4-17-5288/22 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

4-17-5288

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuistungi aeg

29. jaanuar 2018. a Haapsalu kohtumaja

11. jaanuar 2018 Väärteoasja number 4-17-5288 Kohtunik Istungisekretär

Piia Jaaksoo Gerda Raidla

Väärteoasi

D.S kaebus PPA Lääne Prefektuuri Haapsalu PJ

19.09.2017 otsusele väärteoasjas nr 2570,17,001312, mille kohaselt karistati .S KarS 278 D §

lg 1 rahatrahviga järgi

200 eurot Menetlusosalised

Kaebuse esitaja .S , isikukood , D XXX *kodanik, emakeel * keel, elukoht *, telefon * Kaitsja Aare Siir, ik 36507190231, e-post: *

Kohtuväline menetleja , PPA Lääne Prefektuuri Haapsalu PJ asukoht Lossiplats 4 Haapsalu, e-post: *, esindaja V V RESOLUTSIOON

1. .S kaebus rahuldamata ja D Jätta PPA Lääne Prefektuuri Haapsalu PJ 19.09.2017 otsus väärteoasjas nr 2570,17,001312 . muutmata

2. Edastada kohtuotsus .S-ile, kaitsjale ja Haapsalu PJ-le. D Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, esitades Riigikohtule kirjalikult kassatsiooni

Kaevatav otsus

PPA Lääne Prefektuuri Haapsalu PJ 19.09.2017 otsusega väärteoasjas nr 2570,17,001312 karistati

D.S rikkumise eest järgmise

– 27.08.2017 kell 19.09 S Ü küla K vald L tegi teadvalt eritalitusele, politseile vale väljakutse, väites oma arusaamisel, et A M just tahab tema loomi varastada ja ta on kõikjale mürki pannud. Isikule varasemalt korduvalt selgitatud, et on tegemist tema väljamõeldisega ja seega valeväljakutse.

Rikutud õigusnorm § KarS 278 lg 1.

Väärteo kvalifikatsioon § KarS 278 lg 1.

4-17-5288

Väärteo toimepanemise eest on kohtuväline menetleja § D.S karistanud KarS 278 lg 1 alusel

rahatrahviga 200 eurot . s.o 50 trahviühikut

Kaebus

04.10.2017 saabus kohtule kaebus /tl 3-5/, Kaebuses milles vaidlustatakse otsus täies ulatuses.

selgitatakse, et kaebaja karjamaal olevate loomadega on toimunud erinevaid seletamatuid traumajuhtumeid, esineb põhjendamatuid loomade surmasid ning kadumisi. Kaebuse esitaja pereliikmete ja naabertalus elavate isikute vahel on olnud konflikte kaebuse esitaja talumaade omandi ja loomade omandi osas. Kaebuse esitaja on teinud avaldused politseile, kuid politsei ei ole ühtegi juhtumit lahendada suutnud.

27.08.2017 kella 19.09 ajal nägi kaebuse es taja, et tema naabrid tegutsevad jälle tema karjamaa i

taganurgas, panevad loomade karjamaa piirile heinarulle ning viibivad aegajalt piiridega eraldatud karjamaal, kus on loomad. Kaebuse esitaja helistas 112 ja palus politseil kohale tulla. Enne politsei jõudmist osad isikud lahkusid kiirustades sündmuskohalt. Politsei sekkus naabri tegevusse ja naaber vedas heinapallid karjamaa piirilt minema. Kõik viitas sellele, et naabrid panid heinapakid loomade karjamaa piirile eesmärgil, a sööma leksid, sealt välja murraksid või oleksid et loomad sinn tu kättesaadavad.

Kaebuse esitaja ei teinud teadvalt vale väljakutset, sest naabril ei olnud luba kinnistu piirile ladustada heinarulle ega viibida kaebuse esitaja kinnistul. Oli reaalne oht, et loomad lähevad karjamaa piirle heina sööma, et nad hakkavad söömahimust jõuga karjamaa piirdest läbi murdma ning tekib otsene oht, et loomad saavad laht i ning hiljem on neid raske kinni püüda. Kohtuvälise menetleja tegevuses ilmneb väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine ja materiaalõiguse ebaõige kohaldamine. Seega tuleb tühistada kohtuvälise menetleja otsus ja väärteomenetlus lõpetada.

