2-17-11251/12 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Enely Sepp

Määruse tegemise aeg ja koht

29. jaanuar 2018, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Kohtujurist

Marge Sillamaa

Tsiviilasja number

2-17-11251

Tsiviilasi

N.S-i kaebus kohtutäitur G.X-i 05.07.2017 otsusele

täiteasjades nr 025/2013/3493 ja 025/2017/672

Menetlustoiming

Kaebuse läbivaatamine kirjalikus menetluses

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja: N.S (täitemenetluses võlgnik, isikukood XXX,

elukoht XXX, 10616 Tallinn, e-post XXX)

Puudutatud isik I: kohtutäitur G.X (e-post: XXX)

Puudutatud isik II:

Abi Kapital Grupp OÜ

(täitemenetluses sissenõudja, registrikood 11308362, e-

post: XXX)

Puudutatud isik III: Placet Group OÜ (täitemenetluses

sissenõudja, registrikood 11198910, e-post: XXX)

RESOLUTSIOON

1. Jätta N.S-i taotlus tsiviilasjade nr 2-17-11251 ja 2-17-8387 liitmiseks ühte

menetlusse rahuldamata.

2. Jätta N.S-i kaebus täies ulatuses rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud N.S-i kanda. Kuna tsiviilasja materjalide järgi ei saanud

ühelgi menetlusosalisel tekkida hüvitatavaid menetluskulusid, siis kohus ei määra

kindlaks menetluskulude suurust.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates. Resolutsiooni punkti 1 osas

ei ole kohtumäärus kaevatav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. N.S (ka võlgnik või avaldaja) esitas 24.07.2017 Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur

G.X-i 5.07.2017 otsusele täiteasjades nr 025/2013/3493 ja 025/2017/672. Ühtlasi sisaldas

1 (7)

kaebus menetlusabi taotlust, milles avaldaja palus ennast vabastada riigilõivu tasumisest.

Kohus rahuldas 18.08.2017 määrusega menetlusabi taotluse ja vabastas avaldaja riigilõivu 15

euro tasumisest avalduse esitamisel.

2. Võlgnik palus liita kaebus tsiviilasjas nr 2-17-8387 läbi vaadatava

kaebusega ühte menetlusse, tühistada kohtutäituri 5.07.2017 otsus ja

kohustada täiturit avaldaja 5.06.2017 kaebuseid uuesti lahendama, jättes

menetluskulud kohtutäituri kanda. Tsiviilasjas nr 2-17-8387 on kohus

teinud 30.11.2017 lõpplahendi (jõustumata).

3. Kaebuse kohaselt algatas kohtutäitur sissenõudja Placet Group OÜ avalduse alusel

täitemenetluse nr 025/2013/2393 avaldaja suhtes, võlgnevuse sissenõudmiseks.

Täitedokumendiks on Tallinna Ringkonnakohtu 30.05.2013 otsus tsiviilasjas 2-12-6754.

Sissenõudja ABI KAPITAL GRUPP OÜ avalduse alusel algatas kohtutäitur täitemenetluse nr

025/2017/672 avaldaja suhtes. Täitedokumendiks on Tallinna Ringkonnakohtu 15.11.2016

määrus tsiviilasjas 2-15-111820.

Kohtutäitur koostas 22.05.2017 täiteasjades 025/2013/3493 ja 025/2017/672 aktid: 1)

teabenõue (võlgniku sissetulekute kohta teabe andmise nõue, edaspidi akt 1, tl 13-16), 2)

täitetoimingust (vara arestimisest) teatamine (edaspidi akt 2, tl 59-60) ning 3) täitekulu

väljamõistmise otsuse (edaspidi akt 3, tl 11-12).

