1-17-8119/11 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(4)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

29. jaanuaril 2018 kohtumajas Jõhvi Kohtuasja number 1-17-8119 Kohtukoosseis kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu Kohtuasi Viru Vangla materjalid V.F-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 29.01.2017 avalikul videokohtuistungil Süüdimõistetu

V.F, isikukood 35012045236xxx

RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § 76 § , § 432 , määras ja KrMS 426 lg 1 :

1. Vabastada V.F .

karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega

2. Kohaldada katseaega 6 kuud.

3.

Katseaega hakata arvestama käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

4. V.F katseajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja Määrata määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

5. Kohustada V.F

- 6

järgima KarS § 75 lg 1 p 1 sätestatud kontrollnõudeid:

 elama kohtu määratud alalises elukohas xxx;

 ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

 alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - ; , töö või õppimiskoha vahetamiseks

 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

6. Vabastada V.F

käesoleva kohtumääruse jõustumisel.

2(4)

7. Kohtumääruse

ärakirjad edastada süüdimõistetule, Viru Vanglale, Viru vangla kriminaalhooldusosakonda teadmiseks, Viru Ringkonnaprokuratuurile.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 11.01.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava V.F-i tingimisi e vangistusest vabastamiseks. nne tähtaega

V.F Viru Maakohtu 30.08.2017 kohtuotsusega on süüdi tunnistatud KarS § 199 lg 2 p 9 karistati vangistusega 9 eelvangistuses viibitud aeg järgi ja kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvati

19.08.2017 kuni 21.08.2017, s.o 3 päeva karistusaja hulka ning kanda jäi 8 kuud ja 27 päeva vangistust, mis pöörati täitmisele kohe. KarS § 68 lg 1 alusel loeti

V.F-i karistusaja alguseks 28.08.2017. 15.09.2018. Kohtuotsus jõustus

Karistuse kandmise algus 28.08.2017 ja 25.05.2018. lõpp Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 11.01.2018.

Kinnipidamisasutusest V.F-i

kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristus . htiv ed V.F

on üks ke kriminaalkaristus. Lühikese karistusaja tõttu ei ole kinnipeetavale ITK-d koostatud. Kinnipeetava käitumine vastab vanglas kehtivale korrale, ametnikega suhtlemine nõuetekohane, intsidente ei ole aset leidnud. Isikul on kehtiv isikuttõendav dokument, elamisloakaart, kehtivusega kuni

18.04.2019.

Ennetähtaegse vabanemise korral on isikul võimalus elama asuda oma sõbra poole aadressile xxx Kinnipeetaval on omandatud xxx. xxx klassi, kuid siis otsustas minna koos sõpradega sõjaväkke. Eelmise karistuse ajal omandanud vanglas xxx ja xxx eriala.

Riigikeeleoskuse tase hindamata, kuid valdab eesti keelt. Vanuse tõttu ei ole huvitatud enam enesetäiendamisest. arasemalt töötanud enamuses ametlikult V.F on v

- xxx autobaasis, xx, xxx 17 aastat. V.F on pensionär, teeb vahel ka juhutöid, kui on võimalus. Väidab, et raha puuduse tõttu varastanud ei ole, tegi seda teiste mõjutusel teiste huvides. Täitise andmetel on V.F trahve maksta 291.80 eurot. V.F suhteleb teelfoniteel oma tütrega. Abikaasa ja viimane elukaaslane on surnud. V.F on viimasel ajal olnud mõjutatav nooremate meeste poolt, kelle huvides pani toime vargusi, kes ise vargile ei tahtnud või ei julgenud minna. Sellest ka viimase aja hoolimatu elustiil, mida varem ei ole olnud. Suhtlusringkonnas on olnud palju kriminaalse taustaga isikuid. V.F lubas, et enam ei hakka vargusi sooritama teiste jaoks.

V.F on 1999.a. tapnud oma tuttava inimese, kes elas tema läheduses ja kellega koos alkoholi tarbiti. ei tunne, et tal oleks V.F ei ole diagnoositud alkoholisõltuvust. Isik ise probleeme alkoholi tarbimisega, töö tegemist ei ole alkohol seganud. Osad vargused olid toime pandud joobes, samuti 1999a tapmine. AS rikkumise eest karistatud 1 kord 2010 aastal.