04.12.2017 seisukohas /tl 31-33/ avaldab kaebuse esitaja, et ei vaidle vastu, et on politseile helistanud abi saamiseks. .S on politseile teinud avaldusi nii tema talus toimunud vargustest kui D

ka vara rikkumisest ja loomadega toimunud juhtumistest, kus loomad on teadmata põhjusel lahti pääsenud, vigastada saanud ja kadunud olnud ning kadunuks jäänud. Fakt on see, et asjad toimuvad ning politsei ei ole isikule taganud turvatunnet ja varguseid ei ole suudetud avastada. Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas

Koh

18-20 tuväline menetleja ei nõustunud kaebuses toodud seisukohtadega /tl /.

D.S on teinud hädaabi numbril üle saja väljakutse, mille sisu kontrollides on selgunud, et tegemist ei ole reaalselt juhtunuga ja tegemist on väljamõeldisega. Järjepidevalt on D.S-ile kohtuvälise menetleja poolt selgitatud, et tema väljakutsed eritalitusele ei ole tõesed ja see võib viia karistuseni, aga hoiatused ei ole oma eesmärki täitnud.

27.08.2017 juhtunu asjaolud viitavad selgelt sellele, et D.S, tehes väljakutse, ei veendunud tegelikkuses reaalse olukorraga. D.S elumaja väravast V talu heinamaani on 517 meetrit. Sellelt kauguselt ei ole parimagi silmanägemisega võimalik näha, mis tegevus seal reaalselt toimub. Kaebus tuleb jätta rahuldamata ja väärteootsus muutmata. KOHTU SEISUKOHT VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Väärteoprotokollis ja väärteootsuses olev teokirjeldus kattuvad. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

Kohus , kas hindab kohtus uuritud tõendeid et välja selgitada D.S on toime pannud väärteoprotokollis kirjeldatud teo.

4-17-5288

Politsei on kohtule esitanud 27.08.2017 .S poolt numbrile 112 tehtud kolme . D kõne salvestised

19.07 teatab .S, et tema karjamaalt tahetakse traktoriga loomi varastada. Mikrobuss tuli, et D loomad sinna peale panna. Traktor passib juba 2 tundi. Palub patrull saata.

19.25 teatab .S, e D t inimesed läksid juba loomi kinni püüdma. Vaja kiiresti patrulli. Mikrobussist inimesed läksid loomade hulka. Varastada tahab.

19.30 teatab D.S, et lõhub tema karjaaeda, tahab loomi karjamaalt välja ajada. Küsib, kas politsei tuleb.

Tl 38 on mille kohaselt patrull koosseisus A.N, M.K on 27.08.2017 kell 19.24-20.22 patrulleht,

käinud väljakutsel – sünd varastab naabri lehmasid. Kontrollitud, keegi midagi ei teade A M * : varastanud.

Kohus leiab, et D.S telefonikõnes avaldatu ja tema poolt kohtus räägitu ei vasta politseipatrulli poolt koha peal tuvastatud asjaoludele. D.S kirjeldas, et A.M pani heinarullid vastu tema karjaaeda, loomad sõid neid. A.M oli traktori ja järelkäruga tema kinnistul. Tema karjamaale tuli ka terve kaubikutäis rahvast, kes läksid loomade sekka. A.M ehitas heinarullidest sellise aia, et loomad ei pääseks kusagile. Aiatraat tehti katki ja loomad ei saanud minna kusagile mujale kui nemad suunasid.

M.K kinnitas, et kontrollis aeda, ühtki aiamulku ei olnud, ei näinud ühtki võimalust, kuidas saaks loomi enda maa peale varastada. A.N kinnitas, et kohapeal ühtki vihjet ei olnud, et keegi oleks tahtnud loomi varastada.

M.K ja A.N laadis heinarulle traktorile. kinnitasid, et läksid traktori juurde, kus töötas A.M,

A.N A.M rääkis, et rääkis talle koha peal, et tahab heinarulle ära vedada, aga üle kraavi sõiduks oli kitsas truup, käru tahtis ära vajuda, sellepärast laadis heinarulle ringi, seepärast seal truubi juures seisis. A.M t samamoodi. selgitas kohtus ka ise sel päeval toimunu

D.S kinnitas, et kui politsei tuli, siis need heinapallid olid veel seal aia ääres, mis loomadele söömiseks olid pandud.

M.K A.M kinnitas, et lähim heinapall oli aiast 15 meetri kaugusel. sõnade kohaselt heinapallid jäid

aiast paarikümn kinnitas, et ei näinud kahel maa alal, kust aed jooksis, jälge e meetri kaugusele. M.K - lahtisest heinast, mida oleks üritatud läbi aia või üle aia teataja maale panna.

M.K kirjeldas, et kahte maat jooksis ala eraldas okastraataed, mis oli üle meetri kõrge, okastraa nelja-

või viiekordselt üksteise kohal, loom sealt läbi ei mahu ja üle ka ei saa.

A.M maaga, karjaaed on vahel kirjeldas, et vedas põllul heina, see põld puutub kokku D.S i – -

postid ja okastraat, vist 6-7 traati on selles aias. .S-i loo D mad olid kaugemal, sel päeval loomad

seal aia ääres ei olnud. Mingit muud liikumist seal põllul ei näinud enne kui politsei tuli. Politsei selgitas, et nad on seal, sest väidetavalt varastab D.S i loomi. Ei varastanud loomi. Ei käinud ei - jalgsi ega traktoriga .S-i maa peal. D M.K selgitas, et ei suutnud tuvastada vargust või varguse katset, inimene ei vajanud politsei abi. Ka

A.N

kinnitas, et kohapeal ei jäänud muljet, et inimesel oli politsei abi vaja.

Kohus leiab, et .S-i poolt numbrile 112 helistades avaldatud asjaolu, et A M tahab tema loomi D

varastada, ei ole leidnud. .S on avaldanud konkreetsed tehiolud, millega seostas D tõendamist

A.M kavatsuse tema loomi varastada. leidnud

Need tehiolud ei ole aga tõendamist –

politseiametnikud tuvastasid, e o , A.M t heinarullid ei olnud aia äärde pandud, aed ei lnud lõhutud tegi traktoriga tööd teisel pool D.S ikarjaaeda. .S avaldas, et just eelnimetatud asjaoludel ta D

arvas, et tema loomi varastatakse ja helistas politseisse ja pa lus abi, sest kartis oma loomade pärast.

VTT tl 8 on väljavõte Maa-ameti kaardiserverist ja tl 40 on sama foto, millele on kantud karjamaa aia piir ja .S-i D maja asukoht. Kaartidelt nähtub, et P.Sillalt maja juurest tema karjamaa aiani on vahemaa üle 500 meetri. .S kinnitas, et kui politseisse helistas, oli oma kodu juures. D Kohtuvälise mentleja küsimusele vastas, et selliselt kauguselt väga hästi saab aru, kus on inimesed, teab oma loomi, näeb, kus ta sööb, kas on siinpool traati või teinepool traati. Seega ei ole .S D

4-17-5288

olnud ka eksimuses sündmuste asjaolude suhtes. Ta kinnitab, et nägi ja sai väga hästi aru, mis toimub. Kuna D.S poolt avaldatud politseile väljakutse aluseks olnud asjaolusid tegelikkuses ei esinenud, esitas .S

D asjaolusid teadlikult ebaõigesti ja tegi teadvalt politseile valeväljakutse.

Kohus leiab, et teokirjeldusest tuleb välja jätta nagu D.S oleks 27.08.2017 112 helistades teatanud, et A.M eneb, et sellist on kõikjale mürki pannud. Kohtule esitatud kõnesalvestistest tul asjaolu .S ei avaldanud. D

Politsei esitas kohtule MIS andmebaasist .S-iga seotud teated alates maist 2016, mida on 21 D

/tl 22-25/. Dokumendist nähtub, et enamuse teadete sisu on loomade, aia, põõsaste mürgitamine, tema maal viibimine nii traktoriga kui ilma. Süüdlasena enamikel kordadel nimetab A M. Teateid kontrollitud politseiniku, Keskkonnainspektsiooni töötajate, loomaarsti poolt. Ei ole tuvastatud mürgitamist ega võõraste isikute viibimist D.S imaal. .S-ile selgitatud korduvalt, et D valeväljakutse tegemine on karistatav. Kohus leiab, et sellega on tõendamist leidnud, et D.S ile on -

varasemalt selgitatud, et väljamõeldistega politsei poole abi saamiseks pöördumise puhul on tegemist valeväljakutsega ja karistatava teoga.

Kaitsja pööras kohtuistungil erilist tähelepanu asjaolule, kust jookseb D.S kinnistu piir ja ega

A.M sattunud. juhuslikult sinna väljapoole karjaaeda jäävale (umbes 10 meetri laiusele) ribale ei

Kohus märgib, et D.S etteheide seoses väljakutsega oli, et tema aia vastu on loomade meelitamiseks pandud heinapallid (mis tõendamist ei leidnud). D.S ei palunud politsei abi seoses sellega, et keegi heina vedades võis sattuda tema kinnistule. Seetõttu see küsimus ei kuulu käesolevas asjas lahendatavate küsimuste ringi.

Kohus leiab, et kohtus uuritud d kogum kinnitavad, et .S tegi 27.08.2017 politseile D tõendi is

valeväljakutse, esitades väljakutses teadlikult ebaõigeid asjaolusid, D.S tegu täidab KarS § 278 lg

1 sätest bjektiivse külje. atud teo o

Kohus leiab, et .S D pani väärteo toime D.S kinnitas, et sai väga hästi aru, otsese tahtlusega.

mis toimub, nägi sündmuskohta hästi, kuid sellele vaatamata esitas politseile väljakutset tehes ebaõigeid asjaolusid. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole.

KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohtul ei tekkinud kohtuistungil kahtlusi, et D.S ei oleks võimeline aru saama oma teo keelatusest või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima. Kohus leiab, et .S on KarS D

§ 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises

78 lg 1 . süüdi

Lähtudes eelt uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, oodust on kohus seisukohal, et kohtus

et .S poolt toime pandud tegu vastab KarS

278 lg 1 D § sätestatud väärteole, tema tegu on õigusvastane ja ta on selle toimepanemises süüdi.

Menetlusnormid.

Kaebuses on välja toodud, t antud asjas esineb kohtuvälise men e etleja tegevuses

väärt lusõiguse oluline rikkumine. Ühtki viidet konkreetsel eomenet e rikkumisele ei ole.

Kohtuistungil etlejale, tunnistajatele korduvalt ette, miks olukorras, heitis kaitsja kohtuvälisele men

kus lgus, et isik politsei abi ei vajanud, et tegu oli se vale väljakutsega, ei alustatud kohapeal menetlust.

4-17-5288

VTMS § 3 1 lg 1 sätestab, väärteomenetluse alustamise kohustuslikkuse, jättes kohtuvälisele -

menetlejale siiski ka kaalutlusõiguse. TMS § 58 lg 1 kohaselt alustatakse väärtoemenetlust V

esimese menetlustoiminguga. Kohus leiab, et eelviidatud normid ei kohusta kohtuvälist menetlejat alustama väärteomenetlust viivitamatult.

Järgmiseks kontrollib kohus, kas kohtuvälise menetleja poolt on toimunud karistuse mõistmine vastavalt karistuse mõistmise alustele.

KarS § 278 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut s.o 1200 eurot või aresti lg 1 .

Kohtuvälin

50 trahviühikut s.o 200 eurot. e menetleja on .S karistanud rahatrahviga

D KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis on tuvastatud. Kohus leiab, et .S D

süü – on keskmine tegu on toime pandud otsese tahtlusega.

Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ja karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtuväline menetleja on arvestanud, et D.S on viimaste aastate jooksul teinud eritalitustele üle saja teate, mille sisu ei ole reaalne ja ei vasta tegelikkusele, teda on hoiatatud valeväljakutsete tegemise keelatusest ja selgitatud, et sellisele teole võib järgneda rahaline karistus. Hoiatamine ei ole eesmärki täitnud.

Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et karistuse mõistmisel on oluline kaaluda, kuidas mõjutada isikut nii, et ta edaspidi õigusrikkumisi toime ei pane. Selleks ei pea karistama rangelt, aga tahtliku rikkumise puhul tuleb anda selge signaal, et õigusnormid on täitmiseks kohustuslikud. Kohus leiab, et karistuse vähendamiseks ei anna alust, et kohus teokirjeldusest jättis välja asjaolu, et D.S oleks avaldanud, et A.M on igale poole mürki pannud. See ei vähenda olilislet D.S süüd, kohtuväline menetleja on D.S niigi karistanud oluliselt alla keskmise karistusmäära. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kohtuväline menetleja on määranud karistuse vastavalt seaduses sätestatud alustele.

Kohus .S kaebuse rahuldamata ja D jätab PPA Lääne Prefektuuri Haapsalu PJ 19.09.2017 otsuse väärteoasjas nr 2570,17,001312 muutmata.

Menetluskulud

Kohtule esitatud ta menetluskulud vastustaja kanda. Kinnistunud kaebuses on taotlus jät kohtupraktika kohaselt tuleb nii taotlused kui ka dokumendid seoses menetluskulude hüvitamisega esitada kohtule enne kohtu siirdumist nõupidamistuppa. Kaebuse esitaja ei ole kohtule esitanud menetluskulude ni Seega leiab kohus, et mekirja ega menetluskulude suurust tõendavaid dokumente. kohtule ei ole esitatud sisulist taotlust, mida kohus saaks lahendada.

Otsuse tegemisel juhindub kohus . KarS § 56, § 278 lg 1, VTMS § 132 p , § 133, § 134

(allkirjastatud digitaalselt/) Piia Jaaksoo kohtunik