2-17-4592/15 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Kaijanen, Krista Kirspuu, Ande Tänav

Otsuse tegemise aeg ja koht

31.01.2018, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-4592

Tsiviilasi

Z.G hagi F.I ja T.A vastu elatise vähendamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 08.05.2017 otsus ja 11.08.2017 täiendav

otsus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

Vastustaja I osas 1215 eurot

Vastustaja II osas 1215 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Z.G apellatsioonkaebus

Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): Z.G (isikukood

XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Danil Lipatov (e-

post: XXX)

Kostja I (apellatsioonimenetluses vastustaja I): F.I (isikukood

XXX, elukoht XXX)

1(8)

Tsiviilasi nr: 2-17-4592

Kostja II (apellatsioonimenetluses vastustaja II): T.A

(isikukood XXX, elukoht XXX)

Kostjate I ja II seaduslik esindaja L.P (isikukood XXX,

elukoht XXX, e-post: XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Tühistada Harju Maakohtu 08.05.2017 otsus ja 11.08.2017 täiendav otsus osas,

milles väljamõistetud elatis jäeti vähendamata alates 22.03.2017 ja

menetluskulude jaotuse osas ning tühistatud osas teha uus otsus.

2. Z.G apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

3. Kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine:

3.1. Hagi rahuldada osaliselt.

3.2. Muuta 04.07.2014 Harju Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-13-56672 Z.G-lt

F.I ja T.A kasuks väljamõistetud elatise suurust ja mõista Z.G-lt välja F.I kasuks

alates 22.03.2017 igakuine elatis 100 eurot kuni F.I täisealiseks saamiseni ja

mõista Z.G-lt välja T.A kasuks alates 22.03.2017 igakuine elatis 100 eurot, kuni

T.A täisealiseks saamiseni.

3.3. Poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda.

4. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult

Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte

pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses

Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise

esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt

määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks

ta menetlusabi taotleb.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja nõue

1. 22.03.2017 esitas Z.G kohtule hagi F.I (kostja I) ja T.A (kostja II) vastu elatise

vähendamise nõudes. Hageja palus vähendada tsiviilasjas nr 2-13-56672 tehtud

04.07.2014 otsusega välja mõistetud elatise suurust 100 eurole kostja I suhtes ja 100

eurole kostja II suhtes.

2. Hagiavalduse kohaselt rahuldas kohus tsiviilasjas nr 2-13-56672 tehtud 04.07.2014

otsusega kostjate hagi hageja vastu ja mõistis välja elatise miinimumsuuruses.

05.07.2016 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-15-12030 mõistis kohus välja hageja

vanemalt G. L.P-lt kostja I kasuks elatise 100 eurot kuus ja hageja vanemalt V. L.P-

lt kostja II kasuks elatise 100 eurot kuus. Hageja perekonnas on ülalpidamisel kaks

alaealist last: XX.XX.XXXX sündinud tütar D. L.P ja XX.XX.XXXX sündinud

tütar T. L.P, seega hageja ülalpidamisel on kokku neli alaealist last. Hageja ei ole

võimeline tagama igale lapsele miinimumelatist. Alates 2017. aasta jaanuarist on

2(8)

Tsiviilasi nr: 2-17-4592

hageja sissetulek 504,77 eurot kuus (neto). Hageja ei saa võtta täiendavat töökohta,

sest abistab oma naist lastega. Muu vara, millest saaks kostjate nõudeid rahuldada,

hagejal puudub. Hageja ülalpidamisvõime on madalam kui kostjate seaduslikul

esindajal. Esineb mõjuv põhjus PKS § 102 kohaldamiseks, sest hageja teised lapsed

osutuksid vähem kindlustatuks kui kostjad. Eelmise kohtulahendiga pandi hageja

äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Osa lapse vajadustest võib olla kaetud

riiklike toetustega: lapsetoetus pere esimese ja teise lapse kohta on 50 eurot.

Kostja vastuväited

3. Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta hagi rahuldamata.

