1-17-8199/54 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-17-8199

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. jaanuar 2018. a Tallinn Kriminaalasja number 1-17-8199 Kohtukoosseis Eesistuja , liikmed ja Urmas Pavel Gontšarov Ivi Kesküla Reinola Kriminaalasi C.C’i süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 3 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 28. novembri 2017. a otsus menetluses üld Apellatsiooni esitaja Kannatanu esindaja vandeadvokaat Jugans Grossmann XX’i Prokurör Toomas Tomberg Süüdistatav C.C, ik: XXX; elu- või asukoht: kannab karistust Viru Vanglas (Ülesõidu 1, Jõhvi); kodakondsus: EV; emakeel: vene keel; haridus: XXX; töökoht või õppeasutus: puudub; kriminaalkorras karistatud korduvalt, viimati: 17.11.2016.a. Harju Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 5, 7, 8, 9, § 202 lg 2 p 2, § 121 lg 1 ja § 200 lg 2 p 4, 7 järgi KarS § 64 lg 1 alusel ja KrMS § 238 lg 2 järgi vangistusega 2 aastat. KarS 65 lg 2,

§ 74 lg 5 alusel mõisteti liitkaristuseks 4 aasta

t 7 kuud 28 päeva algusega 18.03.2016.a. Tõkend: ei ole kohaldatud Kaitsja Vandeadvokaat Natalia Lausmaa Asja lahendamise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Harju Maakohtu 28. novembri kannatanu esindaja 2017. a kohtuotsus jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

Määrata Advokaadibüroole Jugans Grossmann (reg. number 10717443) seoses vandeadvokaat Jugans Grossmann i poolt kannatanu apellatsioonimenetluses riigi ’ XX’ile õigusabi osutamisega makstavaks tasuks sada kuuskümmend 168 ( kaheksa) eurot.

2(6)

Apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulud jätta riigi kanda.

Edasikaebe kord

Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE K

ÄIK

1. C.C on kohta alla antud ja süüdistatakse selles, et tema, olles Harju Maakohtu 17.11.2016 otsusega nr 1-16- eest, 6941 karistatud KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo 05.01.2017 kella 10:00 paiku Tallinnas Magasini 35 asuvas Tallinna Vangla teise üksuse kambris nr 312 lõi parema käega voodis lamanud ’i vähemalt ühe korra pea piirkonda, millega tekitas XX kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse – turse ja verevalumi ülahuulel.

Sellega pani C.C toime korduva teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise, s.t. KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Maakohtu otsus

2. Harju Maakohtu 28. novemb 2017.a. otsusega menetluse korras ri üld mõisteti C.C s teda vangistusega 4 (neli) kuud. üüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja karistati KarS § 65 lg 2 alusel suurenda ti mõistetud karistust 17.11.2016.a. Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, 2 aasta 11 kuu 19 päeva vangistuse, võrra ja liitkaristuseks mõisteti 3 (kolm) aastat 3 (kolm) kuud 19 (üheksateist) päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeti kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o. 28.11.2017.a. KrMS § 180 lg 3 alusel jäeti igi kanda kriminaalmenetluse kulud: kannatanu esindajale makstud ri tasud summas 414 eurot. eti KrMS § 175, § 179, § 180 alusel mõist C.C-lt riigituludesse: 705 eurot; sundraha 1,5 palga alammääras – määratud kaitsjale makstud tasud kogusummas 408 eurot. Määrati k 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul kohtuotsuse riminaalmenetluse kulud tasumiseks jõustumisest. Rahuldati eti XX’i poolt esitatud tsiviilhagi osaliselt ning mõist C.C-lt välja XX’i kasuks mittevaralise kahju

hüvitisena 50 (viiskümmend) eurot.