Avaldaja esitas 5.06.2017 täiteasjades 025/2013/3493 ja 025/2017/672 kaebuse kohtutäitur

G.X-i tegevusele ja otsusele. Avaldaja vaidlustab seda, et kohtutäitur jättis rahuldamata

avaldaja taotluse tühistada teabenõue (võlgniku sissetulekute kohta andmise nõue), millega ei

ole võlgnikule jäetud arestimisel vabaks pangakontol EE751010052027180006

mittearestitavad sissetulekuid ja võlgniku kohustatakse esitama mittearestitavate vahendite

osas taotlust kohtutäituri kontole laekunud summade tagastamiseks ning millega kohtutäitur

jättis tühistamata täitekulu 3 eurot ja 89 senti väljamõistmise otsuse.

4. Kohtutäitur leidis 5.07.2017 otsuses, et vaidlustatud akt-1 on õiguspärane. Mittearestitavaid

sissetulekuid ei või arestida, kuid teabenõudega soovib kohtutäitur saada objektiivset

ülevaadet võlgniku kõikidest tegelikest sissetulekutest. Teabenõude koostamisel on

juhindutud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 130 toodud sissetulekute näidisloetelust,

samuti TMS § 135 sätestatust (varjatud sissetulek) jt menetlusnormidest. Menetlusalases

praktikas on ilmnenud olukordi, kus võlgnik töötab nt töölepinguta ja/või laseb väljamaksed

töötasu eest kanda kolmanda(te) isiku(te) konto(de)le või ajab oma igapäevaseid

arveldamistoiminguid kolmanda isiku kontot kasutades või töötab välisriigis ja arveldab

välisriigi krediidiasutuse kaudu, omades samas piisavalt vara, kuid ei maksa sellele vaatamata

oma võlakohustusi. Kohtutäitur ei näe võlgnike kontole laekunud maksete selgitusi, mistõttu

ei ole kohtutäituril võimalik tuvastada laekumise tunnuste järgi selle arestitavust või

mittearestitavust. Kohtutäituril on õigus nõuda võlgnikult täitemenetluseks vajalikku suulist ja

kirjalikku teavet ning täitemenetluseks vajaliku dokumendi või muu eseme ettenäitamist. /.../

(TMS § 26 lg 1).

Võlgnikul ongi aktiivne kohustus osaleda täitemenetluses oma õiguste ja kohustuste kohase

täitmise eesmärgil. Võlgnikul on õigus taotleda kohtutäiturilt mittearestitava sissetuleku

2 (7)

tagastamist, vastavuses TMS § 133 lg 1. Võlgnikul on omakorda TMS § 133 lg 1 teises lauses

ja lg-s 2 ette nähtud õiguskaitsevõimalused. Käesolevas täitetoimikus ei ole ühtegi laekumist.

Võlgnikule on tagatud AS-is SEB Pank mittearestitav palga alammäär kalendrikuu kohta

kummaski täitetoimikus. Seega on võlgnikule tagatud TMS § 132 lg 1 suuruses mittearestitav

sissetulek. Mittearestitava sissetuleku olemasolu võimaldamisest AS-is SEB Pank on

võlgnikule ka varasemalt teavitatud (kohtutäituri 21.04.2017 vastus võlgniku taotlusele).

Võlgnik vaidlustas ka täitetoimingust (vara arestimisest) teatamise. Kohtutäitur määras, et

arestimistoimingu läbiviimine toimub võlgniku elukohta Välja tn 38, Tallinnas. Täiteasjas

025/2017/672 ei ole kohtutäitur arestinud võlgniku kinnisasja teistkordselt. TMS § 149 lg 1

kohaselt, kui kinnisasjale sissenõude pööramise avaldus esitatakse pärast kinnisasja

arestimist teise sissenõudja kasuks, teeb kohtutäitur otsuse lubada avalduse esitajal osaleda

menetluses. Teist arestimisakti ei koostata ja keelumärget kinnistusraamatusse ei kanta.

