2-16-126257/27 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-16-126257

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. jaanuar 2018. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-126257

Tsiviilasi

Luminor Bank AS (endine ärinimi aktsiaselts DNB

Pank) hagi Shyri Nicolla OÜ (endine ärinimi KR Priit

OÜ) ja Peeter Kroonberg vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

2290,05 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Luminor Bank AS (registrikood: 11315936;

asukoht: Liivalaia 45, 10145 Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja Madis Sirkel

Kostja I Shyri Nicolla OÜ (registrikood: 10269536;

asukoht: Rävala pst 8-C241, 10143 Tallinn)

Kostja I seaduslik esindaja Raul Pint (isikukood:

XXX)

Kostja II Peeter Kroonberg (isikukood: XXX; elukoht:

XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

14. august 2017. a, edasine kirjalikus menetluses AT

kaudu, teadaande nr. 1232259

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista Shyri Nicolla OÜ-lt ja Peeter Kroonbergilt solidaarselt Luminor Bank

AS-i kasuks 2290,05 eurot.

3. Jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.

4. Määrata Luminor Bank AS-i menetluskulude rahaliseks suuruseks ja välja mõista

Shyri Nicolla OÜ-lt ja Peeter Kroonbergilt solidaarselt Luminor Bank AS-i kasuks

250 eurot.

5. Toimetada otsus kätte pooltele.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

2

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on

nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7).

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6).

Hageja nõue ja põhjendused

1. Aktsiaselts DNB Pank (praegune Luminor Bank AS, edaspidi hageja) esitas 8.11.2016

Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikelt KR Priit OÜ-lt (praegune

Shyri Nicolla OÜ, edaspidi kostja I) ja Peeter Kroonbergilt (edaspidi kostja II) 2 290,05

euro saamiseks. Seoses nõudele vastuväite esitamisega lõpetas kohus 27.12.2016

maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses. 16.01.2017 esitas Aktsiaselts DNB Pank Tartu Maakohtule hagiavalduse,

milles palub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista võlgnevuse 2290,05 eurot.

Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti hageja ja kostja I vahel 25.11.2014 arvelduskrediidileping

nr TAR14K/89 ja laenuleping nr TAR14K/88 (edaspidi mõlemad koos ka laenulepingud).

25.11.2014 sõlmiti hageja ja kostja II vahel käendusleping nr 14S-22 solidaarselt kostjaga

I sõlmitud laenulepingutest tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks.

3. Laenulepingute punkti 1.4.3 kohaselt garanteeris kostja I kohustusi Maaelu Edendamise

Sihtasutus (edaspidi MES). Vastavalt hageja ja MES-i vahel sõlmitud tagatislepingutele nr

2DNB14 ja 3DNB14 (edaspidi ka tagatislepingud), tagas MES laenulepingutest

tulenevaid kostja I kohustusi 75 % ulatuses laenude põhivõlgnevusest.

4. MES-i garantiide kehtivuse üheks tingimuseks oli MES-ile tagatistasu summas 3,8%

(tagatisleping 2DNB14) ja 4,6 % (tagatisleping 3DNB14) aastas maksmine hageja poolt

(tagatislepingute punkt 3.2.3). Laenulepingute üldtingimuste punkti 7 kohaselt oli kostja I

kohustatud hüvitama hagejale kõik kulud, mis hageja on seoses nimetatud lepingute

täitmisega kandnud.

5. 14.12.2015 sõlmiti ajutise pankrotihalduri Sirje Tael, hageja, MES-i, kostja I, Foorum Puit

OÜ ja kostja II vahel hüpoteekide lõpetamise kokkulepe, kinnistu müügileping ja

hüpoteegi seadmise leping. 14.12.2015 lepingu kohaselt tasuti hagejale notari deposiidi

kaudu 329 229,08 eurot kostja I laenulepingu ja arvelduskrediidilepingu kohustuste

katteks. Nimetatud summa laekus hageja kontole 16.12.2015, millest hageja teavitas

MES-i.

