2-16-19168/47 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Kaija Kaijanen, Margo Klaar

Määruse tegemise aeg ja koht

29.01.2018, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-19168

Tsiviilasi

XX

avaldus

osaühingu

AEROHOOLDUS

pankroti väljakuulutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju

Maakohtu

06.09.2017

määrus

pankrotiavalduse rahuldamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised, nende esindajad

Avaldaja

(võlausaldaja):

XX

(sünd.

XX.XX.XXXX,

elukoht

XXX),

lepinguline

esindaja vandeadvokaat Elmer Muna

Puudutatud

isik

(võlgnik):

osaühing

AEROHOOLDUS

(registrikood

10375304,

asukoht Väike-Sõjamäe 20, 11415 Tallinn),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat

Merilin

Valdmaa

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Harju Maakohtu 06.09.2017 määrus jätta muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

2. Määruskaebuse

menetlemisega

seoses

tekkinud

menetluskulud

jätta

määruskaebuse esitaja kanda.

3. Rahuldada osaühing AEROHOOLDUS avaldus määruskaebemenetlusega seoses

tekkinud menetluskulude kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks.

4. Määrata kindlaks ning mõista XX-lt osaühing AEROHOOLDUS kasuks välja

määruskaebemenetlusega seoses tekkinud menetluskulu (s.o õigusabikulu)

1129,33 eurot.

5. Määrata, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1129,33 eurot) tuleb XX-l

tasuda

käesoleva

lahendi

jõustumisest

alates

kuni

täitmiseni

viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse

ärakirja kättetoimetamisest.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 200 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS § 178 lg 2).

Selgitused

Vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta

seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja menetluse käik

1. XX (avaldaja, võlausaldaja) esitas 22.12.2016 avalduse osaühingu AEROHOOLDUS

(puudutatud isik, võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks.

2. Pankrotiavalduse kohaselt ei täitnud võlgnik poolte vahel 28.08.2014 sõlmitud ostu-

müügilepingust nr 001/08-RU tulenevat kohustust tarnida demilitariseeritud lennuk

L-39 hiljemalt 31.03.2015. Lepingu täitmiseks on võlausaldaja tasunud võlgnikule

460 000 eurot. Võlausaldaja taganes lepingust 28.10.2016 avaldusega ja andis

võlgnikule 30-päevase tähtaja lepingu alusel saadu tagastamiseks. Ühtlasi hoiatas

võlausaldaja võlgnikku, et juhul, kui võlgnik ei täida raha tagastamise kohustust, siis

esitab võlausaldaja võlgniku vastu pankrotiavalduse. 01.12.2016 esitas võlausaldaja

võlgnikule täiendava pankrotihoiatuse. Võlausaldaja hinnangul on võlgnik maksejõuetu

ja võlausaldaja palub pankrotiseaduse (PankrS) § 10 lg 2 p 1 alusel välja kuulutada

võlgniku pankrot. Menetluskulud palub võlausaldaja jätta võlgniku kanda.

3. 09.01.2017 seisukohas võlgnik pankrotiavaldusega ei nõustunud ja palus jätta PankrS

§ 15 lg 3 alusel võlgnikule ajutine haldur nimetamata. Võlgnik leiab, et võlausaldaja

nõue on ebaselge ja see tuleks lahendada hagimenetluses. Võlgnik ei ole maksejõuetu.

Võlgnik palub jätta avalduse rahuldamata ja menetluskulud võlausaldaja kanda.

4. Harju Maakohtu 19.01.2017 määrusega jäeti võlgnikule ajutine pankrotihaldur

nimetamata, lõpetati tsiviilasja menetlus ja jäeti menetluskulud võlausaldaja kanda.

5. Tallinna Ringkonnakohtu 27.04.2017 määrusega maakohtu määrus tühistati ja saadeti

tsiviilasi tagasi samale maakohtule ajutise halduri nimetamise otsustamiseks.

6. Harju Maakohtu 25.05.2017 määrusega nimetati võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks

Indrek Lepsoo.

