2-17-16743/10 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht

30. jaanuar 2018, Tartu Tsiviilasja number 2-17-16743 Tsiviilasi Osaühingu Sentire MK kaebus kohtutäitur Andrei Kreki

25. oktoobri 2017 otsuse peale Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 18. detsembri 2017 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Osaühing Sentire MK määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Osaühing Sentire MK (registrikood 10539935), seaduslik esindaja Ly Müürsoo Puudutatud isik: Narva kohtutäitur Andrei Krek

RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 18. detsembri 2017 määrus muutmata.

2. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Osaühingu Sentire MK kanda.

3. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus rahaliselt kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Osaühing Sentire MK (avaldaja) esitas kohtutäitur Andrei Krekile täitmisavalduse, milles palus algatada täitemenetluse Silver Alttoa pankrotivara suhtes. Kohtutäitur keeldus 16. oktoobri 2017 otsusega täitemenetluse algatamisest, mille peale avaldaja esitas kaebuse. Kohtutäitur jättis 25. oktoobri 2017 otsusega kaebuse rahuldamata. Avaldaja esitas 8. novembril 2017 maakohtule kaebuse kohtutäituri 25. oktoobri 2017 otsuse peale. Kaebuses märgitu kohaselt kuulutas Viru Maakohus 8. juuni 2016 määrusega välja Silver Alttoa pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Ly Müürsoo. 7. juulil 2016 toimunud I võlausaldajate üldkoosolek pankrotihaldurit ei kinnitanud ning Viru Maakohtu 27. juuli 2016 määrusega vabastati Ly Müürsoo pankrotihalduri kohustustest ja nimetati pankrotihalduriks Tiia Kalaus. Viru Maakohtu 8. juuni 2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-7518 määrati ajutise halduri Ly Müürsoo tasuks 1020 eurot ning Viru Maakohtu 13. septembri 2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-7518 määrati pankrotihalduri Ly Müürsoo tasu ja kulude suuruseks 1080 eurot. Kuna kohus mõistis Ly Müürsoo halduri tasu ja kulutused välja Osaühingule Sentire MK, mille kaudu Ly Müürsoo tegutseb, siis on sissenõudjaks Osaühing Sentire MK. Avaldaja leiab, et täitur on põhjendamatult keeldunud täitemenetluse algatamisest. Halduri tasud ei kajastu tunnustatud nõuete nimekirjas ning avaldaja ei ole võlausaldajaks Silver Alttoa pankrotimenetluses. Halduri tasu ja kulud on välja mõistetud eraldi kohtumäärustega pankrotivarast ja need tuleb pankrotiseaduse (PankrS) § 146 lg 1 alusel koosmõjus PankrS § 150 lg-ga 1 välja maksta enne jaotise alusel võlausaldajatele tehtavaid väljamakseid. Kuna pankrotihaldur Tiia Kalaus ei ole jõustunud kohtulahendite alusel sissenõudjale väljamakseid teinud, siis on ainus võimalus tasude kättesaamiseks täitemenetluse algatamine analoogia alusel pankrotivara suhtes. Pankrotimenetluse lõppemisel puudub avaldajal võimalus sissenõuet esitada, kuna lõpeb ka pankrotivara, mille arvel tasunõuet täita.

2. Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu. Pankrotivara käsutab pankrotihaldur ja kohtutäitur ei saa alustada täitemenetlust pankrotivõlgniku suhtes pankrotimenetluse toimumise ajal. Tulenevalt TMS § 5 lg-st 1 võib võlgnikuks olla vaid isik ning vara (sh pankrotivara) ei saa olla täitemenetluse võlgnikuks. Pankrotihalduri tasu ja kulud on välja mõistetud pankrotivarast, seega ei saa sissenõuet pöörata muule varale, sh peale pankrotimenetluse lõppemist tekkinud muule võlgniku varale ning tasu saamiseks tuleb pöörduda menetlust läbiviiva pankrotihalduri poole. Lisaks märkis täitur, et on ebaselge, kes on antud juhul õigustatud taotlema täitemenetluse algatamist, kuna Viru Maakohtu 13. septembri 2016 määruse kohaselt on pankrotihalduri tasu määratud pankrotihaldur Ly Müürsoole.