4. Hageja ei ole ülalpidamiskohustust täitnud. Harju Maakohus leidis 07.04.2016

otsuses tsiviilasjas nr 2-15-12030, et Z.G hoidub oma kohustuste täitmisest kõrvale

tahtlikult. Hageja ei ole osaliselt ega täielikult töövõimetu ja on võimeline saama

piisavat sissetulekut. Hageja ema G. L.P ütluste kohaselt on hageja ja tema

vanemate perekonnad kulutanud õigusabile alates 2013. aastast üle 10 000 eurot.

Hageja 2016. aastal sündinud lapsel on ainult mähkmete kulud, imikut toidetakse

rinnaga, ka riietele ei kulu palju, umbes 100 eurot kuus.

Esimese astme kohtu otsus

5. Maakohus jättis hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda, rahaliselt

menetluskulusid kindlaks ei määranud, kuna kostjatel menetluskulud puuduvad.

6. Hageja esile toodud asjaolude õigsust eeldades puudub hagejal õigus nõuda Harju

Maakohtu tsiviilasjas nr 2-13-56672 tehtud 04.07.2014 otsuses elatise vähendamist,

sest elatise suurust mõjutavad asjaolud, mille alusel otsus tehti, ei ole pärast

tsiviilasjas nr 2-13-56672 asja arutamise lõpetamist oluliselt muutunud.

7. Käesolevas asjas saab lähtuda järgmistest hageja esile toodud asjaoludest. Kohus

rahuldas tsiviilasjas nr 2-13-56672 tehtud 04.07.2014 otsusega kostjate hagi hageja

vastu ja mõistis välja elatise miinimumsuuruses (tl 4-5). Hageja perekonnas on

ülalpidamisel kaks alaealist last: XX.XX.XXXX sündinud tütar D. L.P (tl 12) ja

XX.XX.XXXX sündinud tütar T. L.P (tl 13), seega hageja ülalpidamisel on kokku

neli alaealist last. Muu vara, millest saaks kostjate nõudeid rahuldada, hagejal

puudub.

8. Hageja esile toodust tuleneb vaid üks elatise suurust mõjutav asjaolu, mis on

tekkinud pärast tsiviilasjas nr 2-13-56672 asja arutamise lõpetamist, s.o hageja lapse

sünd XX.XX.XXXX. Muid asjaolusid, mis mõjutavad elatise suurust ja mille alusel

on tehtud 04.07.2014 otsus ja mis on hiljem muutunud, ei ole hageja esile toonud.

9. Hageja ei nimetanud 2016. aastal sündinud lapsega seotud kulude suurust,

vaatamata kohtu küsimustele ja selgitustele. Toodust tulenevalt ei ole hageja esile

toonud asjaolusid, mis võiksid anda alust asuda seisukohale, et hageja kulud seoses

oma laste ülalpidamisega oleksid pärast tsiviilasjas nr 2-13-56672 asja arutamise

lõpetamist muutunud olulisel määral. Vastupidi, hageja on avaldanud seisukohta, et

hageja pandi äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda juba eelmise

kohtulahendiga. Hageja esile toodud asjaolude õigsust eeldades ei ole põhjendatud

seisukoht, nagu 2016. aastal sündinud laps oleks osutunud kostjatest varaliselt

vähem kindlustatuks olulisel määral. 2016. aastal sündinud lapsele ei ole hageja

kohustatud maksma vähemalt PKS § 101 lõikes 1 sätestatud suuruses elatist, vaid

hageja osaleb temaga koos elades tema ülalpidamises vahetult ning ei saa eeldada, et

2016. aastal sündinud imiku ülalpidamise kulu on sama suur kui teiste laste

ülalpidamise kulud.

3(8)

Tsiviilasi nr: 2-17-4592

10. Muud hageja nimetatud asjaolud ei ole hageja esile toodu kohaselt muutunud või

tekkinud pärast tsiviilasjas nr 2-13-56672 asja arutamise lõpetamist või ei saa

seaduse kohaselt mõjutada elatise suurust.

11. Asjaolu, et 05.07.2016 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-15-12030 mõistis kohus välja

hageja vanemalt G. L.P-lt kostja I kasuks elatise 100 eurot kuus ja hageja vanemalt

V. L.P-lt kostja II kasuks elatise 100 eurot kuus, ei oma asjas tähtsust, sest ei muuda

hageja ülalpidamiskohustust. PKS § 105 lg 2 kohaselt annab alanejate sugulaste ja

ülenejate sugulaste puhul lähema astme sugulane ülalpidamist enne kaugema astme

sugulast.