7. 15.06.2017 ajutise halduri aruande kohaselt leidis haldur, et võlgnik ei ole püsivalt

maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 ja lg 3 järgi, võlgniku vara katab tema kohustused ning

võlgniku majandustegevuse jätkamine on võimalik. Võlgnikul on vara kokku bilansilise

väärtusega 1,5 miljoni euro ulatuses, ajutise halduri konservatiivse hinnangu kohaselt

ca 760 000 euro ulatuses, võlgniku kohustused moodustavad kokku vähemalt

477 762,01 eurot. Võlgniku põhitegevusalaks on õhu- ja kosmosesõidukite remont ja

hooldus. Tegemist on jätkusuutliku ja kasumliku ettevõttega: 2016. aasta lõpetati

88 454,82 euro suuruse kasumiga ja omakapital oli 685 133,85 eurot ning 25.05.2017

seisuga on kasumi suurus 107 833,24 eurot ja ettevõtte omakapital on 1 006 879,19

eurot. Võlgniku varaks on: rahalised vahendid võlgniku arvelduskontodel 14.06.2017

seisuga 46 697,34 eurot ja võlgniku kassas 518,55 eurot; nõuded ja ettemaksed summas

539 240,25 eurot; varud summas 828 987,45 eurot, millest müügiks ostetud kaubad

824 783,59 eurot; põhivara 160 000 eurot. Laovaru hulgas on mh ES-TLU,

seerianumber 433131 (Aero L-39) bilansilise väärtusega 380 000 kuni 480 000 eurot.

Pankrotimenetluses kiirmüügi korral hindab ajutine haldur lennuki turuväärtuseks

tuginedes lennunduses tegutseva asjatundja hinnangule ca 200 000 eurot. Haldur

möönis, et võlgnikul puuduvad täna piisavad rahalised vahendid ja muu käibevara, mille

arvelt oleks võimalik võlgnikul kohustus võlausaldaja ees täita. Samuti puudub

võlgnikul piisav rahavoog, et jooksvate kohustuste täitmise kõrval oleks võimalik

võlausaldaja nõue täies ulatuses täita. Samas on võlgnikul piisavalt vara, s.o varudena

kajastatud lennukid, mida on võlgnikul võimalik realiseerida ja mille müügist saadud

raha arvel on võlgnikul võimalik oma kohustus võlausaldaja ees täita.

8. 19.06.2017 seisukohas leidis võlausaldaja, et ajutine haldur on lähtunud aruande

koostamisel võlgniku paljasõnalistest selgitustest ega ole talle esitatud andmeid

piisavalt kontrollinud. Võlgnik on kuntslikult suurendanud bilansi mahtu. Nii nähtub

võlgniku bilansist seisuga 25.05.2017, et võrreldes 31.12.2016 on hüppeliselt kasvanud

nõuded ostjate vastu ja müügiks ostetud kaupade maht. Lennuki 433131 ES-TLU

müügileping on koostatud vahetult pärast Tallinna Ringkonnakohtu 27.04.2017

määrust, millega kohus tunnustas võlausaldaja 460 000 euro suurust nõuet. RP-l puudub

volitus võlgniku esindamiseks. Võlgniku poolt käibevarana kajastatud viie lennuki

väärtuseks on 0 eurot, kuna vara ei kuulu registri kohaselt võlgnikule. Võlgniku

arvelduskontode jääk on 26 362,27 eurot, mitte 46 697,34 eurot. Võlgniku varade

väärtuseks on maksimaalselt 285 515,41 eurot. Võlgnik on PankrS § 1 lg 2 tähenduses

maksejõuetu.

9. 30.06.2017 seisukohas tõi võlgnik välja, et kõik võlgniku bilansis kajastatud lennukid

kuuluvad võlgnikule. Tulenevalt lennundusseaduse (LennS) § 17 lg-st 1 ei ole võlgnik

kohustatud registrisse kandma lennukeid, mida ta ei käita ning lisaks ei saa tulenevalt

LennS § 18 lg 1 p-st 2 registrisse kanda mittetäielikus komplektsuses olevat lennukit.

Ebaõiged on väited, et võlgnik on bilansi mahtu kunstlikult kasvatanud. Võlgnik on

samaaegselt lennuki 433131 ES-TLU bilansis varana kajastamisega võtnud bilansis

kohustusena arvele ka võlausaldaja nõude summas 460 000 eurot. Asjaolu, et võlgniku

nõuded on 25.05.2017 seisuga suuremad kui 31.12.2016 seisuga, on igati loogiline,

kuna vähenenud on ka võlgniku rahalised vahendid. Rahalisi vahendeid on võlgnik

kasutanud varude soetamiseks ja klientidele teenuse osutamiseks.

