2-14-18970/57 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Määruse tegemise aeg ja koht

29. jaanuar 2018, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja nr

2-14-18970

Tsiviilasi

Kastre valla hagi Elina Madala vastu 987 euro 15 sendi ja

viivise saamiseks

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamise otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Kastre vald Kastre Vallavalitsuse kaudu; asukoht

Poka küla, Kastre vald, Tartumaa

Kostja: Elina Madal; isikukood XXX; elukoht XXX

Kostja esindaja: Agu Eichenbaum; e-post: XXX

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu Kastre valla hagist loobumine. Lõpetada menetlus tsiviilasjas

nr 2-14-18970, Kastre valla hagis Elina Madala vastu 987 euro 15 sendi ja viivise

saamiseks.

2. Jätta rahuldamata Kastre valla taotlus riigilõivu tagastamiseks.

3. Jätta menetluskulud Kastre valla kanda.

4. Rahuldada Elina Madala menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise avaldus

osaliselt.

5. Mõista Kastre vallalt Elina Madala kasuks välja menetluskulu 697 eurot 50 senti.

6. Mõista Kastre vallalt Elina Madala kasuks välja viivis hüvitatavatelt menetluskuludelt

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude

suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

7. Määrus toimetada kätte pooltele.

8. Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse

määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

1. Kastre vald (end Mäksa vald, hageja) esitas 12. mail 2014 Elina Madala (kostja) vastu hagi.

Hagiavalduses ja selle täpsustustes palus hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja

põhivõla 987 eurot 15 senti ja viivise.

2. Tartu Maakohus jättis 3. novembri 2014. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda, mõistes hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 405 eurot.

3. Tartu Ringkonnakohus jättis 8. oktoobri 2015. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja

hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata ning ringkonnakohtus kantud menetluskulud

hageja kanda.

4. Riigikohtu erikogu tühistas 28. märtsi 2016. a otsusega nii maa- kui ka ringkonnakohtu

otsuse ning saatis asja uueks läbivaatamiseks maakohtule.

5. Hageja esitas 28. detsembril 2017 maakohtule hagist loobumise avalduse, milles palus ka

tagastada pool hagiavalduse esitamisel makstud riigilõivust.

6. Kostja esitas 5. jaanuaril 2018 maakohtule arvamuse hagist loobumise kohta. Kostja arvates

ei ole hagist loobumine eesmärgipärane, kuna kohaliku omavalitsuse tegevus peab olema

põhjendatud, läbipaistev ja kontrollitav. Valla elanikel võib maksumaksjatena olla

õigustatud ootus saada asjas kohtulahend, mida hageja on neli aastat taotlenud. Kostja palus

mõista hagejalt välja menetluskulu 1192 eurot 50 senti ja sellelt tasutav viivis

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.

7. Hageja leiab, et kostja menetluskuludest on põhjendatud ja vajalik üksnes 675 eurot. Kostja

ülejäänud esindajakulud ei ole põhjendatud, kuna kostjal on endal juriidiline kõrgharidus,

ta venitas menetlust ning kulud on ka ülepaisutatud.

KOHTU SEISUKOHT

8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse

otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist

loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Hageja on

esitanud kohtule tähtaegselt hagist loobumise avalduse.

9. TsMS § 429 lg 4 järgi ei võta kohus hagist loobumist vastu mh juhul, kui hagist loobumisega

rikutaks olulist avalikku huvi. Kohus leiab, et ainuüksi asjaolu, et hageja kui kohaliku

omavalitsuse algatatud kohtumenetlus on kestnud peaaegu neli aastat, läbides kõik kolm

kohtuastet ning tuues vähemalt kaudselt kaasa maksumaksjate rahakulu, ei tähenda, et

hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Kohus märgib, et hagist loobumise

vastuvõtmisest keeldumise korral menetlus jätkuks (TsMS § 429 lg 5). Kuna mõlemal

poolel on õigus nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsus vaidlustada (TsMS § 206 lg 1 teine

lause), oleks asjas tehtava sisulise lahendi jõustumise ja seega ka õigusrahu saabumise aeg

teadmata. Ilmselt suureneks menetluse jätkumise korral oluliselt ka poolte menetluskulud.

Arvestades haldusasjas nr 3-16-831 tehtud jõustunud kohtulahendit, ei oleks menetluse

selline jätkamine otstarbekas. Kuna hagist loobumise vastuvõtmisest keeldumiseks ei ole

alust, võtab kohus hageja hagist loobumise avalduse vastu ning lõpetab tsiviilasjas TsMS §

428 lg 1 p 3 alusel menetluse.

10. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu

vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise

tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu

menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

11. TsMS § 173 lg 1 esimese lause kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas

määruses, millega asja menetlus lõpetatakse. Kuna asja materjalidest nähtuvalt ei ole hagist

loobumise põhjuseks olnud hageja nõude rahuldamine, jätab kohus TsMS § 168 lg 4 alusel

menetluskulud hageja kanda.

12. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev

kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kui menetlusosaline peab

menetluskulude

jaotust

kindlaksmäärava

kohtulahendi

kohaselt

kandma

teist

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kooskõlas TsMS § 175

lg 1 esimeses lauses sätestatuga kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige

õigusabile kulunud aega ja keerukust hinnates (vt Riigikohtu 9. märtsi 2016. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-182-15, p 14). Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse

analüüsimisel tuleb TsMS § 175 lg 1 alusel hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja

vajalikkust. Riigikohus on varem pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga

või -maksuta (vt Riigikohtu 1. juuni 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-16, p 13).

13. Kostjal oli kooskõlas TsMS § 217 lg-s 1 sätestatuga õigus osaleda menetluses esindaja

kaudu. Kostjat esindas maa- ja ringkonnakohtu menetluses Agu Eichenbaum (TsMS § 218

lg 1 p 2), kelle hagejale esitatud arvetel märgitud tunnitasu suurus 90 eurot on kohtu

hinnangul mõistlik. Kohus ei pea vajalikuks kostjale osutatud õigusabile tehtud kulutuste

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel anda detailset hinnangut iga üksiku

õigusabitoimingu kulu põhjendatusele, küll aga arvestab kohus, et hagejalt väljamõistetava

õigusabikulu suurus tervikuna peab vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule,

sh menetlustoimingute hulgale. Arvestades tsiviilasja olemust mh hagihinda, menetluse

kestust ja käiku, samuti esitatud dokumentide hulka ning hinnates kostja lepingulise

esindaja tehtud menetlustoimingute sisu, mahtu ja vajalikkust, leiab kohus, et kostja

õigusabikulud on põhjendatud osaliselt. Kohus märgib, et poolte eraõiguslik vaidlus ei

olnud oma olemuselt õiguslikult keeruline. Haldusakti kehtivusega seotud menetluskulude

hüvitamist pidanuks nõudma halduskohtumenetluses. Kohus leiab hageja seisukohta ja

maakohtu varasemat kohtuotsust arvestades, et kostja esindaja arvel nr 263 (II kd, tl 46 ja

51) märgitud maakohtu menetluse mõistlik ja põhjendatud töömaht on kokku 4,5 tundi, s.o

kokku 405 eurot. Kohus nõustub osaliselt hageja seisukohtadega ka kostja esindaja arvel nr

359 (II kd, tl 46 ja 50) märgitud ringkonnakohtu menetluskulude ülepaisutatuse kohta.

Kohus leiab, et kostjal ei ole alust nõuda hagejalt esindaja kohtupraktika tundma õppimiseks

kulunud aja hüvitamist. Lisaks on apellatsioonkaebuse mahtu olulisel määral suurendatud

seaduse teksti ja kohtupraktika väljavõtete ning asja lahendamiseks ebaoluliste tsitaatidega.

Kohtu hinnangul on kostja esindaja mõistlik ja põhjendatud töömaht ringkonnakohtu

menetluses kokku 3 tundi, s.o 270 eurot. Ülejäänud osas jätab kohus kostja maa- ja

ringkonnakohtus kantud menetluskulude kindlaksmääramise taotluse rahuldamata. Kohtu

arvates on kostja esindaja arvel nr 602 (II kd, tl 46 ja 49) märgitust vajalik ja põhjendatud

töömaht kokku 15 minutit, s.o 22 eurot 50 minutit (sh taotlus menetluse uuendamiseks ja

arvamus hageja loobumisavalduse kohta). Kooskõlas TsMS § 218 lg-tes 3 ja 4 sätestatuga

võis kostja esitada Riigikohtus hageja kaebuse kohta seisukohti ja vastuväiteid ise või

vandeadvokaadi vahendusel. Riigikohtu menetluses ei olnud kostjal esindajat, kelle kulud

peaks hageja kostjale hüvitama, kostja esitas Riigikohtule vastuse ise (I kd, tl 174-177; vt

nt Riigikohtu 13. detsembri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-19042, p 13.2).

14. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks

menetluskuluks, mille hageja peab kostjale hüvitama, 697 eurot 50 senti (405 + 270 + 22,5).

Lisaks peab hageja maksma kostjale hüvitatavatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

15. Kohus leiab, et hageja riigilõivu tagastamise taotlus tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 150 lg

2 p 2 võimaldab hagejal hagist loobumisel taotleda poole tasutud riigilõivu tagastamist.

Samas välistab TsMS § 150 lg 3 eelnevas kohtuastmes tasutud riigilõivu tagastamise. Sätte

eesmärk on soodustada kompromissi sõlmimist või hagist loobumist võimalikult varases

menetlusastmes. Praeguses asjas on hageja tasunud riigilõivu hagi maakohtusse ja

apellatsioonkaebuse ringkonnakohtusse esitamisel. Pärast seda on asja menetlenud

Riigikohus, kes saatis asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kohus leiab, et lähtudes sätte

eesmärgist, tuleb lugeda sellises olukorras, kus maakohus menetleb asja pärast seda, kui

Riigikohus on seda juba menetlenud, nii asja esmakordne maakohtus menetlemine kui ka

ringkonnakohtus menetlemine TsMS § 150 lg 3 mõttes eelnevaks kohtuastmeks, mistõttu

asja uuel läbivaatamisel maakohtus hagist loobumisel ei ole hagejal TsMS § 150 lg 3

kohaselt õigust nõuda hagilt ja apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist.

Vastupidine tõlgendus ei läheks kokku sätte eesmärgiga. Näiteks tähendaks see seda, et

hagejal oleks õigus taotleda menetluse hilisemas faasis suuremas ulatuses riigilõivu

tagastamist, kui tal oli varem ringkonnakohtu menetluses, kus tal olnuks õigus nõuda üksnes

apellatsioonkaebuselt tasutud lõivu, või Riigikohtu menetluses, kus ta ei oleks hagist

loobumisel saanud üldse nõuda lõivu tagastamist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Vahur-Peeter Liin

Kohtunik