2-17-117062/9 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kantselei ja

avaliku e-toimiku kaudu 29. jaanuar 2018

Tsiviilasja number

2-17-117062

Tsiviilasi

Rävala Õigusbüroo OÜ hagi XXXX vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Hagihind

552,95 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Rävala Õigusbüroo OÜ (registrikood 14042462,

asukoht Rävala pst 8 10143 Tallinn); esindaja Alla

Žulinskaja (e-post info@ravalaburoo.ee)

Kostja: XXXX (isikukood XXXX, elukoht teadmata)

Menetluse liik

Lihtmenetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada Rävala Õigusbüroo OÜ hagi XXXX vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks osaliselt.

2. Välja mõista XXXX põhivõlgnevus 296 (kakssada

üheksakümmend kuus) eurot, intress 62,97 eurot

(kuuskümmend

kaks

eurot

ja

senti)

ja

sissenõutavaks muutunud viivis 8,60 eurot (kaheksa

eurot ja 60 senti), kokku 367,57 Rävala Õigusbüroo

OÜ kasuks.

3. Välja mõista XXXX Rävala Õigusbüroo OÜ kasuks

viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

põhinõudelt 296 eurot alates 30.09.2017 kuni

põhinõude kohase täitmiseni

Menetluskulude jaotus

1. Menetluskulud jätta 89% ulatuses XXXX kanda ja

11% ulatuses Rävala Õigusbüroo OÜ kanda.

2. Mõista XXXX välja Rävala Õigusbüroo OÜ kasuks

riigilõiv 111,25 eurot (ükssada üksteist eurot ja 25

senti).

3. Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb

XXXX

tasuda

hüvitamisele

kuuluvatelt

menetluskuludelt (111,25 eurot) Rävala Õigusbüroo

OÜ-le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele

ei

saa

esitada

apellatsioonkaebust,

väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel

Hagiavalduse asjaolud

1. 14.10.2016.a sõlmis kostja Express Credit AS`iga laenulepingu nr XXXX summa 300

euro saamiseks (laenuperiood 10 kuud). Laenutaotluse esitati Express Credit AS-i

internetikeskkonnas www.ekspressraha.ee. Kostja isikusamasus on tuvastatud 12.02.2016

ID-kaardi alusel Tallinna postkontoris. Laenulepingu alusel kohustus kostja saadud laenu

tagastama hiljemalt 14.08.2017 summas 368,03 eurot, s.h laenu põhiosa 300,00 eurot ja

intressid 68,03 eurot. Peale laenulepingu sõlmimist on kostja tasunud 39 eurot, millest 35

eurot on kantud sissenõudmisega seotud kulude katteks ja 4 eurot põhivõla katteks.

Express Credit AS ütles laenulepingu erakorraliselt üles 06.06.2017. Express Credit AS

loovutas 19.07.2017 talle kuuluva nõude kostja vastu Rävala Õigusbüroo OÜ-le. Nõude

loovutamise kohta edastas Express Credit AS kostjale 19.07.2017 teatise.

2. Hageja palub mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 296 eurot, intress 68,03 eurot, seisuga

29.09.2017 sissenõutavaks muutunud lepingujärgne viivis 50,39 eurot ning viivis alates

30.09.2017.a põhinõudelt 296 eurot kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras

0,13% päevas. Hageja palub välja mõista menetluskulud 485 eurot, mis koosnevad

riigilõivust 125 eurot ja õigusabikulust 360 eurot. Hageja palub mõista kostjalt hageja

kasuks väljamõistetud menetluskuludelt viivis alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast

päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud

seadusjärgses viivisemääras.

3. Kostjale toimetati hagiavaldus koos lisadega kätte 08.12.2017 Ametlike Teadaannete

kaudu. Kostja ei ole hagiavaldusele vastuväiteid esitanud.

Kohtuotsuse põhjendused

4. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik

(laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen),

laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja

samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt

lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui

see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel

viisil. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse

täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 82

lg-st 7 tuleneb, et kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda

kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse

täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja

möödumisel.