2.1. Maakohus, hinnanud uuritud idis, et inkrimineeritud tõendeid kogumis le süüdistatava süü talle kuriteo toimepanemises on leidnud tõendamist. Maakohus asus seisukohale, et konflikti provotseeris kannatanu ise, kui viskas süüdistatavat kruusiga. On leidnud tõendmaist, et süüdistatav lõi vastuseks kannatanut näkku vaid ühel korral ning ise pöördus vanglaametnikust tunnistaja poole teatega, et kambris on toimunud konflikt. YY Samuti riimuvad süüdistatava ütlused ühekordsest löögist kannatanu isiku läbivaatuse protokolliga, millest nähtuvalt on kannatanul tuvastatud ülahuule vasakul pool minimaalne turse, hematoom. Maakohus ei pidanud tatava usaldusväärseks kannatanu XX’i ütlusi selle kohta, et teda löödi süüdis poolt mitu korda rusikaga näkku, löödi ka pähe, samuti tema ütlusi selle kohta, et ka ei eelnenud antud sündmusele tema poolt kruusiga süüdistatava viskamist. Versiooni, et kannatanu viskas süüdistatavat kruusiga toetavad ka tunnistaja ’i ütluse selle kohta, et kui ta tualetist väljus, AA d vedeles

kambri põrandal maas kruus. 2.2. Kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi osas maakohus asus seisukohale, et arvestades ründe väga kergeid tagajärgi ning kannatanu enda rolli antud konfliktis (viskas eelnevalt süüdistatavat

3(6) kruusiga), ei ole põhjendatud välja mõista mittevaralise kahju hüvitist suures ulatuses. Maakohtu hinnangul ei ole kannatanu poolt nõutav mittevaralise kahju hüvitise suurus (summas 20000 eurot) põhjendatud, kuna see oleks vastuolus kujunenud kohtupraktikaga ning ühiskonna üldise heaolu tasemega. Maakohus pidas mõistlikuks mittevaralise kahju hüvitise summaks 50 eurot, mille ulatuses süüdistatav on kannatanu nõuet mittevaralise kahju osas

ka ise tunnistanud.

ESITATUD APELLATSIOON

3. Apellatsiooni esitas kannatanu esindaja, kes vaidlustab maakohtu otsust üksnes tsiviilhagi puudutavas osas endustel. järgmistel põhj

3.1.

Kannatanu esindaja oleks nõustunud maakohtu põhjendusega, et kannatanule tekitatud vigastused olid kerged, kui süüdistatav oleks löönud füüsiliselt tervet inimest. Antud juhul peab arvestama, et C.C lõi ootamatult ilma igasuguse põhjuseta voodis lamavat sügava puudega ja liikumisvõimetut , kelle hooldajaks ta oli lepingu alusel määratud, vähemalt ühe XX korra pea piirkonda, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse. Seega sügava puudega voodislamava kannatanu löömine tekitas kindlasti talle palju suuremat valu ja hirmutunnet, kui oleks löödud ügava puudega inimese valulävi on palju suurem. tervet inimest. S Maakohus ei ole antud juhul seda arvestanud. Kannatanu esindaja leiab, et maakohus luges tuvastatuks nagu oleks kannatanu ise põhjendamatult provotseerinud kallaletungi, visates eelnevalt süüdistatavat kruusiga vastu pead. See versioon rajaneb ainult süüdistava ütlustele ning ei haaku teiste asjas kogutud tõenditega. Tunnistaja AA, kes oli kannatanu kaashooldaja, on andnud ütlusi, et kannatanu ise ennast pöörata ei saanud, hooldajad pidid teda pöörama. Intsidendi ajal tunnistaja ruumis ei olnud, kuna pidi minema WC-sse. Tunnistaja

AA märgib, et see on reaalne, et kannatanu ei ulatunud kruusi laualt võtma. Kannatanu esindaja leiab, et tunnistaja

