1-17-5039/36 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(4) Toimik nr 1-17-5039

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29. jaanuaril 2018 kohtumajas Jõhvi Kohtuasja number 1-17-5039 Kohtunik Sekretär Inna Kirsipuu Merike Erisalu Kohtuasi

Viru Vangla materjalid S Ai tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 29.01.2018 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu Kaitsja S A, isikukood: xxx Vandeadvokaa

t Nikolai Rõzov RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § 76¹ KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras ja :

KarS § 76¹ ja KarS § 76 lg lg 2 5 alusel vabastada S A talle Viru Maakohtu 24.05.2017.a kohtuotsusega vangistuse kandmisest tingimi mõistetud si ennetähtaegselt alates käesoleva määruse jõustumisest.

Kohaldada katseaega kuni 15.10.2018.

Ärakandmata karistust ei pöörata suhtes täielikult täitmise lõpuni kuni S Ai le, kui ta katseaja 15.10.2018 ei pane toime uut kuritegu ja nõuetekohaselt täidab kriminaalhooldusametniku järelevalve all talle KarS § 75 lg 1 ja KarS § 75 lg 2 p 2 alusel katseajaks määratud kontrollnõudeid ja kohustusi:  elama kohtu määratud alalises xxx  ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;  alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Kohustada S A

it täitma katseajal KarS § 75 lg 2 p 2 sätestatud kohustust:  mitte tarvitada alkoholi.

2(4) KarS § 78 p 2 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva määruse jõustumisest ja S Ai vangistusest vabanemisest. Määrata katseajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratava S Ai kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Määruse ärakirjad edastada süüdimõistetule, tema kaitsjale ja Viru Vanglale. Jõustunud määruse koopia saata täitmiseks le üksusele Viru Vangla kolmanda .

Rahuldada vandeadvokaat S Aile osutatud Nikolai Rõzov taotlus ja määrata tema poolt õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 90 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 75 15 eurot). eurot, ning käibemaks

Menetluskulu, kaitsjatasu, jätta riigi kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 15.01.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava S Ai tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. S A Viru Maakohtu 24.05.2017 kohtuotsusega

on süüdi tunnistatud KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ning karistuseks mõi 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 sätte kohaldamisega mõisteti steti S Aile 23.05.2016 Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja otsusega mõistetud ja ära kandmata karistusega liitkaristus 1 aasta 6 kuud ja 10

S päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvesti Ai karistuse kandmist alates 05.04.2017.

Kohtuotsus jõustus 09.06.2017. Karistuse kandmise . algus 05.04.2017 15.10.2018 ja lõpp Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes 10.01.2018. Kinnipidamisasutusest koostatud iseloomustuse kohaselt on S A kriminaalkorras karistatud kolmel korral ja vangistuses viibib esimest korda. Varasemalt on viibinud eelvangistuses. Vangistuses on S.A osalenud sotsiaalabiprogrammis xxx xx, mille tulemusena on “; osalenud perega suhted paranenud ja õde on alate i eeskostja; läbi on viidud s 05.10.2017 S.A inspektor- kontaktisikuga vestlused kuritegude toimepanemise põhjustest, sõprusringkonna mõjude teemal anud xxx ; töötab vangla majandustöödel koristaja ametikohal; sa Käesoleval hetkel on S.A xxx hakanud tegude tagajärgedele rohkem mõtlema, suhted perega on käigus paranenud ning S.A on olemas võtab talle määratud programmidest aktiivselt osa. Käesoleval hetkel valmisolek nii S.Ail enda kui ka enda perekonnasuhet A ele uue võimaluse andmiseks. S. i sõnul soovib ta hoiduda edaspidiselt nii erikoolist kui ka vangistusest, on valmis muutuse ellu viimiseks vajalikke samme astuma. S l on kokku 15 distsiplinaarkaristust, sh 10 üüdimõistetu korda ebaviisaka käitumisega seonduvalt, 1 kord ukse vastu valjusti tagumine, 2 korda seaduslikele korraldustele allumatus, 1 kord keelatud esemete hoidmine kambris ja 1 kord isevalmistatud veekeeduseadeldise hoidmine kambris. banedes soovib isik Va asuda elama õe juurde xxx. Tegemist on õe E elukohaga. Toetav tugivõrgustik Eestis puudub . T. . S.Ai lähedasteks on tema ema ja õde. Alates 11.10.2017 on määratud i eestkosteõigus õele