MAAKOHTU SEISUKOHT

3. Viru Maakohus jättis 18. detsembri 2017 määrusega kaebuse rahuldamata. Kohus leidis, et kohtutäitur on põhjendatult keeldunud täitemenetluse algatamisest võlgniku pankrotivara suhtes. Pankrotimenetlusega seotud väljamakseid on pädev tegema pankrotihaldur ning väljamaksete tegemine oleneb pankrotivara suurusest. PankrS § 65 lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Võlgnik Silver Alttoa suhtes on välja kuulutatud pankrot tsiviilasjas nr 2-16-7518 ning käesoleval ajal ei ole pankrotimenetlus lõppenud. Seega käsutab PankrS § 36 lg 1 järgi võlgniku pankrotivara pankrotihaldur ning kohtutäitur ei saa alustada täitemenetlust pankrotivõlgniku suhtes pankrotimenetluse toimumise ajal. Pankrotihalduri tasu tuleb rahuldada pankrotivara müügi arvelt ning avaldaja peab pöörduma halduri tasu nõudmisega pankrotimenetlust läbiviiva pankrotihalduri poole. Kohus ei nõustunud avaldajaga selles, et kuna pankrotihalduri tasu on väljamõistetud eraldi kohtumäärustega pankrotivarast, tuleb tasu PankrS § 146 lg 1 alusel koosmõjus PankrS § 150 lg-ga 1 välja maksta enne jaotise alusel võlausaldajatele tehtavaid väljamakseid. PankrS § 143 lg 1 p 3 järgi koostab haldur pärast viimast nõuete kaitsmise koosolekut jaotusettepaneku, milles märgitakse muu hulgas andmed PankrS § 146 lg-s 1 nimetatud väljamaksete kohta. Pankrotihaldur Tiia Kalaus on esitanud kohtule tsiviilasjas nr 2-16-7518

18. augustil 2017 jaotusettepaneku, kuid kohus ei ole veel lahendanud pankrotihalduri taotlust jaotusettepaneku kinnitamiseks. Kuna pankrotihaldur on pädev tegema PankrS §-s 146 nimetatud väljamakseid kohtu poolt kinnitatud jaotusettepaneku alusel ja pankrotimenetluse kulud tuleb välja maksta alles pärast vara tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid nõudeid, elatist ja masskohustusi, peab avaldaja pöörduma halduri tasu nõudega pankrotimenetlust läbiviiva halduri poole. Kohus nõustus kohtutäituriga, et täitedokumendiks on pankrotimenetluse lõpetamise määrus, milles on märgitud saamata jäänud nõude suurus, kuid kohtutäiturile ei ole vastavat täitedokumenti esitatud. TMS § 5 lg 1 järgi on täitemenetluse võlgnikuks isik, kelle vastu on täitmiseks esitatud nõue ning seega ei saa olla võlgnikuks pankrotivara. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4. Osaühing Sentire MK esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus ning teha asjas uus määrus, millega kohustada kohtutäitur Andrei Kreki algatama täitemenetlus Silver Alttoa pankrotivara suhtes. Menetluskulud palub avaldaja jätta kohtutäituri kanda. Määruskaebuse esitaja põhjenduste järgi on ta esitanud Silver Alttoa pankrotihaldurile avalduse Viru Maakohtu määrustega väljamõistetud summade väljamaksmiseks. Kuna pankrotihaldur Tiia Kalaus ei ole rohkem kui aasta jooksul vabatahtlikult jõustunud kohtulahendite alusel avaldajale väljamakseid teinud, samas on pankrotivara müüdud (mida tõendab kohtule esitatud jaotusettepanek), siis on ainus võimalus pankrotivarast väljamõistetud tasude kättesaamiseks täitemenetluse algatamine PankrS § 149 lg 1 analoogia alusel pankrotivara suhtes. Pankrotimenetlust lõpetav määrus on täitedokumendiks vaid võlausaldajale, kuid mitte isikule, kelle kasuks on summad väljamõistetud pankrotivarast pankrotimenetluse kuluna. Avaldaja ei ole Silver Alttoa võlausaldajaks, mistõttu ei saa ta pöörduda pankrotimenetlust lõpetava määrusega kohtutäituri poole. Kuna pankrotihalduri tasu ja kulud on välja mõistetud pankrotivara arvelt, siis pankrotimenetluse lõppemisel lõpeb ka pankrotivara ning avaldajal puudub võimalus oma õigusi maksma panna.