AA ütlustes pole põhjust kahelda ja tema ütluste usaldusväärsust ei ole ka kohus seadnud kahtluse alla, kuigi kohtotsuse tegemisel ei ole kohus tema ütlusi arvestanud. Kannatanu esindaja järeldab, et eeltoodust nähtub, et tunnistaja ütlus AA ed haakuvad kannatanu ütlustega, seeg õhjendamatult jätnud kannatanu ütlused selles osas tõendite kogumist a on kohus p välja. On teostatud ka C.C vaatlust ning mingeid vigastusi peapiirkonnas temal ei tuvastatud. Valašes’i Seega C.C Valašese ütlused kruusiga viskamise osas on ennast õigustavad ning see ei ole millegagi tõendatud ning ka kohtu seisukoht selles osas ei rajane ühelegi tõendile. T

siviilhagi rahuldamise määra osas kannatanu esindaja märgib, et maakohtunik pakkus süüdistatavale tema poolt tekitatud mittevaralise kahju summaks üüdistatav 50 euro s t, millega oli nõus. Sellest nähtuvalt oli juba enne kohtuotsuse tegemist kohtul kujunenud seisukoht, et hagi tuleb rahuldada ainult 50 euro suuruses summas.

3.2. Kannatan , et kannatanule mittevaralise kahj

u esindaja kokkuvõtvalt leiab u hüvitisena 50 € summas määramine on naeruväärne ja kannatanut alandav, kallaletungiga tekitatud kannatanu üleelamusi ja tervis ei ole õiglane hüvitis. e halvenemist mittearvestav, seega

Eeltoodust lähtuvalt leiab , et kohus on rahuldanud hagi põhjendamatult väga kannatanu esindaja väikeses summas ning kohtotsus kuulub selles osas tühistamisele. Kannatanu esindaja palub - tühistada Harju Maakohtu 28.11.2017.a. otsus XX le väljamõistetud tsiviilhagi suuruse osas. Rahuldada poolt esitatud tsiviilhagi summas 20 000

XX € või selle mitterahuldamisel suurendada oluliselt temale tekitatud füüsilise ja moraalse kahju hüvitisena väljamõistetava tasu määra.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

4(6)

4. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide ja kannatanu esindaja apellatsioonis toodud väidetega, leiab, et apellatsioonis toodud argumendid ei too endaga kaasa maakohtu otsuse tühistamist ja ringkonnakohtu poolt uue otsuse tegemist kannatanu kasuks mittevaralise kahju väljamõistmise osas, kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud.

5. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks korrata maakohtu põhjendusi mittevaralise kahju väljamõistmise osas ning vastuseks apellatsioonile lisaks maakohtu otsuses toodud argumentidele märgib järgmist VÕS § ittevaraline kahju hõlmab eelkõige . 128 lg 5 regulatsiooni kohaselt m kahjustatud isiku füüsilist j VÕS § a hingelist valu ning kannatusi. 134 lg 2 kohaselt isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Maakohus on asjakohaselt viidanud Riigikohtu praktikale mittevaralise kahju hüvitamise osas (RKTKo nr 3-2- 1-19-08 p 13, RKTKo nr 3-2-1-85-08, p 11-13, RKTKo nr 3 2 1 152-09, p 16) ning märkis õigesti, et C.C ’t süüdistatakse kannatanu ühekordses löömises pea piirkonda, mis objektiivsel vasakul nurgapoolel minimaalset turselist ala. t põhjustas kannatanu ülahuulel K tud tud (T lk 90). onkreetset veritsevat kohta ei tähelda , teisi nähtavaid kehavigastusi ei tähelda Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et kannatanul tuvastatud objektiivne kehavigastus ei saa olla põhjuslikus seoses kannatan ja unehäiretega, mis algasid väidetavalt peale u peavaludega süüdistuses nimetatud lööki tekitamist ähtuvalt maakohtu poolt uuritud Tartu vangla vastusest . N kannatanu esindaja päringule seoses pöördumistega arstiabi saamiseks, viimase tervisek XX aardist ei nähtu, et oleks üldse kurtnud peavalusid. Unehäireid on isik kurtnud seoses varasemast XX traumast tekitatud valudega (T lk 151). Maakohus järeldas seega õigesti, et kannatanu väited seoses temal süüdistatava rünnaku järgselt tekkinud peavaludega ning suurenenud vaimsete kannatustega on paljasõnalised. Kohtukolleegium märgib aga, et XX-l esinevaid kannatusi ilmestavad tema kohtuistungil antud ütlused, millest nähtub, et ta on pidanud taluma vanglas 19 süüdistatavasuguse kriminaali, kurjategija, alkohooliku ja narkomaani suhtumist, pidanud nende eest ennast kaitsma, nendega laveerima kogu selle aja ja ootama millal järgmine kallaletung tuleb. (Tlk 60) XX sellised kannatused ja üleelamised ei ole aga etteheidetavad süüdi on ise oma käitumise statavale, kuna