A S. E.T., kes on elanud 11 aastat xxx ning kasvatab kahte last. Viru A Vangla andmetel on õde S. it vanglas külastanud nii lühi kui ka pikaajalistel kokkusaamistel. Külastused on pereterape - udi B. T. A

sõnul S. i käitumisele positiivset mõju avaldanud. Pereterapeut leiab, et käesoleval hetkel on suhted e A ma ja õega toetavad ning S. võiks vabaneda ennetähtaegselt õe juurde xxx, et proovida elamist päris perekonnas. Varasemalt on elanud enamjaolt lastekodudes ja

3(4) erikoolis. A on toime S. pannud varavastaseid süütegusid varalise kasusaamise eesmärgil. On alaealine ja koolikohuslane. Eesti Töötukassa 04.01.2017 otsusega on S.Ail tuvastatud puuduv töövõime kestvusega 21.12.2016 kuni 20.12.2021 ja Sotsiaalkindlustusameti otsusega xxx samaks perioodiks. S.A omab rahalisi võlgnevusi, mis võib raskendada toimetulekut. Ema ja õde on nõus vabanemisjärgselt rahaliselt toetama. A oli alates 2013/2014 S. õppeaastast õpilane. Vangistuses jätkas õpinguid , kuid on õpingud pooleli jätnud xxx xxx (vanglale teadaolevalt soovib kaasõpilasi vältida). Vabanemisel on võimalus õpinguid xxx jätkata, õde on uurinud elukoha lähedal asuvate koolide kohta. Vabanemisjärgselt sooviks õppida uhtlusvõrgustiku liikmed on enamasti õigusrikkumisi toime pannud xxx Ai s S. noorukid. A on toime pannud kuriteod nii alkoholijoobes kui ka kainena. Viru Vanglas on S. diagnoositud nii alkoholi kui ka amfetamiinisõltuvus. Enda sõnul tarvitas sageli seltskonnas nii kanget kui ka lahjat alkoholi. Amfetamiini tarvitas peaaegu igapäevaselt, viimati tarvitas 03.05.2017. Samuti on proovinud kokaiini ning kanepit. Ametlikud andmed narkootikumide tarvitamise kohta puuduvad. A on viibinud seoses enesekahjustava xxxx On S. käitumisega määratud korduvalt ravi, mida võtab ebaregulaarselt. Vangistuses on samuti näidustatud xxx xxxe ravi, mida oleks vaja

A vabanemisel jätkata. S. it iseloomustab impulsiivne käitumine, ta ei mõtle oma tegude tagajärgedele. Vangistused on toime pannud erinevaid distsiplinaarrikkumisi. S.A on enda sõnul nüüdseks järeldused teinud ning soovib hoiduda uute õigusrikkumiste toime panemisest ning enda pere juurde elama xxx. Ai puhul on S. ohustatud selt ning ametnikud, kellega S.A on eriarvamusel. Oht seisneb avalikkus üleüldi selles, et A

S. võib käituda vägivaldselt ja tekitada kehavigastusi. Oht on kõige suurem kui S.A ei pea kinni xxx poolt ettekirjutatud raviskeemist, ei tule toime negatiivsete emotsioonidega eriarvamuste tekkimisel, lähedastega on suhted keerulised, on tarvitanud mõnuaineid ning/või on grupi poolt mõjutatud (soovib saada grupi tähelepanu). Soodusteguriks on mõnuainete tarvitamine, impulsiivne käitumine, keerulised suhted perekonnaliikmetega, soov saada nii teravaid elamusi kui ka grupiliikmete tähelepanu. Arvestades S.Ai ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanem A ise tõenäosust ning seda, et S. on pannud alaealisena toime II astme kuriteo, toetab Viru Vangla S.Ai tingimisi ennetähtaega vabastamist. Vir A u Vangla hinnangul mõjub S. i taasühiskonnastamise eesmärki silmas pidades positiivsena ennetähtaegne vabastamine Soome uue eestkostjaks oleva õe E. T. elukohta aadressile xxx