12. Asjaolu, et osa kostjate vajadustest võib olla kaetud riiklike toetustega, ei oma asjas

tähtsust. PKS § 101 ja § 102 kohaldamisel ei arvestata tavapäraseid riiklikke toetusi.

Lapsetoetus on tavapärane toetus.

13. Kostjate seadusliku esindaja võime anda kostjatele ülalpidamist ei oma asjas

tähtsust. PKS § § 102 lg 1, mis käsitleb alaealise lapse elatise vähendamist alla §

101 lõikes 1 sätestatud määra, on erinorm PKS § 105 lg 3 suhtes. Kostjate

seadusliku esindaja hagejast parem majanduslik seisund ei ole seaduse kohaselt

aluseks vähendada elatist alla § 101 lõikes 1 sätestatud määra.

14. Asjaolu, et alates 2017. aasta jaanuarist on hageja sissetulek 504,77 eurot kuus

(neto) ja kohtutäitur peab kinni elatise nõude täitmiseks üle 200 euro kuus (tl 14,

15), ei anna alust asuda seisukohale, et hageja võime osaleda oma laste

ülalpidamises oleks oluliselt halvenenud. Hageja ei ole esile toonud, et tema

sissetulek oleks vähenenud. Hagiavalduse lk 3 (tl 3) lõikest 5 nähtuvalt oli hagejale

arusaadav, et tuleb arvestada hageja ülalpidamisvõimet ka tsiviilasja nr 2-13-56672

menetluse ajal. 04.07.2014 otsusest nähtuvalt oli tsiviilasja nr 2-13-56672 asja

arutamise lõpetamise ajal hageja väitel tema töötasu 348,77 eurot kuus (tl 4).

15. Hageja on suuteline tsiviilasjas nr 2-13-56672 tehtud 04.07.2014 otsust täitma, sest

hageja on võimeline teenima suuremat sissetulekut. Ka Pärnu Maakohtu 14.09.2016

otsus kriminaalasjas nr 1-16-7123 (tl 47-48), millega hageja tunnistati KarS § 169

järgi süüdi, kinnitab, et hageja on jätnud elatist maksmata tahtlikult. Asjaolu, et

hageja soovib täiendava sissetuleku teenimise asemel abistada oma naist laste eest

hoolitsemisel, ei tule käsitada mõjuva põhjusena vähendada elatist alla § 101 lõikes

1 sätestatud määra.

Apellatsioonkaebus

16. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu

otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega vähendada tsiviilasjas nr 2-13-56672 välja

mõistetud elatise suurust ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärani

ning välja mõista alates 15.03.2013 hagejalt mõlema kostja kasuks 100 eurot elatist

kuni kostjate täisealiseks saamiseni.

17. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt esitas hageja hagi elatise suuruse

muutmise nõudes, kuna ta ei ole võimeline ülal pidama nelja alaealist last. Alates

2017 jaanuarist hakkas hageja saama 504,77 eurot kuus, millest kohtutäitur peab

kinni 200 eurot. Hagejale jääb 300 eurot ja selle eest peab ülal pidama hageja end ja

lapsi. Hageja arvates on üllatuslik maakohtu järeldus, et peale elatise väljamõistmist

on ainult üks elatise suurust mõjutav asjaolu, mis on tekkinud pärast tsiviilasjas nr 2-

13-56672 asja arutamise lõpetamist, so lapse sünd XX.XX.XXXX. Maakohtus tõi

hageja esile, et olulised muudatused peale kohtuotsusega elatise väljamõistmist olid

veel need, et kostjad esitasid kohtusse asenduskohustuse nõude hageja vanemate

vastu ning saavad 200 eurot igakuiselt, kostjate seaduslik esindaja on alustanud

täitemenetlust hageja vastu, mille kohaselt tasub ta oma palgast võlgade katteks 200

4(8)

Tsiviilasi nr: 2-17-4592

eurot igakuiselt, hagejal sündis tütar T. L.P, vanem tütar D. L.P sai koolilapseks

ning tema vajadused on oluliselt muutunud.

18. Põhjendatud ei ole maakohtu seisukoht, et 2016.a sündinud imiku kulud ei ole sama

suured kui teiste laste ülalpidamiskulud ning, et asjas ei oma tähtsust, et osa kostjate

vajadustest võib olla kaetud riiklike lastetoetustega ja kostjate seadusliku esindaja

võime anda kostjatele ülalpidamist ei oma asjas tähtsust.

19. Kohus jättis vääralt menetluskulud hageja kanda, kuigi oleks TsMS § 164 lg 1 alusel

pidanud jätma need poolte endi kanda.

Vastus apellatsioonkaebusele

20. Vastustajad vaidlesid apellandi poolt esitatud apellatsioonkaebusele vastu ja palusid

jätta selle rahuldamata ning menetluskulud apellandi kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

21. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu

08.05.2017 otsus ja 11.08.2017 täiendav otsus tuleb tühistada osas, milles

väljamõistetud elatis jäeti vähendamata alates 22.03.2017 ja menetluskulude jaotuse

osas ning tühistatud osas tuleb teha uus otsus. Apellatsioonkaebus rahuldada

osaliselt.

22. Poolte vahel on juba varem peetud kohtuvaidlus elatise saamiseks, mis lõppes

04.07.2014 Harju Maakohtu otsusega, millega Z.G-lt mõisteti F.I ülalpidamiseks

välja elatis ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast alates

01.12.2013, kuni F.I täisealiseks saamiseni. T.A ülalpidamiseks mõisteti välja elatis

½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast alates 01.12.2013, kuni

T.A täisealiseks saamiseni. Käesolevas asjas palub hageja vähendada mõlema lapse

kasuks väljamõistetud elatist 100 euroni alates 15.03.2017, kuni vastavalt iga lapse

täisealiseks saamiseni.

23. TsMS § 459 järgi võib nõuda kohtus perioodiliselt tulevikus makstava elatise

maksete suuruse muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust

mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise lahend, ja hagi

esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist,

mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Elatise

suuruse muutmisel TsMS § 459 lg 1 alusel peab kumbki pool üldjuhul tõendama

nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad

(Riigikohtu 28. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 11).

24. Maakohtu menetluses tõi hageja muutunud asjaoludena esile, et

- hageja ülalpidamisel on 4 last

- kostjate ema ülalpidamisel on ainult 2 last, mistõttu tema ülalpidamisvõime on

suurem

- hageja sissetuleku suuruseks on alates jaanuarist 2017.a 504,77 eurot

- kostjate kasuks on välja mõistetud elatis asenduskohustusena vanavanematelt

- lapsetoetuste suurus on 50 eurot.

25. 04.07.2014 tsiviilasjas nr 2-13-56672 tehtud lahendist (tlk 4-5) nähtub, et maakohtu

otsuse tegemise aluseks võeti asjaolud, et elatise miinimummääraks 2014.a on

177,50 eurot, Z.G ülalpidamisel on kaks alaealist last ning Z.G töövõimet ei ole

piiratud. Maakohus leidis otsust tehes, et asjaolu, mille kohaselt on Z.G ainsaks

sissetulekuks töötasu talle kuuluvalt äriühingult Q OÜ (ta väitis töötasu suuruseks

348,77 eurot kuus), ei anna alust vähendada elatist alla seaduses sätestatud

miinimummäära.

5(8)

Tsiviilasi nr: 2-17-4592

26. Arvestades hagiavalduse väidet, et hageja sissetuleku suuruseks on alates jaanuarist

2017.a 504,77 eurot, nähtub võrreldes tsiviilasjas nr 2-13-56672 lahendi tegemisega,

et hageja sissetulek on suurenenud. Samas on võrreldes kohtuotsuse tegemise ajaga

suurenenud hageja ülalpeetavate laste arv. Täpsemalt on hageja peres

XX.XX.XXXX sündinud laps D. L.P ja XX.XX.XXXX sündinud T. L.P (tlk 12-

13). 04.07.2014 otsuses võeti aluseks asjaolu, et hageja ülalpidamisel on 2 alaealist

last, kuigi arvestades kostjaid ja XX.XX.XXXX sündinud last oli maakohtu

04.07.2014 otsuse tegemise ajal hagejal 3 alaealist last. Hageja ei vaidlustanud

maakohtu otsuses tuvastatut. Siiski ei saa ringkonnakohtu arvates jätta tähelepanuta

seda, et käesoleval hetkel on hageja kohustatud ülal pidama 4 alaealist last.