Nimetatust ja kinnistusraamatu andmetest lähtudes lähtudes ongi kohtutäitur edastanud

võlgniku kinnisasjale (aadress: Välja tn 38, Tallinn, kinnistu reg.osa nr 493701) käsutamise

keelumärke seadnud kohtutäituritele (Tallinna kohtutäiturile N.S Roodesele 17.02.2017 ning

Elin Vilippusele 21.04.2017) avaldused sundtäitmisega ühinemiseks. Toodut arvestades on

võlgniku kaebuses ainetu tugineda võlgniku kinnisasja topeltarestimisele, mida ei ole seega

kohtutäitur G.X poolt läbi viidud. Seega on ainetu võlgniku kaebuse väide mitme tema

kinnisasja kohta arestimisakti koostamisest käesolevates täitetoimikutes.

Vallasvara arestimise õiguslikuks aluseks on TMS § 52 jj. TMS § 66 üksnes sätestab

välistused võlgniku asjade kohta, millised on mittearestitavad. Seega ei välista TMS § 66

täielikult võlgniku vallasvara arestimist vaid sätestab üksnes erisused vara liigiti, millised ei

kuulu täitemenetluses arestimisele ega müümisele. Seega ei riku Akt-2 kuidagi võlgniku

seadusega sätestatud õigusi ning selle tühitsamiseks puudub alus.

22.05.2017 otsusega (akt 3) mõistis kohtutäitur võlgnikult välja otseste täitekuludena 3,89

eurot (sh käibemaks 0,65 eurot), viitega Sõidukulu: 22.05.2017 kell 14:50 võlgniku

elu/asukoha külastus vara arestimise eesmärgil, asukoha tuvastamise ja võlgnikuga kontakti

saamise eesmärgil, summas 2,15 eurot. Samuti sisaldub viidatud aktis nimetatud akti

koostamise/väljastamise (posti)kulu (võlgnik postikulu; paberi; ümbrik) summas 1.09 eurot.

Kuna kohtutäitur on käibemaksukohuslane, lisandub kulusummale käibemaks. Otsus põhineb

seadusega sätestatud alusel kohtutäituri sõiduki kasutamisele (Kohtutäiturimäärustiku § 63 lg

3 - Sõiduki kasutamise korral on õigus nõuda sõidukulusid arvestusega kuni 0,25 eurot

kilomeeter) ning postikulu vastab objektiivsele kulule. Seega puudub alus nimetatud akti

tühistamiseks. Kohtutäitur on reaalselt käinud võlgniku kinnisvara asukohas, eesmärgiga

tuvastada võimalikku vara olemasolu, mida arestida ning samas luua võlgniku enesega vahetu

kontakt. Seega on täitekulud reaalselt kantud. Kuna võlgnikule on edastatud

menetlusdokumendid küll ka e-postiga, kuid võlgnik ei ole pidanud vajalikuks nende

kättesaamist kinnitada, siis postitaski kohtutäitur võlgnikule menetlusdokumendid ka

tavaposti teel, lugemaks need võlgnikule edastatuks TMS § 10 lg 5 sätestatut arvestades.

Täitekulu otsus on koostatud tegelikul kulususel. 22.05.2017 otsus ei ole kohtutäituri lisatasu

väljamõistmise otsusega (KTS § 43 jj), nagu leiab võlgnik ekslikult oma kaebuses.

5. Kohus võttis kaebuse 18.08.2017 määrusega menetlusse ja kohustas puudutatud isikuid

esitama kohtule kaebuse osas kirjaliku seisukoha 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest.

Kohus määras vaadata kaebus läbi ja lahendada kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata

(TsMS § 477 lg 2).

3 (7)

6. Puudutatud isik Placet Group OÜ esitas oma seisukoha 6.09.2017, millise kohaselt ei ole

avaldaja kaebus kohtutäituri otsuse vaidlustamiseks põhjendatud tuleks jätta rahuldamata.

7. Puudutatud isik Abi Kapital Grupp OÜ 6.09.2017 seisukoha kohaselt ei ole kaebus

põhjendatud.