Kriminaalhooldaja andmete kohaselt asub kinnipeetav peale vabanemist elama õe elukohta xxx. A A Eesti S. on alaealine ülalpeetav. S. i kinnitusel toetab teda rahaliselt ka ema ja õde. Töötukas il tuvastatud puuduv töövõime kestvusega 21.12.2016 sa 04.01.2017 otsusega on S.A kuni 20.12.2021 ja Sotsiaalkindlustusameti otsusega sügav puue samaks perioodiks. Kriminaalkorras on S Ait karistatud kolmel korral. S A nna reegleid, mida ei väärtusta ühisko näitab kriminaalhooldusperioodil sooritatud uus kuritegu, sooritatud väärteod ( kehtivaid 8 ) ja kohtu poolt määratud kohustuse mitte tarvitada alkoholi rikkumine. Vabaduses olles S A ei allunud ega täitnud ei lastekodu ega kooli kodu- ja sisekorra reegleid, tal puudus toetav tugivõrgustik. Suhtlusvõrgustiku liikmed on enamasti õigusrikkumisi toime pannud noorukid.

Vanglas läbis sotsiaalprogrammi xxx. S A on kaasatud Mitmedimensioonilise pereteraapia programmi, toimunud on pikaajaline kokkusaamine emaga, õega. Häid suhteid õe ja emaga peab S A oluliseks. Emotsionaalne side emaga on paranenud. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt Ai puhul uue kuriteo ja ohtlikkuse peamiseks riskifaktoriks on: agressiivsus S. konfliktide lahendamisel, reeglitele mitteallumine, impulsiivsus manipuleerimine, , kriminaalse taustaga suhtlusringkond, alkoholi tarvitamine. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt tuleb S Ai ennetähtaegselt vabastamisel kohaldada KarS § 76 prim lg 2.

S A

sõna ei soovinud.

4(4) Prokurör selgitas kirjalikus seisukohas, et nõustub Viru Vangla poolt koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega ning prokuratuur toetab samuti nagu vangla S Ai ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatas prokurör, et ei s S Ai oovi võtta osa tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest.

Kaitsja

leiab, et ennetähtaegseks vabastamiseks takistusi ei ole.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, , tema kaitsja ja ära kuulanud süüdimõistetu arvestades kirjaliku arvamust, leiab, et S A tuleb

prokuröri vabastada tingimisi enne tähtaega.

KarS § 76¹ e tähtaega vangistusest lg 2 alusel, kohus vabastab katseajaga tingimisi enn süüdlase, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane, teise astme kuriteo või ettevaatamatu esimese astme kuriteo korral, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud.

S A pani kuriteod toime alaealisena. Tema poolt toime pandud kuriteod on kõik teise astme kuriteod. S A S Ai karistusaja ile mõisteti liitkaristus 1 aasta 6 kuud ja 10 päeva vangistust. lõpp on 15.10.2018 karistuaja lõpuni jäänud alla 8 kuu. Kohtule on esitatud , seega on materjalid pärast 9 kuu vangistust ärakandmist. Seega on täidetud kõik materiaalõiguslikud

tingimused ning kohus peab isiku tingimisi enne , kohtul puudub siin igasugune kaalutlusõigus tähtaega vangistusest vabastama KarS § 76¹ lg 2 alusel.

KarS § 76 lg alusel määratakse katseaeg karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui 5 kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane KarS § 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kui 24 kuuks. S Ai 15.10.2018 tuleb tema suhtes kohaldada katseaega kuni karistusaeg lõpeb ning seetõttu karistusaja lõpuni, mille jooksul tuleb tal alluda ka käitumiskontrollile.

Uute kuritegude toimepanemise riskide vähendamiseks ja seaduskuuleka käitumise kinnistami S A

seks on põhjendatud panna ile katseajaks täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik Inna Kirsipuu