5. Lepingu sisust ja olemusest nähtuvalt on kostjaga sõlmitud 14.10.2016 laenuleping, mida

tõendavad leping nr XXXX ja laenulepingu üldtingimused. Laen tuli tagastada

maksegraafiku alusel 10 osamaksega. Tulenevalt laenulepingust moodustavad intressid

perioodi 14.10.2016 kuni 14.08.2017 eest 68,03 eurot. Laenuleping öeldi üles 06.06.2017

laenumaksete tasumata jätmise tõttu. Laenulepingu järgi on aastane intressimäär 46,8% ja

krediidikulukuse määr 58,23%. Võrdluseks krediidi andmise ajal oli Eesti Panga viimati

avaldatud keskmine krediidiasutuste antud tarbimislaenude kulukuse määr 19,49%. Seega

krediidi kulukuse määr ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud

viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude

kulukuse määra enam kui kolm korda.

6. Riigikohtu kolleegium on lahendi 3-2-1-141-12 punktis 10 märkinud, et leppides kokku

intressi laenu kasutamise eest, on pooled leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu

kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul. Kui laenu kokkulepitud ajaks ei tagastata,

kaotab laenaja laenatud raha kasutamise aluse ja rikub oma lepingust tulenevat laenu

tagastamise kohustust. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest

kaotab intressi arvestamine seega õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise

(sh seadusest tuleneva viivise) või kahjuhüvitise arvestamine (laenu tagastamiskohustuse

täitmisega viivitamise eest). Eeltoodust järeldub, et intressi saab nõuda kuni laenu

tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumiseni.

7. Hagiavaldusest nähtub, et laenulepingus välja toodud maksegraafiku näol on tegemist

annuiteetgraafikuga, mille intress arvestatakse põhiosa jäägile, s.t kuna iga perioodiga (30

päeva kaupa) põhiosa väheneb, siis ka intressi arvestatakse väiksema summa pealt.

Kuivõrd laenuleping öeldi erakorraliselt üles enne laenu tagastamise tähtaja saabumist,

siis saab hageja nõuda intressi ainult perioodi 14.10.2016 kuni 06.06.2017 eest.

Maksegraafikus on välja toodud, et perioodil 14.10.2016 kuni 14.05.2017 pidi kostja

tasuma intressi 59,95 eurot. Perioodi 15.05.2017 kuni 06.06.2017 eest on laenujäägilt

102,35 eurot arvestatud intress 3,02 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista

intress kokku summas 62,97 eurot (59,95+3,02).

8. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette

nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks

lepinguga ettenähtud intressimäär. Tulenevalt laenulepingust on pooled leppinud kokku

0,13% päevas iga laenu tagastamisega viivitatud päeva eest, seega aastas 46,8%.

9. Kohtu hinnangul on viivise määra puhul tegemist VÕS § 35 järgse tüüptingimusega.

Kostja on sõlminud lepingu tarbijana. VÕS § 42 lg 1 järgi on tüüptingimus tühine, kui see

lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid

arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega

on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt

rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale

seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu

olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine

muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse

lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi on ebamõistlikult kahjustav

eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse

rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi,

ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui

teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1

kohaselt on selline tüüptingimus tühine. Riigikohus on selgitanud, et kuigi VÕS § 42 lg-s

3 ei ole sõnaselgelt nimetatud, et ebamõistlikult kahjustav oleks tüüptingimustes

ebamõistlikult kõrges määras viivise ettenägemine, on tüüptingimustes sisalduva

viivisekokkuleppe ebamõistliku suuruse korral võimalik järeldada selle kahjustavat

iseloomu VÕS § 42 lg 3 p 5 lauseosa „ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses [---

] muud hüvitist" alusel (RKL tsiviilasjas nr 3-2-1-139-14, p 11)

10. Hindamaks viivisemäära mõistlikkust tuleb kaaluda lepingulise viivisemäära ja seaduses

sätestatud viivisemäära vahelist proportsiooni. Seaduse kohaselt (VÕS § 113 lg 1 teine

lause) loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub 8%

aastas. Arvestades vaidlusalusel ajal kehtestatud referentsimäärasid, kohaldunuks asjas

seadusjärgne viivisemäär suurusjärgus 8% aastas.