6. 7.01.2016 väljastas MES hagejale arve nr 21-16, mille kohaselt kohustus hageja tasuma

seoses kostjaga I sõlmitud laenulepingutega MES-ile tagatistasu kokku 77 päeva eest

alates 1.10.2015 kuni 16.12.2015. Lepingu TAR14K/88 tagatistasu oli 1680,47 eurot ning

lepingu TAR14K/89 tagatistasu 609,58 eurot. 11.01.2016 teavitas hageja kostjat I MES-i

esitatud arvest ning palus maksta tagatistasu summas 2290,05 eurot hiljemalt 21.01.2016

hageja kontole. Hageja püüdis saata kostjale I meeldetuletusi tasumata tagatistasu kohta

25.01.2016 ja 5.05.2016, kuid kostja I ei ole käesoleva ajani võlgnevust tasunud.

7. Hageja selgitab seoses eeltooduga, et MES väljastab hagejale tagatistasu arveid

tagasiulatuvalt kord kvartalis. Tasumata tagatistasu on seega arvestatud perioodi eest, mil

poolte vahel kehtisid arvelduskrediidi ja laenuleping ning kostjal I on lepingute

üldtingimuste punkti 7 kohaselt kohustus tagatistasu hagejale hüvitada.

Kostjate vastuväited

3

8. Kostjad vaidlevad hagile vastu ning paluvad jätta selle rahuldamata. Menetluskulud

paluvad kostjad jätta hageja kanda.

9. KR Priit on oma kohustused DNB Pank AS-i ees täitnud. 14.12.2015 lepingu kohaselt

tasuti hagejale notari deposiidi kaudu 329 229,08 eurot kostja I laenulepingu ja

arvelduskrediidilepingu kohustuste katteks ehk kõigi kohustuste katteks, mis KR Priit

OÜ-l DNB Pank AS ees oli. Enne lepingu lõpetamist peeti kirjavahetust DNB Pank AS-i

juristiga, et saada selgeks kogu võlgnevuse summa. Nii hageja kui MES-i esindaja

kinnitasid notaris, et täiendavaid nõudeid edaspidi ei tule.

10. Tagatislepingu p-st 3.2.1 ei saa välja lugeda, kas pank maksab tagatistasu ette või

tagantjärgi. Seega pidi pank sellest tehingu tegemise ajal notaris teavitama. On ebaselge,

kust pidi laenusaaja ja veel enam kolmandast isikust käendaja saama informatsiooni

maksete kohta.

11. Tagatislepingu tekstist ei tulene, et laenuvõtja tagab omakorda midagi MES-i ees.

Laenuvõtjal ja MES-il sellist kokkulepet ei ole. Samuti ei käenda kostja II tagatislepingut

ning sellest tulenevaid nõudeid hageja vastu.

12. Käenduslepingu punkti 2 kohaselt laenusaajalt sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise

eest vastutab käendaja juhul, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse

teatamisega võimalus neid vältida. Laenulepingus ei ole kirjas, et käendaja peab eraldi

tasuma lepingu lõppedes aasta hiljem mingeid lisakulusid ja ei ole kordagi sellest

teavitatud.

13. Käenduslepingus peab olema selgelt määratletav,millist kohustust käendatakse.

Abstraktne kokkulepe, millega käendaja kohustub käendama kõiki põhivõlgniku

kohustusi, ei ole õiguspärane ning toob kaasa vastava kokkuleppe kehtetuse. Antud juhul

ei teadnud isegi põhivõlgnik oma kohustuse olemasolu ette.

KOHTU SEISUKOHT

14. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

15. Hageja ja kostja I vahel on 25.11.2014 sõlmitud arvelduskrediidileping nr TAR14K/89

(kd I tl 27-38) ja laenuleping nr TAR14K/88 (kd I tl 41-54) ning hageja ja kostaja II vahel

käendusleping nr 14S-22 (kd I tl 57-58). Lisaks kostja II käendusele tagas kostja I

kohustusi hageja ees MES-i garantii (arvelduskrediidilepingu ja laenulepingu p 1.4.3).