XX tagajärjel vanglasse sattunud Samuti ei ole C.C süüdi kannatanul esinevas sügavas puudes. .

Kohtukolleegium ei nõustu seega kannatanu esindaja argumendiga, et kannatanule tekitatud mittevaraline kahju on võrreldes nn tavaolukorraga oluliselt suurem, kuna kannatanu oli ründajast objektiivselt nõrgem ja teatud määral ka sõltuv. Ringkonnakohus märgib, et kohtupraktikast nähtuvalt rünnataksegi reeglina kurjategijate poolt just nõrgemaid ja tihtipeale nendest sõltuvaid isikuid.

6. Kannatanu esindaja ei nõustunud esitatud apellatsioonis maakohtu järeldusega, et süüdistatava kallaletung oli kannatanu enda poolt provotseeritud. Ringkonnakohus märgib, et asjaolu, et apellant ei nõustu maakohtu poolse tõendite hindamisega ja tõendite analüüsist ning nende hindamisest tehtud järeldustega, ei tähenda, et maakohus oleks tõendeid hinnanud ebapiisavalt või ühekülgselt. Kohtukolleegium ei nõustu apellandi järeldusega, et asjaoluga, et puudusid kehavigastused, kannatanu ning tunnistaja

süüdistataval AA ütlustega on ümber lükatud süüdistatava verisoon toimunust. Kohtukolleegium märgib, et süüdistatav väitnudki, et kannatanu poolt visatud ei ole maakohtus kruusi tabamus oleks talle tekitanud kehavigastusi v . õi üldse valu Süüdistatav seletas, et ta üksnes ärritus kannatanu sellise käitumise peale. Tunnistaja ei andnud maakohtus AA ütlusi, mis mingilgi määral oleks vastuolus süüdistatava ütlustega. Maakohus vahetult veendus ning kirjeldas kohtuotsuses, et süüdistatav on tema puudest

5(6) tingitud määral siiski võimeline liikuma, asju võtma ja liigutama, seega kohtukolleegium leiab, et alusetu on kannatanu esindaja seisukoht, et kannatanu ei olnud võimeline süüdistatavat kruusiga viskama. Maakohus on samuti selle kohta, et teda veenvalt põhjendanud, miks ta ei usalda süüdistatava ütlusi löödi süüdistatava poolt mitu korda rusikaga näkku sündmusele ning ei eelnenud tema poolt kruusiga süüdistatava viskamist. Kohtukolleegium märgib lisaks maakohtu põhjendustele süüdistatava ütluste ebausaldusväärsuse osas, et süüdistatav andis maakohtus vastuolulisi ütlusi. Nimelt vastuseks prokuröri küsimusele

, mida hooldajad olid tol päeva tegemata jätnud seletas ta, et kella 11ks olid tal kõik hommikused toimetused tegemata, muuhulgas ei saanud ta söönuks. (T lk 58) Kannatanu esindaja küsimusele seletas kannatanu aga, et kell 7 hommikul andis talle süüa AA AA (T lk 62). Tunnistaja seletas kohtule, et süüdistatav C.C aitas teda kannatanule süüa anda ja kannatanu tõstmisega. (T lk