11. Riigikohus on selgitanud, et eelduslikult tuleks hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1

järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud

viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul

kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse

viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult.

Samuti ei tähenda viivise osaliselt sisse nõudmata jätmine seda, et sisuliselt ebamõistlik

mh viivise nõudmist võimaldav tüüptingimus muutuks mõistlikuks tüüptingimuseks, kui

tüüptingimuse kasutaja jätab mingil põhjusel viivise nõudmata või vähendab seda (otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 p 13). Lepingus kokkulepitu ületab seaduslikku viivisemäära

ligikaudu kuus korda. Maakohus leiab, et selline selgelt ülemäärane ja tarbijat

ebamõistlikult kahjustav viivisemäär on tühine.

12. VÕS § 41 järgi, kui tüüptingimus on tühine või kui seda ei loeta lepingu osaks, kehtib

leping muus osas, kui tingimuse kasutaja ei tõenda, et ta ei oleks lepingut ilma tühise või

lepingu osaks mitteloetud tüüptingimuseta sõlminud. Sellise tingimuse asemel

kohaldatakse seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut. Viivisekokkuleppe tühisuse

korral on hagejal võimalik nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel

(Riigikohtu 14.06.2005 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05 p 24). Seega on hageja

õigustatud nõudma kostjalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt 296 eurot on kokku 8,60 eurot:

Võlaperiood

% aastas

Võla summa

Viivitatud päevade

arv

viivise summa

15.11.2016-23.11.2016

25,10

0,05

15.12.2016-14.01.2017

26,08

0,18

15.01.2017-14.02.2017

27,10

0,18

15.02.2017-14.03.2017

28,15

0,17

15.03.2017-14.04.2017

29,25

0,20

15.04.2017-14.05.2017

30,39

0,20

15.05.2017-06.06.2017

31,58

0,16

07.06.2017-29.09.2017

7,46

13. Eeltoodust lähtudes on kohus seisukohal, et hagi on põhjendatud osaliselt ning kostjalt

tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 296 eurot, intressid 62,97 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivised seisuga 29.09.2017 summas 8,60 eurot, kokku 367,57

eurot.

Menetluskulude jaotus

14. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd

kohus rahuldab hagi osaliselt, tuleb menetluskulud jätta võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta kostja kanda 89% ja hageja kanda 11%

ulatuses.

15. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 125 eurot ja õigusabikulud 360 eurot, kokku 485

eurot. Õigusabikulude tõendamiseks on hageja lisanud STIX KV OÜ poolt 19.10.2017

väljastatud arve 19/10. Hageja on lisanud hagiavaldusele 27.03.2017 Rävala Õigusbüroo

poolt välja antud volikirja, millega volitatakse Alla Žulinskajat esindama Rävala

Õigusbüroo OÜ-d. Nimetatud volikirjast ei tulene, et hageja on volitanud end esindama

Stix KV OÜ-d. Maksu- ja Tolliameti e-päringust nähtub, et Alla Žulinskajale teeb

väljamakseid Rävala Õigusbüroo OÜ, mitte aga Stix KV OÜ. Sellest järeldub, et Alla

Žulinskaja on esindanud hagejat töötajana. Tulenevalt TsMS § 175 lg-st 2 hüvitatakse

menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest üksnes sõidukulud, mistõttu jätab

kohus taotluse õigusabikulude osas rahuldamata. Arvestades menetluskulude jaotust jääb

kostja kanda hageja riigilõivust 111,25 eurot (125*89%).

/allkirjastatud digitaalselt/

Piret Rõuk

kohtunik