8. Kohtutäitur G.X leidis 3.09.2017 seisukohas, et 5.07.2017 otsus on õiguspärane.

Võlgnikule on kummaski täitetoimikus jäetud konto arestimisel palga alammääras

kalendrikuu kohta mittearestitav sissetulek AS-is SEB Pank. Kohtutäitur ei ole võlgniku

kaebuses toodud nõude (mittearestitava sissetuleku tagamine palga alammääras kalendrikuus)

täitmisest keeldunud enne kohtusse pöördumist, mis nähtub ka otsuses esitatust. Kuivõrd

võlgnikule on juba tagatud võlgniku poolt taotletud ulatuses mittearestitav sissetulek, siis

puudub vajadus väidelda kohtus võlgnikule nimetatud mittearestitava sissetuleku mittejätmise

üle. Kohtutäitur ei ole nõudnud võlgnikult kummaski täitetoimikus lisatasu, seega ei ole

vajadust lahendada vaidlust ebaõige lisatasu määramise üle. Kohtusse pöördumine on tingitud

võlgniku hooletusest oma e-posti lugemisel ja/või võlgniku mitteõigustatud huvist. Seega

puuduvad käesoleval ajal alused võlgniku kaebuse rahuldamiseks. Kohtutäitur ei näe vajadust

rahuldada võlgniku taotlust liita käesoleva tsiviilasi tsiviilasjaga 2-17-8387 ühte menetlusse.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Kohus vaatab esitatud kaebuse kohtutäituri otsuse peale läbi tulenevalt

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p-st 15 hagita menetluses. Kõigepealt

lahendab kohus liitmise taotluse.

10. TsMS §-s 374 on sätestatud, et kui kohtu menetluses on ühel ajal mitu üheliigilist hagi,

milles on samad pooled või mille on esitanud üks hageja erinevate kostjate vastu või mille on

esitanud mitu hagejat sama kostja vastu, võib kohus liita hagid ühte menetlusse, kui nõuded

on õiguslikult omavahel seotud või need nõuded oleks võinud esitada ühes hagimenetluses ja

nende ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat lahendamist või lihtsustab nende

menetlemist. Tsiviilasjas nr 2-17-8387 on kohus juba lahendanud kaebuse 30.11.2017

määrusega. Kohtule ei nähtu, millisel moel lihtsustaks nõuete ühes menetluses läbivaatamine

nende lahendamist ka juhul, kui teises asjas oleks lõpplahend veel tegemata. Kohus jätab

taotluse rahuldamata.

11. Kaebusest nähtuvalt vaidlustab võlgnik temalt teabe küsimist 22.05.217 teabenõudega.

Võlgniku käsitlusel on teabenõue rajatud sellisele õiguslikule alusele, millest tulenevalt

tagastatakse kohtutäituri kontole laekunud arestimisele mittekuuluvad summad läbi

kohtutäituri ametialase konto ainult võlgniku igakordsel taotlusel. Võlgnik leiab, et temal ei

ole kohustust saata kohtutäiturile andmeid oma sissetulekute kohta.

Kohus võlgniku käsitlusega ei nõustu. Teabenõudest (tl 13-16) nähtuvalt on kohtutäitur

kohustanud võlgnikku esitama teavet võlgniku sissetulekute ja väljaminekute suuruse,

tegelike elatusallikate ja väljaminekute eest tasuja nime jne kohta, samuti esitama vara,

sealhulgas kohustuste nimekirja.

4 (7)

TMS § 8 lg 1 kohaselt on kohtutäitur kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega

lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks, koguma täitemenetluseks vajalikku teavet ning

selgitama täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi. Kohtutäituril on õigus nõuda

võlgnikult täitemenetluseks vajalikku suulist ja kirjalikku teavet ning täitemenetluseks

vajaliku dokumendi või muu eseme ettenäitamist (TMS § 26 lg 1). TMS 60 lg-te 1 ja 2

kohaselt on võlgnik kohustatud esitama kohtutäituri nõudel oma vara, sealhulgas ka

kohustuste nimekirja. Vara nimekirjast peab lisaks olemasolevale varale muu hulgas nähtuma

vara, mille võlgnik on viimase aasta jooksul enne täitemenetluse alustamist tasu eest

võõrandanud oma lähikondsele pankrotiseaduse § 117 tähenduses ning vara, mida võlgnik on

viimase kahe aasta jooksul enne täitemenetluse alustamist kinkinud.

Kohus leiab, et võlgnikult sissetulekute ja väljaminekute kohta teabe nõudmisel on kohtutäitur

tegutsenud õiguspäraselt. Kohtutäitur peabki omama täielikku teavet võlgniku varalise seisu

kohta ning teabe andmiseks kohustatud isik on eeskätt võlgnik ise (ning ka teised isikud

kohtutäituri päringul). Kohtutäitur ei tea harilikult, millisest allikast on pärit summad, mis

tema koostatud arestimisakti alusel krediidiasutuses arestitakse. Seda on kohtutäituril

enamasti võimalik teada saada võlgniku avalduse alusel (vt Riigikohtu 04.03.2008

kohtumääruse kohtuasjas nr 3-2-1-3-08). Kohtu hinnangul ei ole võimalik teha teabe

nõudmisest järeldust, et kohtutäitur soovib hakata tagastama tema kontole laekunud

mittearestitavaid sissetulekuid vaid võlgniku igakordsel taotlusel. Selline järeldus on kohtu

hinnangul meelevaldne.

Kohtutäituri kinnitusel on võlgniku konto vabastatud palga alammäära ulatuses. Võlgnikule

on vastav teave kohtutäituri 05.07.2017 otsuse kohaselt edastatud juba 21.04.2017. Teabe

edastamine nähtub ka tsiviilasjas nr 2-17-8387 kohtutäituri 26.07.2017 vastuse lisana esitatud

tõendist (tl 57), ning kohtutäiturite infosüsteemi väljavõttest (tl 47), seega puudub võlgnikul

ka sisuline õiguskaitsevajadus.

12. Võlgnik on vaidlustanud 22.05.2017 täitetoimingust vara arestimisest teatamise põhjusel,

et võlgnikule kuuluv kinnisvara on juba arestitud ning kohtutäituril puudub õigus kinnisasja ja

selle päraldiste topeltarestimiseks. Samuti ei saa arestida võlgnikule kuuluvat vallasvara

tulenevalt TMS §-st 66.

Kohtu hinnangul ei ole kaebus ka selles osas põhjendatud. Kohtutäituri 05.07.2017 otsuse

kohaselt ei olegi võlgniku kinnisvara neis täiteasjades arestitud ning kohtutäitur on esitanud

avaldused teiste sundtäitmistega ühinemiseks. See, et osa võlgnikule kuuluvatest asjadest on

mittearestitavad, ei välista muude asjade arestimist.

Kohus nõustub kohtutäituri põhjendustega ega hakka neid kordama. Kohus märgib, et puudub

alus eeldada, et kõik võlgnikule kuuluvad asjad on TMS § 66 järgi mittearestitavad ning et

võlgnikule arestitavaid asju üldse ei kuulu. Kuivõrd kohtutäituri kohustus on viia

täitemenetlus läbi võimalikult kiirelt, on igati õigustatud tuvastada, millises ulatuses on

võlgnikul vallasvara, mida saab arestida.

13. Võlgnik on vaidlustanud ka 22.05.2017 täitekulu väljamõistmise otsuse põhjendusega, et

kohtutäitur ei ole võlgnikku eelnevalt teavitanud 22.05.2017 planeeritud toimingust. Kuna

kohtutäitur ei ole võlgnikku täitetoimingust teavitanud, ei ole tal ka õigust lisatasule. Kuna

võlgnik on teatanud oma meiliaadressi, ei ole põhjendatud otsuse posti teel saatmise kulu.

5 (7)

Kohtutäituri 05.07.2017 otsuse kohaselt ei olnud tegemist kohtutäituri lisatasuga vaid

22.05.2017 kantud täitekuluga TMS § 37 ja § 38 alusel. Sõidukulu (8,6 km * 0,25 eurot/km=

2,15 eurot) seondub võlgniku elu/asukoha külastusega vara arestimise, asukoha tuvastamise ja

võlgnikuga kontakti saamise eesmärgil. Postikulu on 22.05.2017 otsuse väljastamise kulu, sh

postikulu, paber ja ümbrik kokku 1,09 eurot. Lisandub käibemaks 0,65 eurot, kokku 3,89

eurot.

Kohtutäituri 05.07.2017 otsuse kohaselt oli 22.05.2017 sõidukulu kantud seoses sellega, et

kohtutäitur käis reaalselt võlgniku kinnisvara asukohas, eesmärgiga tuvastada võlgniku vara

olemasolu, mida arestida ja luua võlgniku enesega vahetu kontakt.

Kohus leiab, et võlgniku kaebus ei ole ka selles osas põhjendatud. Sõidukulude hüvitamise

aluseks on TMS § 37 lg 1 p 5 ning dokumentide edastamise kulu alus § 37 lg 1 p 2. Tegemist

ei ole seega lisatasuga, nagu võlgnik on viidanud, vaid põhjendatud kuludega põhjendatud

ulatuses.

Seonduvalt võlgniku väidetega, mille kohaselt puudus vajadus edastada talle otsust posti teel,

leiab kohus järgmist. Võlgnik on ette heitnud veel 24.07.2017 kaebuses, et temale ei ole teada,

kas kohtutäitur tagab talle AS-is SEB Pank mittearestitava palga alammäära kalendrikuu

kohta (täiteasi nr 025/2017/672). Samas on tsiviilasjas nr 2-17-8387 esitatud tõendi (tl 57)

kohaselt teavitatud võlgnikku 21.04.2017 e-kirja teel aadressil XXX, et võlgnikule on konto

arestimisel jäetud täiteasjas nr 025/2017/672 AS-is SEB Pank mittearestitavaks sissetulekuks

1 palga alammäär kalendrikuu kohta. Nimetatud dokument on võlgnikule kätte toimetatud,

kuid sihtserver ei saatnud vastuvõtuteadet (tl 58). Kui uskuda võlgniku väidetut, siis ei olnud

jõudnud 21.04.2017 teave võlgnikuni e-posti teel seega ka 3 kuu jooksul. Kohtu hinnangul

nähtub eeltoodust, et võlgniku meiliaadressil XXX saadetavad dokumendid ei pruugi alati

jõuda võlgnikuni ning võlgniku kohane teavitamine ei ole sellisel viisil tagatud. Seega oli

põhjendatud võlgnikule täitemenetluse dokumentide edastamine täiendavalt ka posti teel.

14. Arvestades eeltoodut jätab kohus kaebuse kogu ulatuses rahuldamata.

15. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides

lahend tehakse. TsMS § 172 lg 1 teine lause annab olukorras, kus hagita menetluses osaleb

mitu isikut, kohtule võimaluse kaaluda, kas menetluskulud peab täielikult või osaliselt

kandma mõni teine menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis,

kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 172 lg 10

kohaselt kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse ja notari ametitoimingu tegemise taotluse

kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend

tehti.

16. Kohus jättis kaebuse rahuldamata. Võlgnik sai riigilõivu tasumisel menetlusabi. Ükski

menetlusosaline ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist ning menetluskulu kandmine

ei nähtu kohtule ka tsiviilasja toimikust. Kohus jätab menetluskulud võlgniku kanda, kuid

kuivõrd hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad, ei määra kohus kindlaks

menetluskulude rahalist suurust.

/allkirjastatud digitaalselt/

Enely Sepp

kohtunik

6 (7)

7 (7)