V.F on probleemid silmadega, vaevavad seljavalud, kuid muid kaebusi ei ole. V.F suhtub ametnikesse positiivselt, elada edasi ilma kuritegevusest lubas kõrvale hoida ja

kuritegusid sooritamata. V.F ei taha enam Eesti vanglasse sattuda, siin ei ole teha midagi ja igav on. V.F on ohtlik avalikkusele ja risk on ühiskonna. Ohustatud võib olla isik, kes mingil põhjusel tekitab olukorra, mis paneb V.F agressiivselt käituma. Oht võib seisneda tapmises, ehkki käesoleval ajal on see vähe tõenäoline. Oht võib olla kõige tõenäolisem kui keegi pikemat aega käitub V.F-iga mitte meelepäraselt või ründab teda. Üldise korduva kuriteo toime panemi %, v se tõenäosus 2 aasta jooksul 22 ägivaldse kuriteo toime panemise tõenäosus 2 aasta jooksul 18 Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise %. tõenäosust tingimisi enne tähtaega , toetab vangla kinnipeetav V.F-i vabastamist.

3(4)

Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt olemasolevatel andmetel puuduvad kinnipeetaval vabaduses lähedased isikud, kellega ta suhtleks. Tutvusringkonda kuulusid vabaduses ka kriminaalkorras karistatud isikud. Konkreetseid isikuid, kes võiksid negatiivset mõju avaldada, ei ole teada. . P. juurde aadressile V.F soovib vabaduses elama asuda oma sõbra I xxxTegemist on 1- toalise pliidiküttega korteriga, mis k õele A uulub I- P-

- P-. A- P- on

kriminaalhooldajal saab elama asuda e telefoniteel kinnitanud oma nõusolekut, et V.F aadressile xxx Kinnipeetaval puudub vabaduses töökoht, on pensionär. Kriminaalhoolduse seisukohalt on oluline, et kinnipeetav muudaks oma hoiakuid ja mõtlemist seoses kuritegeliku käitumisega ning teadvustaks tingimisi ja vangistuse erisusi. Et ta oleks motiveeritud vabanedes elama seaduskuulekat elu ja hoiduma alkoholist.

Prokurör, selgitas kirjalikus seisukohas, et nõustub Viru Vangla poolt koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega ning prokuratuur toetab samuti nagu vangla V.F-i ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Lähtudes KrMS § 432 lg 3

3 teatas prokurör, et ei s

oovi võtta osa V.F-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest.

V.F avaldas kohtuistungil, et ta ei sooviks enne tähtaega vabadusse, sest talvel on vabaduses vähe tööd.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega,

ng ära kuulanud süüdimõistetu ni arvestades prokuröri

kirjalikku arvamust leiab, et V.F tuleb tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada.

Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud.

KarS § 76 lg tähtaega

4 alusel, katseajaga tingimisi enne vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse

läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteo eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele . le ajal ning sellele järgnenud perioodil

Kinnipeetav on omandanud . Eelmise karistuseajal ajal omandanud vanglas xxx ja xx põhiharidus eriala. Tegemist on pensionäriga, kes teeb võimalusel juhutöid ja kelle on kindlaks sissetulekuks pension. Kinnipeetav valdab eesti keelt ja tal on olemas kindel elukoht peale vanglast vabanemist. Distsiplinaarkaristused puuduvad.

Süüdimõist üks kehtiv kriminaalkaristus etu on , kannab reaalset vangistust. Kinnipeetav kannab karistust KarS § järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise e

119 lg 2 p 9 est, mis seisnes

süstemaatiliselt vargusi toime paneva isikuna võttes ja püüdes ebaseaduslikult omastamise eesmärgil võtta ära võõraid vallasasju.

Kehtivaid väärteokaristusi on V.F kolm, nendest kaks on toime pandud KarS § 218 lg 1 järgi ja üks KarS § 262 lg 1 järgi.

Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused. Kinnipeetava käitumine vastab vanglas kehtivale korrale, ametnikega suhtlemine nõuetekohane, intsidente ei ole aset leidnud. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91- evas asjas on see tingimus .

06 p 8.1). Käesol täidetud

4(4)

Lähtuvalt isiku lühikesest karistusajast ei ole vangla koostanud kinnipeetavale individuaalset täitmiskava.

Isikul on kehtiv isikuttõendav dokument, elamisloakaart, kehtivusega kuni 18.04.2019.

Ennetähtaegse vabanemise korral on võimalus elama asuda aadressile tal xxx. Tegemist on 1-

toalise pliidiküttega korteriga, mis kuulub kinnipeetava sõbra I õele A . P. . .P Koretriomanik on andnud nõusoleku, et kinnipeetava vabanemise järgselt asub nimetatud aadressile elama.

Kinnipeetav on pensionär, kelle sissetulekuks on pension ning kes on võimalusel valmis tegema ka juhutöid.

Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuritegu, uue kuriteo toimepanemise riske ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses, enne tähtaegne on kohtu hinnangul kinnipeetava tingimisi vangistu n sest vabastamine õigustatud. Tema võimalused vabaduses o üsnagi – head isikul on kindel elukoht,

kindel sissetulek 8pension) ja sõbra toetus.

Süüdimõistetu k ja karistusaja lõpp on annab vanglakaristust alates 28.08.2017 25.05.2018.

Karistusest on käesolevaks hetkeks ära kantud üle poole temale mõistetud

5 kuud, mis on

karistusest. alla 4 kuu. Karistusaja lõpuni on jäänud on jäänud Kohus leiab, et karistuse eesmärk on sisuliselt täidetud – iigipoolne hukkamõistmine on selgelt väljendatud, karist r amine toimunud ja isiku käitumine vanglas näitab, et kinnipeetava käitumine on vangistuses õiguskuulekas. Isikul puuduvad vangistuses distsiplinaarkaristused ja tema käitumine vangla ametnikega on nõuetekohane, mis ilmestab asjaolu, et ta suudab alluda ühiskonnas kehtestatud reeglitele. Kohus on veendumusel, et isiku jaoks, kellel on üks kehtiv kriminaalkaristus ja kes kannab kohe 9 kuulist vanglakaristust varguse eest on käesolev reaalne vangistus piisava tõsidusega mõjutusvahend.

Lisaks arvestab kohus isiku vanus , kelle sissetulekuks t, kuna tegemist on 68 aasase pensionäriga on pension

ja kellel ei olenud endal vajadust varastada vaid ta tegi seda teiste isikute mõjtusel.

Kohus leiab, et isik suudaks ka vabaduses viibides täita kriminaalhoolduse kontrollnõudeid ja hoidud tarvitamist ja teiste a süütegude toimepanemisest. Riskifaktorina näeb kohus alkoholi isikute mõju, sest sellega oli süüdimõistetul enne vangistust probleeme.

Kinnipeetav suutis 12

aastat elada seadusi rikkumata kuni hakkas teiste isikute heaks varastama. Seega on kohtu hinnangul kinnipeetav teiste isikute poolt mõjutatav.

Kohus arvestab, et tingimisi ennetähtaegne vabastamine annab süüdimõistetule võimaluse tõestada tema asumist paranemise teele ning seda, et süüdimõistetu on edaspidi võimeline järgima seaduskuulekat eluviisi. Pärast vabanemist on süüdimõistetul , sõbra toetus ja kindel kindel elukoht sissetulek pensioni näol. Kõik see aitab kohtu hinnangul kaasa edaspidisele õiguskuulekale tema

käitumisele. Katseajal on võimalik hinnata süüdimõis püüdlusi oma elu korraldamisel ning tetu kehtivate tavade ja reeglite järgimisel.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426 lg 1, § 432, vabastab kohus süüdimõistetu V.F-i temale Viru Maakohtu 30.08.2017 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. Süüdimõistetule tuleb määrata KarS § 75 lg 1 p 1

-6 kohustused.

Inna Kirsipuu