MES-i ja hageja vahel on sõlmitud tagatislepingud 2DNB14 (kd I tl 61-62) ja 3DNB14

(kd I tl 65-66). MES-i tagatise kehtivuse üheks eelduseks oli tagatislepingute p 3.2.3

kohaselt tagatistasu summas 3,8% aastas maksmine hageja poolt. Tagamiskohustus kehtis

tagatislepingute p 4.1 kohaselt kuni laenu põhisumma tagastamiseni või lepingu alusel

maksmisele kuuluvate summade tasumiseni. Tagatistasu maksmise tingimused olid

reguleeritud hageja ja MES-i vahel sõlmitud koostöölepingus (kd I tl 138-148, p-d 5.1-

5.6). Koostöölepingu p-i 5.3 kohaselt kuulus tagatistasu tasumisele kvartaalselt

järelmaksena eelmise kvartali eest vastavalt sihtasutuse poolt pangale esitatud arvetele.

16. Hageja nõuab hagi esemena kostjatelt MES tagatistasu 2015. aasta IV kvartali eest

vastavalt MES-i 7.01.2016 väljastatud arvele nr 21-16 (kd I tl 69), mille kohaselt kohustus

hageja tasuma seoses kostjaga 1 sõlmitud laenulepingutega MES-ile tagatistasu kokku 77

päeva eest alates 1.10.2015 kuni 16.12.2015. Lepingu TAR14K/88 tagatistasu oli 1680,47

eurot ning lepingu TAR14K/89 tagatistasu 609,58 eurot.

17. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks

kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata

4

jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt

kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja mh nõuda kohustuse täitmist. VÕS §

108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda

selle täitmist.

18. Laenulepingute üldtingimuste kohaselt oli kostja I kohustatud hüvitama hagejale kõik

kulud,

mis

hageja

on

seoses

nimetatud

lepingute

täitmisega

kandnud

(arvelduskrediidilepingu üldtingimuste p 7.5, laenulepingu üldtingimuste p 6.5). Kohus

leiab, et nimetatud lepingupunktide alusel kohustus kostja I hüvitama hagejale mh MES-

ile makstava tagatistasu.

19. Tagatislepingud allkirjastas laenusaaja esindajana Peeter Kroonberg (kd I tl 63, 67), kes

oli laenusaaja juhatuse liige kuni 17.04.2017. Kohus leiab, et seega olid kostjad teadlikud,

et hageja kohustus tasuma MES-ile garantii andmise eest tagatistasu, samuti olid kostjad

teadlikud tagatistasu suurusest. Hageja on esitanud kohtule väljavõtte kostja I poolt

hagejale tasutud tagatistasudest (kd I tl 123), millest nähtuvalt on 2014 IV kvartali kuni

2015 I-III kvartali tagatistasud kostja I poolt tasutud või kostja kontolt debiteeritud. Enne

14.12.2015 kokkuleppe sõlmimist peetud e-kirjavahetuses on hageja kostjale I teatanud, et

laekunud on MES-i garantii tagatistasude arve 2015. aasta III kvartali eest (kd I tl 114-

115), tagatistasu oli arvestatud koos septembri kuuga (kd I tl 117). Seega pidid kostjad

olema teadlikud ka asjaolust, et tagatistasu maksti tagasiulatuvalt eelmise kvartali eest

ning perioodi eest alates 1.10.2015 kuni 16.12.2015 ei olnud tagatistasude arvet esitatud

ning tagatistasu oli maksmata.

20. Kohus leiab, et kohtule esitatud poolte e-kirjavahetusest ei tulene, et hageja oleks teatanud

kostjatele lepingutest tulenevad lõplikud nõuded. Kindlasti on see asjaolu, mis ei tekita

kostjates usaldust. Kostja II väitel nii hageja kui MES-i esindaja notaris kinnitasid, et

mingeid lisanõudeid edaspidi ei tule (kostja 10.05.2017 seisukoht, kd I tl 126). See kostja

II väide on kohtule tõendamata. Hüpoteekide lõpetamise (kustutamise) kokkulepe,

kinnistu müügileping ja hüpoteegi seadmise lepingu (kd I tl 89-104) p-i 3 kohaselt

Aktsiaseltsi DNB Pank esindaja ja müüja esindaja avaldavad, et kõik nõuded, mille

täitmise tagamiseks on lepingu ese koormatud hüpoteekidega Aktsiaseltsi DNB Pank

kasuks, ei ole käesoleva lepingu sõlmimise hetkeks täielikult täidetud, kuid seoses

käesoleva lepingu punktis 4.3.1. kokkulepituga lepivad müüja ja Aktsiaselts DNB Pank

kokku, et nad kustutavad täies ulatuses kinnistut Aktsiaseltsi DNB Pank kasuks koormavad

hüpoteegid summades 100 000,00 eurot, 110 000,00 eurot ja 80 000,00 eurot. Müüja

esindaja avaldab, et müüja ei soovi ühegi eelnimetatud hüpoteegi müüja nimele kandmist.