10. 07.08.2017 täiendavas seisukohas märkis ajutine haldur, et võlgnik on täna ajutiselt

maksejõuetu, kuivõrd võlgnikul puuduvad täna piisavad rahalised vahendid ja muu

likviidne käibevara, mille arvelt oleks võimalik võlgnikul kohustus koheselt

võlausaldaja ees täita. Samas ületab võlgniku varade turuväärtus kohustuste summat

ning võlgnik on täna tegutsev ja kasumit teeniv ettevõte. Riigikohus on lahendis nr 3-2-

1-120-02 p-s 7 selgitanud, et ainuüksi võlgniku täitmata kohustused ei näita veel tema

püsivat maksejõuetust, kui nõuded võlgniku vastu ei ületa tema vara, siis ei saa võlgniku

maksejõuetust lugeda püsivaks. Alus pankroti väljakuulutamiseks on siis, kui võlgniku

suutmatus võlausaldajate nõudeid rahuldada ei ole ajutine, vaid iseloomulik tema

majanduslikule olukorrale tervikuna. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-163-16 p-s 15

märkinud, et võlgniku vara suurenemine lähitulevikus võib anda aluse järeldada, et

võlgnik

ei

ole püsivalt maksejõuetu.

Võttes aluseks viimase 1,5 aasta

majandustulemused, oleks võlgnik võimeline jooksvate rahavoogude arvelt tasuma

võlausaldaja ülejäänud nõude (ca 100 000 - 140 000 eurot) 12-18 kuu jooksul. Võlgnik

on võimeline jooksvate rahavoogude ning vara müügi arvelt võlausaldaja nõude

lähitulevikus rahuldama, mistõttu puudub alus pankroti väljakuulutamiseks.

11. 14.08.2017 ja 21.08.2017 seisukohtades leidis võlausaldaja, et RP-l ja NS-l puudub

võlgniku suhtes esindusõigus. Sisuliselt on NS-le antud üldvolituse näol tegemist

prokuuraga, mille andmine on vastuolus võlgniku põhikirja ja äriseadustiku nõuetega.

Võlgniku poolt ajutisele haldurile antud selgitused on vastuolus majandusaasta aruande

ja Maksu- ja Tolliametis deklareeritud andmetega. Ajutise halduri hinnang võlgniku

vara väärtusele tugineb sellise isiku arvamusele (TL), kes ei ole varaga vahetult

tutvunud ja kes kinnitab, et tal puudub seda tüüpi vara võõrandamistehingute kogemus.

Vastuoluline on halduri väide, et pärast olemasoleva vara võõrandamist ja selle arvelt

võlausaldaja nõude osalist rahuldamist suudab võlgnik ülejäänud võla tasuda 12-18 kuu

jooksul. Võlgniku vara võõrandamine tähendaks tema majandustegevuse lõppu.

Maksejõuetus ei saa olla ajutine, kui võlgnik ei suuda ühe majandusaasta jooksul täita

võlausaldaja sissenõutavaks muutnud nõuet. Võlausaldaja arvestuste kohaselt kulub

võlgnikul nõude tasumiseks 57,5 kuud, seega võib väita, et äriühing on maksejõuetu.

12. 16.08.2017 seisukohas märkis võlgnik, et võlgnik on esitanud volikirja, mille kohaselt

on NS-l õigus võlgnikku esindada, tegemist ei ole prokuuraga. Ajutise halduriga on

lisaks suhelnud võlgniku tegevjuht RP. Võlgnik ei ole esitanud ajutisele haldurile

valeandmeid. Võlgniku vara võõrandamine ei mõjuta võlgniku majandustegevuse

jätkamist. Võlgniku põhitegevusala on lennundustehnika remont ja hooldus ning

jätkuva lennukõlbulikkuse korraldamine. Seega ei vaja võlgnik oma põhitegevusalal

jätkamiseks õhusõidukite olemasolu. Asjaolu, et võlgniku arveldusarvel ei ole

käesoleval hetkel vabu vahendeid summas 460 000 eurot, ei tähenda, et äriühing oleks

maksejõuetu.