27. Maakohus leidis, et elatise vähendamiseks puudub alus kuna XX.XX.XXXX

sündinud laps T. L.P imikuna ei vaja ülalpidamist samal määral kui kostjad.

Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga. Perekonnaseadus ei sätesta

miinimumelatise määra sõltuvalt lapse vanusest. Seega tuleb eeldada, et iga lapse

ülalpidamiseks kulub seaduses sätestatud elatise miinimummäär. Kostjate väited, et

imiku ülalpidamiseks kulub rahalisi vahendeid vaid mähkmete ja riiete ostuks, ei ole

põhjendatud. Nii nagu iga teine laps vajab ka imik elukohta, hooldustarbeid,

mänguasju, kulud kaasnevad ka transpordile, näiteks arsti juurde minekuks jne.

28. Üldjuhul ei või igakuine elatis ühele lapsele PKS § 101 lg 1 kohaselt olla väiksem

kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (miinimumelatis).

Miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna

miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse

igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt nt

Riigikohtu 22. märtsi 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13). Tuleb

eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust

arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning et mõlemad vanemad suudavad

lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses (vt nt Riigikohtu

16. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 17). Käesolevas asjas ei ole

hageja tuginenud sellele, et kostjate vajadused on väiksemad, kui elatise

miinimummäär.

29. Erandina saab alla seaduses sätestatud alammäära alaealisele lapsele elatise PKS §

102 lg 2 kolmanda lause järgi välja mõista mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks

võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või

olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras

osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

30. Hageja on asjas tuginenud sellele, et tema juures elavad 2 last on kostjate kasuks

väljamõistetud elatise tõttu vähem kindlustatud, mistõttu esineb alus elatise

vähendamiseks. Kostjad hageja märgitud sissetuleku suurust, st töötasu summas

505,77 eurot otseselt vaidlustanud ei ole. Küll on kostjad vastuses hagiavaldusele ja

apellatsioonkaebusele esile toonud, et hageja on süüdi tunnistatud tahtlikus elatise

maksmisest hoidumises, millisest väitest võib teha järelduse, et kostjate arvates on

hagejal vara, mille arvelt väljamõistetud määras elatist tasuda.

31. Ringkonnakohus kogus asjas tõendeid registrites oleva hageja vara kohta.

Päringutest selgus, et hagejal kinnisvara ja sõidukid puuduvad. Hageja abikaasale

W. L.P-le kuulub osa äriühingus Q OÜ, mille osanik kuni 26.03.2015 oli hageja.

Hageja oli ka nimetatud äriühingu juhatuse liige kuni 07.05.2015. Kuna

abieluvaralepingut registri järgi sõlmitud ei ole, siis on äriühingu osa ühisvara.

Siiski nähtub Q OÜ 2016.a majandusaasta aruandest, et majandustegevusest tekkis

kahjum, töötajaid aruandeaastal ei olnud ning 2017.a ei ole juhatuse tegevusaruande

kohaselt prognoositavat käivet. Seega ei saa nõustuda kostjate kaudselt esitatud

6(8)

Tsiviilasi nr: 2-17-4592

väitega, et hagejal on peale sissetuleku veel vara, mille arvelt vähemalt seaduses

sätestatud miinimummääras elatist tasuda.