PUUDUTATUD ISIKU SEISUKOHT

5. Kohtutäitur leiab, et kaebus on põhjendamatu. Kohtutäituril puuduvad andmed, et täitmisele esitatud täitedokumendiga on välja mõistetud massikohustused ning täituril puudub alus täitemenetlust alustada formaliseerituse printsiibi tõttu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu 18. detsembri 2017 määrus muutmata. Maakohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning ükski määruskaebuses esitatud väide ei ole selle tühistamise aluseks.

7. Asja materjalide kohaselt esitas avaldaja kohtutäiturile täitmisavalduse, milles palus algatada täitemenetluse Silver Alttoa pankrotivara suhtes. Kohtutäitur keeldus 16. oktoobri 2017 otsusega täitemenetluse alustamisest, mille peale avaldaja esitas kaebuse. Kohtutäitur jättis 25. oktoobri 2017 otsusega kaebuse rahuldamata ning avaldaja esitas maakohtule kaebuse kohtutäituri

25. oktoobri 2017 otsuse peale. Menetlusosaliste vahel on eelkõige vaidlus selles, kas Viru Maakohtu 8. juuni 2016 ja

13. septembri 2016 määruste, millega oli määratud ajutise halduri tasu ja kulutuste suuruseks 1020 eurot ning pankrotihalduri tasu ja kulutuste suuruseks 1080 eurot ning mõisteti need välja pankrotivarast, täitmiseks on võimalik alustada täitemenetlust.

8. Tulenevalt PankrS § 150 lg 1 p-dest 2, 3 ja 5 on ajutise halduri tasu, halduri tasu ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks pankrotimenetluse kulud. PankrS § 146 lg 1 järgi enne jaotise alusel raha väljamaksmist tehakse pankrotivarast pankrotimenetlusega seotud väljamaksed järgmises järjekorras: 1) vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded; 2) võlgnikule ja tema ülalpeetavale makstav elatis; 3) massikohustused; 4) pankrotimenetluse kulud. PankrS sätetest ei tulene, pankrotimenetluse kulude nõude täitmiseks oleks võimalik alustada täitemenetlust. Asjaolu, et PankrS § 149 lg 1 kohaselt võib pankrotimenetluse kestel läbi viia massikohustuse täitmiseks täitemenetluse pankrotivara suhtes ei tähenda, et pankrotimenetluse kestel oleks võimalik läbi viia ka täitemenetlust pankrotivara suhtes pankrotimenetluse kulude täitmiseks. Määruskaebuse esitaja väide, et kuna pankrotihaldur ei ole rohkem kui aasta jooksul vabatahtlikult jõustunud kohtulahendite alusel avaldajale väljamakseid teinud, kuigi pankrotivara on müüdud, ning seetõttu on ainus võimalus pankrotivarast väljamõistetud halduri tasude kättesaamiseks täitemenetluse algatamine pankrotivara suhtes analoogia korras PankrS § 149 lg-ga 1, ei anna alust pankrotimenetluse kulude täitmiseks täitemenetluse läbiviimiseks pankrotivara suhtes. Ringkonnakohtu arvates on massikohustused ja pankrotimenetluse kulud täiesti erinevad pankrotimenetlusega seotud väljamaksed ning seetõttu ei ole võimalik ühte liiki väljamaksete (massikohustused) täitmist reguleerivaid sätteid kohaldada teist liiki väljamakse (pankrotimenetluse kulud) täitmiseks.

9. Täitemenetluse alustamine või mittealustamine pankrotimenetluse kulude täitmiseks ei sõltu sellest, milline tähendus on pankrotimenetlust lõpetaval määrusel avaldaja jaoks ning seetõttu ringkonnakohus ei analüüsi seda, millised tagajärjed tuleneksid avaldajale pankrotimenetluse lõpetamise määrusest.

10. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. TsMS § 175 lg 31 alusel kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses kohtutäituri kantud õigusabikulusid ei hüvitata ning seetõttu jätab ringkonnakohus menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke

Andra Pärsimägi

Viivi Tomson