3-18-202/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Janar Jäätma Määruse tegemise aeg ja koht 30. jaanuar 2018, Tartu Haldusasja number 3-18-202 Haldusasi Viktor Šatski esialgse õiguskaitse taotlus

RESOLUTSIOON

Jätta Viktor Šatski esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viktor Šatski esitas 21. detsembril 2017. a Viru Vanglale taotluse pikaajalise kokkusaamise saamiseks abikaasaga, kes hetkel viibib Tallinna Vanglas.

2. Viru Vangla jättis 19. jaanuari 2018. a otsusega V. Šatski taotluse rahuldamata. V. Šatski esitas 23. jaanuaril 2018 Viru Vangla keeldumisele vaide.

3. Viktor Šatski esitas 25. jaanuaril 2018 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse (EÕK). V. Šatski taotleb Viru Vangla 19. jaanuari 2018 otsuse täideviimise peatamist ja ettekirjutuse tegemist, millega kohustakse vanglat võimaldama pikaajaline kokkusaamine abikaasaga. Taotlust põhjendab V. Šatski perekonnaelu riivega. Taotleja ei ole enda abikaasat näinud umbes poolteist aastat ja veel mitu aastat ei võimaldata pikaajalist kokkusaamist. Esineb reaalne oht, et perekond laguneb.

KOHTU SEISUKOHT

4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 kohaselt võib kohus mh kaebaja põhjendatud taotluse alusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. EÕK määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiivi ja EÕK määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3).

2

5. Kohtu hinnangul on EÕK taotlemine lubatav. EÕK-d võib halduskohtult taotleda pärast vaide esitamist. V. Šatski nõuab vaidemenetluses vangla keelduva otsuse kehtetuks tunnistamist ning abikaasaga pikaajalise kokkusaamise võimaldamist. V. Šatski on halduskohtule esitanud sisult sarnased EÕK nõuded.

6. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et EÕK lahendamisel tuleb vältida põhivaidluse ette ära otsustamist (RKHKm 3-3-1-59-14, p 19). Kohustamiskaebuse puhul EÕK kohaldamine on lubatud erandlikel juhtudel ja selleks peab esinema ülekaalukas vajadus. Halduskohus ei pea õigeks vaidemenetluse ajaks põhiasja ära lahendamist EÕK korras. Halduskohtule ei ole teada vaidemenetluse tulemus. EÕK taotlusest ei nähtu selliseid erandlikke asjaolusid ja ülekaalukat vajadust, mis õigustaksid EÕK kohaldamist.

7. Halduskohtu hinnangul puudub praeguses etapis ka EÕK kohaldamise vajadus, kuna V. Šatski õigustele ei esine pöördumatuid tagajärgi. V. Šatski taotleb EÕK kohaldamist vaidemenetluse ajaks. V. Šatski esitas vaide 23. jaanuaril 2018. Kehtiva õiguse kohaselt on vanglal õigus vaiet lahendada kuni 30 päeva (vangistusseadus (VangS) § 11 lg 7). Tegemist ei ole ülemääraselt pika menetlusajaga, mille jooksul V. Šatski õigused pöördumatult kahjustuksid. Halduskohtule ei ole teada, kuidas vangla otsustab vaide lahendada. Kui vaie lahendatakse kaebaja jaoks negatiivselt, on tal õigus pöörduda kohtusse ja taotleda põhiasja raames EÕK kohaldamist. Eelduslikult on selleks ajaks vaidluse üksikasjad selgemad ja täpsemad kui praegu.

8. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus V. Šatski EÕK rahuldamata.

9. Kohus peab vajalikuks juhtida vaiet lahendava organi tähelepanu asjaolule, et kehtiva kohtupraktika valguses tuleks võimaluse korral kinnipeetavale tagada pikaajaline kokkusaamine ka kinnipeetavast abikaasaga (vt Tartu Ringkonnakohtu 26. oktoobri 2011. a otsus haldusasjas nr 3-10-2893).

VangS § 25 lg 1 kohaselt võimaldatakse kinnipeetavale pikaajalisi kokkusaamisi mh abikaasaga. VangS § 25 lg 11 ei sätesta pikaajalise kokkusaamise absoluutset keeldu kinnipeetavatest abikaasade vahel. Pikaajalise kokkusaamise loa andmisest saab keelduda, kui kokkusaamine ei ole kooskõlas vangistuse täideviimise eesmärkidega; kokkusaamine võib ohustada vangla julgeolekut või korda; kokkusaaja maines on alust kahelda või kokkusaamine võib ohustada kokkusaaja või kinnipeetava tervist ja heaolu (VangS § 25 lg 11). VangS § 25 lg 11 sätestatud keeldumise alused ei ole täpselt määratletud, mis tähendab, et vanglal tuleb neid igal üksikul juhtumil eraldi sisustada. Asjaolu, et mõlemad kokkusaajad on kinnipeetavad, ei tähenda, et nendele pikaajalise kokkusaamise võimaldamine läheks vastuollu vangistuse täideviimise eesmärkidega. Pikaajaline kokkusaamine võib omada vastupidist mõju, s.t pereelu säilimine võib suunata mõlemaid kinnipeetavaid õiguskuulekale käitumisele, mis seeläbi kaitseb lõppastmes ka õiguskorda (VangS § 6). Kokkusaaja maine sisustamiseks ei pruugi piisata üksnes asjaolust, et tegemist on kinnipeetavaga. Kinnipeetavast kokkusaaja maine hindamisel tuleks analüüsida eeskätt kokkusaaja käitumist vanglas.

Halduskohus ei näe vastuolu eraldihoidmise printsiibiga, s.t, et vanglas hoitakse eraldi mehi ja naisi (VangS § 12 lg 1 p 1). VangS § 25 lg 1 on erinormiks VangS § 12 lg 1 p 1 suhtes. Pikaajalisel kokkusaamisel saavad kaks kinnipeetavat eriõigusliku staatuse.

(allkirjastatud digitaalselt) Janar Jäätma