32. Arvestades hagejate ülalpeetavate arvu (4 alaealist last), tema töötasu suurust 504,77

eurot kuus, tuleb ringkonnakohtu arvates asuda seisukohale, et hageja elatise

vähendamise nõue on põhjendatud. Eelkõige on selline seisukoht põhjendatud

seetõttu, et elatise miinimumsuurus, mis 2014.a oli 177,50 eurot on tõusnud 2017.a,

kui hagi esitati, 235 euroni. Arvestades ülalpeetavate hulka ja hageja sissetuleku

suurust ning varanduslikku olukorda ei ole 04.07.2014 otsusega tsiviilasjas nr 2-13-

56672 väljamõistetud elatise tasumine võimalik ilma, et see kahjustaks teiste hageja

ülalpidamisel olevate laste ja hageja enda ülalpidamisvõimet.

33. Miinimumelatisest väiksema elatise maksmisel peavad laste igapäevased vajadused

olema samuti rahuldatud ning laste arenguks peavad olema piisavad vahendid

tagatud. Selleks peavad lapse vanemad tegema kõik võimaliku. Käesolevas asjas

esitatud asjaoludel ei saa asuda seisukohale, et kostjate vajadused jääksid hageja

puuduliku ülalpidamisvõime tõttu rahuldamata määral, mis kahjustaks nende edasist

kasvamist ja arenemist. PKS § 96 esimese lause ja §-de 105 ja 106 tulenevalt, kui

vanemad ei suuda lapsi nõutaval määral ülal pidada ja lapse vajadusi piisavalt katta,

võivad puuduvas osas olla kohustatud last ülal pidama muud isikud, eelkõige

vanavanemad. Käesolevas asjas ongi kostjate isapoolsetelt vanavanematelt mõlema

kostja kasuks välja mõistetud 100 eurot (tlk 6-11).

34. Alates 01.01.2017 kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 kohaselt on pere esimese

ja teise lapse toetuse suurus 50 eurot. Seega saavad kostjad oma vajadusi katta ka

riikliku toetuse arvelt. Asjas esitatud kõiki asjaolusid kaaludes leiab

ringkonnakohus, et kostjate, hageja teiste laste ja hageja õigustatud huve arvestades

ning hageja võimet elatist tasuda on põhjendatud vähendada 04.07.2014 otsusega

väljamõistetud elatist ja kohustada hagejat mõlemale kostjale tasuma elatist 100

eurot kuus hagiavalduse esitamisest.

35. Hagis nõudis hageja elatise vähendamist enne hagiavalduse kohtusse esitamist, st

alates 15.03.2017, seda põhjendamata. Tulenevalt TsMS § 459 lg-st 2 ei saa nõuda

kohtulahendiga väljamõistetud elatise muutmist tagasiulatuvalt. Seega on elatise

vähendamine põhjendatud hagi esitamisest ning hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.

36. Apellatsioonkaebuses heidab hageja maakohtule ette ka seda, et maakohus ei ole

välja selgitanud kostjate ema võimet kostjaid suuremas osas kui miinimumäär ülal

pidada. Ringkonnakohus märgib, et hageja ei ole esile toonud mingeid asjaolusid,

millest võiks järeldada, et kostjate ema majanduslik olukord on piisavalt hea, et

katta laste vajadused hageja eest. Ringkonnakohtu poolt tehtud registrite päringute

järgi kuulub kostjate emale korteriomand ja sõiduauto, muu väärtuslik vara registrite

järgi puudub. Seetõttu ei saa asuda seisukohale, et kostjate ema majanduslik olukord

võimaldaks ülalpidamiskohustust täita ka hageja eest.

37. Kostjate väited, et elatise vähendamise nõue ei ole põhjendatud ja tuleb rahuldamata

jätta, kuna hageja on tunnistatud süüdi KarS § 169 järgi, põhjendatud ei ole. Kohtu

poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest kõrvalehoidumine ei välista

elatise vähendamiseks esitatud hagi rahuldamist.

Menetluskulude jaotus

38. Kuigi suures osas hagi ja apellatsioonkaebus rahuldatakse, tuleb poolte

menetluskulud jätta poolte endi kanda, kuivõrd sellekohase taotluse esitas hageja

apellatsioonkaebuses. Ringkonnakohus leiab, et hageja taotluse rahuldamata

jätmiseks puudub alus.

7(8)

Tsiviilasi nr: 2-17-4592

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaija Kaijanen Krista Kirspuu

Ande Tänav

kohtunik

kohtunik

kohtunik

8(8)

Tsiviilasi nr: 2-17-4592