72) Ringkonnakohtu veendumusel ei ole vähetähtis asjaolu, et just süüdistatav C.C pöördus valvurite poole seoses toiminud konfliktiga. Tunnistaja

YY ütluste kohaselt C.C esimesena teatas, et teda löödi kruusiga. Seejärel juba rääkis, et talle löödi näkku. (T lk 67) XX

Sarnaselt maakohtuga ringkonnakohus leiab, et kriminaalasjas on üheselt tõendamist leidnud, et süüdistatava ja kannatanu vahel toimus konflikt, mille käigus kannatanu viskas süüdistatavat kruusiga ning vastuseks sellele käitumisele lõi süüdistatav C.C ühel korral kannatanut näkku.

7. VÕS § 139 lg 1, 3 regulatsiooni kohaselt juhul, kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse

kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. (…) Isiku tervise kahjustamise korral võib kahjuhüvitist VÕS § 139 lg 1 nimetatud alusel vähendada üksnes juhul, kui kahju tekit

amisele aitas kaasa kahjustatud isiku tahtlus või raske hooletus. Eelviidatu tähendab seda, et mittevaralise kahju tuvastamisel tuleb arvesse võtta ka kannatanu enda käitumis

t, mis eelnes kuriteo toimepanemisele.

8. Riigikohtu tsiviilkolleegium on selgitanud, et rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel ning seetõttu võimaldab TsMS § 366 nõuda kohtult mittevaralise kahju hüvitamist õiglase hüvitisena kohtu äranägemisel. htu mittevaralise kahju hüvitamise

Maakohus viitas asjakohaselt Riigiko kohtupraktika kordusanalüüsile (Riigikohtu kohtupraktika kordusanalüüs. Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviil- ja kriminaalasjades esimese ja teise astme kohtutes 2016. aastal. Tartu 2017), mille kohaselt E de esti kohtupraktikas on kehalise väärkohtlemisena kvalifitseeritud kuritegu toimepanemisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitis jäänud vahemikku 100 3000 € - . Maakohus õigustatul viitas ka analüüsis toodud näidetele 100 euro suurune hüvitis mõisteti välja t , kus kägistamise tagajärjel saadud mittepüsiva kaelavigastuse eest ja nt eurone hüvitis tööõnnetuse 1500- tõttu silmavigastuse tekkimise eest. Võttes arvesse kannatanu – minimaalset turselist ala ülahuulel ning enda käitumist, kehavigastust mis kas eelnes kuriteo toimepanemisele, nimelt konflikti süüdistatavaga, mille käigus ta vis süüdistatavat kruusiga, õiglaseks evaralise kahju hüvitiseks peab tuleb asuda seisukohale, et mitt

jääma jääb allapoole väljamõistetud summa, mis kohtute poolt sarnase kahju eest miinimumhüvitisele. väljamõistetud 50 eurot on Kohtukolleegium leiab, et maakohtu poolt toimepandud kuriteo kõiki asjaolusid arvestades seega õiglane hüvitis kannatanule mittevaralise kahju tekitamise eest.

9.

KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt menetluskulud on valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Kannatanu Jugans Grossmann taotles XX’i esindaja vandeadvokaat

6(6) kriminaalasja materjalide ja maakohtu otsusega tutvumise, apellatsiooni koostamise eest esindajatasu väljamõistmist, koos käibemaksuga, summas 168,00 eurot. Kohtukolleegium leiab, et esindaja taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. 18.10.2017 kohtumäärusega kannatanu XX’ile on antud riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud, seega kannab apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulud riik.

10. Et kohtukolleegium ei ole tuvastanud ühtegi KrMS § 338 ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1, § 345 lg 1, 2 jätab kohtukolleegium Harju 344- Maakohtu 28.11.2017.a. otsuse suhtes muutmata ja esitatud apellatsiooni C.C ’i rahuldamata.

allkirjastatud digitaalselt