Seega ei saanud kostjatel tekkida põhjendatud ootust, et 14.12.2015 seisuga tasumata

nõudeid kostjatel enam hagejale tasuda ei tule.

21. VÕS § 142 järgi käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik)

võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt

kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees

solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul,

kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 145 lg 2 kohaselt

käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse

rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju

hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude

hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest

vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega

võimalus neid kulusid vältida.

5

22. Käenduslepinguga kohustus kostja II tagama kõiki hageja ja kostja I vahel 25.11.2014

sõlmitud

laenulepingust

ja

arvelduskrediidilepingust

ning

nimetatud

lepingute

olemasolevatest ja tulevikus sõlmitavatest lisadest, millega võidakse muuhulgas

suurendada

laenusaajale

antavat

krediidisummat

ning

tulevikus

sõlmitavatest

krediidilepingutest ja nende võimalikest lisadest tulenevaid laenusaaja kohustusi

solidaarselt laenusaajaga. Käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks oli 110 000

eurot (käenduslepingu p 1). Käendaja vastutab laenusaaja poolt laenulepingu rikkumise ja

selle tagajärgede eest solidaarselt laenusaajaga, sealhulgas pangale laenulepingu alusel

tasumisele kuuluva laenu põhiosa, intressi, viivise, leppetrahvi, kahju hüvitamise,

laenulepingu ülesütlemise või sellest taganemisega seotud kulutuse või mis tahes muu

laenulepingust tuleneva summa tasumise eest. /…/ Laenusaajalt sissenõudmisega seotud

kulude hüvitamise eest vastutab käendaja juhul, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest

õigeaegse teatamisega võimalus neid vältida. /…/ (käenduslepingu p 2).

23. Kohus leiab, et käendatavad kohustused olid käenduslepingus piisavalt konkreetselt

määratletud. Käendusleping võib olla sõlmitud kõigi võlausaldaja ja põhivõlgniku

vahelisest lepingust tulenevate kohustuste tagamiseks. Konkreetsed lepingust tulenevad

kohustused ei pea olema käenduslepingus eraldi nimetatud. Käendus laieneb ka lepingust

tulenevatele kõrvalkohustustele. Antud juhul oli käendaja põhivõlgniku juhatuse liikmena

tagatistasu maksmise kohustusest ja tagatistasu suurusest teadlik (vt otsuse p 20). Asjaolu

et kostja II kohustus lisaks käendusepingus nimetatud lepingutele tagama ka tulevikus

sõlmitavatest lepingutest ja nende lisadest tulenevaid laenusaaja kohustusi, ei saa tuua

kaasa tagatiskokkuleppe tühisust tervikuna, vaid üksnes määratlemata nõudeid puudutavas

osas (P. Varul jt. Võlaõigusseadus. Komm vlj. Tallinn 2016, § 142 komm 3.2.2).

24. Käendaja vastutus ei sõltu sellest, kas hageja on käendajat lisakulude sissenõudmise

kavatsusest teavitanud. VÕS § 146 lg 1 järgi peab võlausaldaja andma käendaja nõudel

talle teavet põhivõlgniku kohustuse täitmise kohta. Võlausaldaja teavitamiskohustus tekib

üksnes käendaja nõudel. Sealjuures ei ole teavitamiskohustuse täitmine seotud käendaja

vastutuse tekkimisega (P. Varul jt, § 146 komm 3.1). Praegusel juhul ei nõua hageja

sissenõudmisega seotud kulude hüvitamist, seega ei kohaldu ka VÕS § 145 lg 2

kolmandas lauses sätestatud piirang (käenduslepingu p-i 2 kolmas lause).

25. Arvestades hagi rahuldamist jätab kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostjate

kanda. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 250 eurot, mis tuleb kostjatelt solidaarselt

hageja kasuks välja mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik