2-17-117622/18 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R

U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

Määruse tegemise aeg ja koht

2-17-117622

30.01.2018, Tallinn

Kohtukoosseis

Reet Allikvere, Kaupo Paal, Imbi Sidok-Toomsalu

Kohtuasi

OÜ Herizon hagi PrügiAbi OÜ vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 06.12.2017 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Menetlustoiming

PrügiAbi OÜ apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse

menetlusse

võtmisest

keeldumine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: OÜ Herizon (registrikood 12834394,

asukoht XXX), seaduslik esindaja juhatuse liige

M.E

Kostja: PrügiAbi OÜ (registrikood 10871954,

asukoht XXX), seaduslikud esindajad juhatuse

liikmed T.E ja Y.I

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Keelduda menetlusse võtmast PrügiAbi OÜ apellatsioonkaebust Pärnu

Maakohtu 06.12.2017 otsuse peale.

2. Jätta ringkonnakohtu menetluskulud apellandi PrügiAbi OÜ kanda ning mitte

mõista apellatsioonimenetluse kulusid apellandilt välja.

3. Määruse peale võib apellant esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva

jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus

menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes

vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi

taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja

vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega

kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

1(5)

Asjaolud

18.08.2017 esitas OÜ Herizon Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse PrügiAbi

OÜ vastu 244,64 euro saamiseks. 28.08.2017 tegi Pärnu Maakohus võlgnikule PrügiAbi OÜ

makseettepaneku 310,23 euro (põhinõue 244,64 eurot, riigilõiv avalduselt 45 eurot,

menetluskulu 20 eurot ja viivis põhinõudelt alates 18.08.2017 kuni makseettepaneku

tegemiseni) tasumiseks, mis saadeti 28.08.2017 võlgnikule aadressile XXX. Võlgnik esitas

29.08.2017 vastuväite makseettepanekule. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetati maksekäsu

kiirmenetlus ja anti nõue üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

14.09.2017 Pärnu Maakohtule esitatud hagiavalduses palus OÜ Herizon (hageja) PrügiAbi

OÜ-lt (kostja) välja mõista riigilõivu hagiavalduselt 75 eurot, maksekäsu kiirmenetluse

menetluskulu kompensatsiooni 20 eurot, põhinõudelt arvestatud viivise ajavahemiku

18.08.2017-29.08.2017 eest summas 0,64 eurot, ühe aasta eest arvestatud viivise summas

19,57 eurot ja viivise sissenõudmiskulud 40 eurot. Hagiavalduse kohaselt tulenes hageja

põhinõue summas 244,64 eurot trimmerduse ja võsalõikuse eest kostjale esitatud arvest nr 16,

mille maksetähtaeg oli 23.07.2017. Kostjale makseettepaneku esitamise järgselt, s.o

29.08.2017 tasus kostja põhinõude summas 244,64 eurot (tl 24), jättes tasumata jooksva

viivise, maksekäsu kiirmenetluse riigilõivu ja menetluskulud.

05.10.2017 vastuses hagile palus kostja jätta hagi läbi vaatamata või sisulisel läbivaatamisel

rahuldamata.

20.10.2017 määrusega määras Pärnu Maakohus asjas kohtuistungi ajaks 15.11.2017 kell

14.00 Kuressaare kohtumajas. 14.11.2017 edastas kostja kohtule e-kirja, millest nähtuvalt sai

kostja kohtuga läbirääkides aru, et 15.11.2017 ei ole tehniliselt võimalik Saaremaa

kohtumajas videoistungit korraldada. Vastavalt kostja selgitatule nõustus kostja

kohtualluvusega Saaremaal, mis ei ole kostja asukoht ega töökoht vaid seetõttu, et hageja

taotles kirjalikku menetlust. Kostja avaldas, et kui asja lahendamiseks on mõistlik eelistungi

ja istungi korraldamine, jääb kostja ootama kohtu poolt määratud uut aega videoistungi

korraldamiseks.

15.11.2017 kell 14.00 toimus menetlusosaliste osavõtuta Pärnu Maakohtu istung, mille kohus

määras, et juhul kui kompromissi kahe nädala jooksul ei saavutata, jätkab kohus kirjalikus

menetluses ja määrab otsuse teatavaks tegemise aja. Pooltevahelised läbirääkimised

kompromissi sõlmimiseks olid edutud.

06.12.2017 otsusega rahuldas Pärnu Maakohus hagi osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks

välja viivise summas 0,64 eurot, maksekäsu kiirmenetluses makstud riigilõivu summas 40

eurot ja hagi esitamisel täiendavalt tasutud riigilõivu summas 30 eurot, kokku 75,64 eurot.

Kohus määras, et otsus on viivitamata täidetav. Otsuse põhjenduste kohaselt menetles kohus

hagi TsMS § 405 järgi lihtsustatud korras. Kohus viitas otsuses TsMS § 405 lg 1 p-des 5, 6, 7,

9 ja 10 sätestatud üldistest menetlusreeglitest kõrvalekaldumise võimalustele sellise hagi

menetlemisel, samuti tugines kohus sama paragrahvi lõigetele 2 ja 3. TsMS § 405 lg-s 2

sätestatule viidates märkis kohus, et pooled enda ärakuulamist ei soovinud. Kohus leidis, et

kostja on arve nr 16 maksmisega olnud viivituses. Kostja on küll kinnitanud, et talle ei ole

arvet esitatud, kuid pooltevahelisest kirjavahetusest selgub, et 17.07.2017 on kostja esindaja

T.E küsinud töötundide arvestust ja on samal päeval selle ka saanud (tl 45). Kostja on

maksmisega viivitanud, mistõttu viivise nõue VÕS § 113 lg 1 kohaselt on põhjendatud. Kohus

leidis, et aasta eest viivise nõue on põhjendamata, kuna viivist ei saa välja mõista põhinõudelt

2(5)

pärast selle täitmist võlgniku poolt. Menetluskulu kompensatsiooni ja viivise sissenõudmise

kulu nõuded jättis kohus rahuldamata, leides, et hageja ei ole nende kohta esitanud tõendeid.

15.01.2018 esitatud apellatsioonkaebuses palub kostja tühistada Pärnu Maakohtu 06.12.2017

otsuse osas, millega kohus hagi osaliselt rahuldas ja teha uue otsuse, millega jätta hagi

rahuldamata. Samuti palub kostja peatada otsuse viivitamata täitmine. Kaebuse kohaselt tuli

asja menetlemine lihtsustatud korras kostjale üllatusena, sest kohus oli eelnevalt kohtuistungi

protokollis märkinud, et lahendab asja kirjalikus menetluses ja teatab otsuse tegemise aja,

mida kohus aga ei teinud. Kostja oleks soovinud esitada oma seisukoha hageja 27.11.2017

menetlusdokumendile ja olla ära kuulatud. Kohus ei teatanud kostjale, et tal on õigus olla ära

kuulatud. Kaebuses tugineb kostja Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-20-10 p-s 11 märgitule, mille

kohaselt peab kohus juhtima poolte tähelepanu lihtmenetluse erisustele, kui ta kavatseb

üldistest menetlusreeglitest erisusi teha, st pooled peavad aru saama, mis osas kohus

lihtmenetluse tõttu üldistest menetlusreeglitest kõrvale kaldub. Kohus peab tagama poolte

oluliste menetlusõiguste järgimise ja nende ärakuulamise (TsMS § 405 lg-d 2 ja 3). Praegusel

juhul ei ole kohus teatanud pooltele õigusest olla ära kuulatud ning otsus on viivitamata

täitmiseks ilma tagatist määramata, mis on ilmselge erisus, millest oleks pidanud

menetlusosalisi teavitama. Samuti märgib kostja, et otsusest ei selgu, kuidas on kohus

jõudnud järelduseni, et pooltevahelisest kirjavahetusest selgub, et 17.07.2017 on kostja

esindaja T.E küsinud töötundide arvestust ja samal päeval selle ka saanud. Kostja rõhutab, et

e-kirja saatmist ei tõenda ka hageja e-kirja väljavõte, sest see ei tõenda e-kirja jõudmist

saajani. Arve nr 16 on võltsitud, sest sellel on arvestatud hageja nelja töötaja töötundide

arvestus. Võltsitud arve järgi saadu kuulub tagastamisele ja seega ei kuulu hagi rahuldamisele.

Lisaks leiab kostja, et viivitamata täidetavat otsust ei saa käsitleda kätte antuks TsMS § 3141

järgi, kuna kostja oli teavitanud, et kostjat esindavad ühiselt kaks juhatuse liiget, kellel on

erinevad e-posti aadressid, ühiselt, kuid kohtu 12.12.2017 e-kirja teise juhatuse liikme e-posti

aadressile ei saadetud ja seega tuleb otsuse viivitamata täitmine peatada.

Määruse põhjendused

Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebus

tuleb jätta ringkonnakohtu menetlusse võtmata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

637 lg 1 p 6 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui kaebuses toodud

väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Ringkonnakohus leiab, et

käesoleval juhul on tegemist sellise olukorraga.

Apellatsioonkaebuses oli kostjal võimalik tuua kohtu ette kõik asjaolud, mille alusel saaks

ringkonnakohus leida, et maakohus on hagi ebaõigesti osaliselt rahuldanud ja tunnistanud

otsuse viivitamata täidetavaks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja käesoleval juhul

selliseid asjaolusid kohtu ette toonud. Iseenesest asjakohane on apellatsioonkaebuse viide

Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-20-10, mille p-s 11 selgitatu kohaselt peab kohus juhtima poolte

tähelepanu lihtmenetluse erisustele, kui ta kavatseb üldistest menetlusreeglitest kõrvale

kalduda, ent ringkonnakohtu hinnangul ei anna nimetatu antud juhul alust maakohtu otsuse

tühistamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus hagi menetlemisel lihtsustatud korras

TsMS § 405 järgi taganud menetlusosaliste oluliste menetlusõiguste järgimise. Alusetu on

apellatsioonkaebuse etteheide, et maakohus ei ole kostjale teatanud tema õigusest olla ära

kuulatud. Maakohus on hagi menetlusse võtmisel palunud kostjal vastuses hagile mh

selgitada, kas kostja on nõus kirjaliku menetlusega või soovib asja läbivaatamist

kohtuistungil. Kostja ei ole vastuses hagile avaldanud soovi enda ärakuulamiseks. Ka ei saa

kostja 14.11.2017 e-kirjas (tl 58) kohtule märgitut käsitada kostja taotlusena olla ära kuulatud,

kuivõrd sellest nähtuvalt on kostja asjas videoistungi aja määramise seadnud sõltuvusse kohtu

3(5)

otsustusest istungi korraldamise mõistlikkuse üle. Seega on maakohus ringkonnakohtu arvates

asja menetlemisel lihtsustatud korras taganud kostjale õiguse olla ära kuulatud.

Erinevalt apellatsioonkaebuses väidetust ei saa maakohtu otsuse tühistamist tingida ka

asjaolu, et maakohus on asja menetlemisel lihtmenetluse korras jätnud menetlusosalisi

teavitamata kavatsusest tunnistada otsus viivitamata tagatiseta täidetavaks. Kostja ei ole

kaebuses esile toonud, millisel viisil nimetatu rikub kostja õigusi ning millisel viisil

võimaldab see väärata maakohtu seisukohti hagi osalisest rahuldamisest. Lisaks leiab

ringkonnakohus, et maakohtu otsustus tunnistada käesolevas asjas tehtud lahend viivitamata

täidetavaks on asjaolusid arvestades ka põhjendatud. TsMS § 405 lg 1 teise lause p 10 annab

kohtule laialdase kaalutlusõiguse tunnistada lihtmenetluse asjas tehtud lahend viivitamata

täidetavaks ka muul juhul, kui on seaduses nimetatud, või seaduses ettenähtud tagatiseta.

Ringkonnakohtu hinnangul ei saa maakohtule ette heita vastava kaalutlusõiguse kasutamist

käesolevas asjas otsuse tagatiseta täidetavaks tunnistamisel. Tulenevalt TsMS § 637 lg-st 21

saab lihtmenetluse asjades eelduslikult lähtuda sellest, et kaebust ei menetleta ja otsuse

täitmisega viivitamiseks alust ei ole. Lisaks ei põhjustaks käesolevas lihtmenetluse asjas

tehtud otsuse viivitamata täitmine asja väikest väärtust arvestades kostjale ka suuri varalisi

riske, mis õigustab tagatise küsimata jätmist.

Nõustuda ei saa ka apellatsioonkaebuses osundatuga, justkui ei saaks käesolevas asjas tehtud

viivitamata täidetavaks tunnistatud otsust lugeda TsMS § 3141 alusel kostjale nõuetekohaselt

kättetoimetatuks selle saatmisega e-posti aadressile XXX. Ringkonnakohus selgitab, et TsMS

§ 3141, mis näeb ette menetlusdokumentide lihtsustatud korras saatmise võimaluse, kui

menetlusosalisele on juba varasemalt mõni dokument kätte toimetatud, annab kohtule

võimaluse nimetatud lihtsustuse kasutamiseks ka viivitamata täidetavaks tunnistatud otsuse

kättetoimetamisel. Põhjendamatu on kostja seisukoht, et kohus pidanuks otsuse saatma kostja

mõlema juhatuse liikme e-posti aadressile. Toimiku materjalidest nähtuvalt edastas maakohus

vaidlustatud otsuse 09.01.2018 kostja ametlikul, s.o äriregistri teabesüsteemist nähtuval e-

posti aadressil XXX (tl 73). Samal e-posti aadressil oli kohus kostjale varasemalt kätte

toimetanud hagiavalduse koos hagi menetlusse võtmise määrusega. Seega on maakohus

vaidlustatud otsuse toimetanud kostjale kätte seaduses sätestatud nõudeid järgides.

Alust maakohtu järelduste muutmiseks hagi osalise rahuldamise osas ei anna ka kostja väited

hageja arve nr 16 võltsituse ja töötundide arvestust puudutava kirjavahetuse saamise kohta.

Asjas puudub vaidlus selles, et kostja tasus 29.08.2017 hagejale arvest nr 16 tuleneva

põhivõlgnevuse summas 244,64 eurot (tl 24). Kuivõrd kostja on eelnimetatud arve tasumisega

tunnistanud põhivõlgnevust hageja ees ning samuti puudub käesolevas menetluses pooltel

vaidlus selles, et arve jäeti selles nimetatud tähtajaks (23.07.2017) tasumata, on maakohus

õigesti leidnud, et hageja viivisenõue põhinõude tasumisega viivitamise eest perioodi

18.08.2017-29.08.2017 osas on põhjendatud.

Kooskõlas TsMS § 637 lg 1 p-ga 6 ja § 638 lg-ga 4 keeldub ringkonnakohus eeltoodud

põhjendustel PrügiAbi OÜ apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. Ringkonnakohus

märgib, et on hinnanud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel kõiki apellatsioonkaebuses

esitatud apellandi väiteid, neile käesolevas määruses vastanud ning leidnud, et

apellatsioonkaebus ei kuuluks rahuldamisele. Menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse

perspektiivi hindamine on põhjendatud menetlusökonoomilistel kaalutlustel, kuivõrd leides et

tegemist on perspektiivitu kaebusega, jäävad apellandil kandmata teise poole menetluskulud

apellatsioonimenetluses, kuna perspektiivitu apellatsioonkaebuse puhul ei toimetata

apellatsioonkaebust teisele poolele kätte. Käesoleval juhul ei ole apellandi õigusi piiratud

võrreldes sellega, kui apellatsioonkaebus oleks menetlusse võetud ja ringkonnakohus oleks

4(5)

teinud asjas otsuse, millega apellatsioonkaebus oleks jäetud rahuldamata, sest ringkonnakohus

kontrollis maakohtu otsuse seaduslikkust ja vastas kõikidele apellandi väidetele.

Ringkonnakohus koostas apellandile sisuliste põhjendustega lõpplahendi. Apellandile on

tagatud ka kaebeõigus.

TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub

kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta

kostja kanda. Kuivõrd käesoleval juhul keelduti apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ning

ei edastatud apellatsioonkaebust hagejale vastamiseks ning hagejal ei saanud

apellatsioonimenetluses vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid tekkida,

siis ringkonnakohus kostjalt hageja kasuks apellatsioonimenetluse kulusid välja ei mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Reet Allikvere

Kaupo Paal

Imbi Sidok-Toomsalu

5(5)