Esimese astme kohtu määrus

13. Harju Maakohtu 06.09.2017 määrusega jäeti avaldus pankroti väljakuulutamiseks

rahuldamata ning võlgniku pankrot välja kuulutamata. Maakohus tühistas Harju

Maakohtu 25.05.2017 määrusega kohaldatud pankrotiavalduse tagamise abinõud.

Maakohus vabastas pankrotihaldur Indrek Lepsoo tema ülesannetest. Maakohus jättis

menetluskulud avaldaja kanda (PankrS § 150 lg 3). Maakohus määras võlgniku ajutise

halduri Indrek Lepsoo töötasuks 2232 eurot (sh käibemaks) ja vajalike kulutuste

hüvitise suuruseks 41 eurot (sh käibemaks), kõik kokku 2273 eurot (sh käibemaks).

Maakohus mõistis ajutise halduri tasu ja kulud 1500 euro (sh käibemaks) välja Harju

Maakohtu 23.05.2017 määruse alusel tsiviilasjas nr 2-16-19168 tasutud ettemaksu

arvelt. Maakohus mõistis avaldajalt välja ajutise halduri tasu ja kulud 773 euro

(sealhulgas käibemaks). Maakohus mõistis avaldajalt võlgniku kasuks välja

menetluskulud summas 7679 eurot. Maakohus määras, et välja mõistetud

menetluskuludelt kuulub tasumisele viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

14. Pankrotiavaldus tuleb jätta rahuldamata ja pankrot välja kuulutamata, sest võlgnik ei ole

püsivalt maksejõuetu (PankrS § 27 lg 5, § 31 lg 1, § 1 lg 2). Ajutine haldur on

tuvastanud, et võlgnikul on vara kokku bilansilise väärtusega ca 1,5 miljoni euro

ulatuses, ajutise halduri konservatiivse hinnangu kohaselt ca 760 000 euro ulatuses.

Võlgniku kohustused moodustavad ajutise halduri poolt kogutud andmetele tuginedes

kokku vähemalt 513 312,35 eurot (31.07.2017 seisuga). Seega katab võlgniku

olemasoleva vara väärtus tema kohustused (PankrS § 1 lg 3).

15. Võlausaldaja vastuväited ei sea kahtluse alla ajutise halduri poolt tuvastatut. Kohus on

tuvastanud, et võlgniku seaduslik esindaja viibib hetkel Vene Föderatsiooni

kinnipidamisasutuses ning volituse asjade ajamiseks on saanud seetõttu NS (II kd, tlk

79-85). Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mis keelaks volitada juhatuse liikmel NS

toiminguid tegema võlgniku esindajana. Tegevjuht RP on ajutisele haldurile andnud

teavet võlgniku majandusliku seisu tuvastamisel. Sealjuures on ajutine haldur andmeid

kogunud oluliselt laiapõhjalisemalt kui üksnes RP-lt saadud andmed.

16. Võlgnik selgitas 30.06.2017 menetlusdokumendis seoses lennukite omandiõigusega, et

võlgniku bilansis on hetkel 8 lennukit, millest 3 on lennukõlbulikud ja 5 mittetäielikus

komplektsuses. Võlgnik on esitanud kohtule omandiõiguse kinnitamiseks ka

asjakohased tõendid (II kd, tlk 60 pöördel, 91-93). Võlgnik täpsustas, et õhusõiduk

kantakse registrisse üksnes selle käitamiseks ning seega lennukeid, mida ei käitata, ei

pea kandma registrisse kooskõlas LennS § 17 lg ja § 18 lg 1 p 2. Seega on võlgniku

omandiõigus lennukitele tõendatud.

17. Seoses võlausaldaja väitega võlgniku arvelduskonto jäägi erinevuste kohta on ajutine

haldur selgitanud, et 46 697 eurot oli seisuga 14.06.2017 ning võlgniku

majandustegevus toimub pidevalt, millega on põhjendatud ka jäägi summa muutumine

(II kd, tlk 79 pöördel). Kohtul puudub alus kahelda ajutise halduri selgituse usutavuses,

sest vaidlus puudub selles, et võlgniku majandustegevus toimub ka käesoleval ajal.

Samuti ei ole tõendatud võlausaldaja väide bilansi kunstlikust suurendamisest, sest kogu

käesoleva menetluse kestel on toimunud võlgniku majandustegevus, mis on loogiliselt

toonud kaasa ka muudatusi bilansis. Eluliselt usutav on antud vastuväidet puudutav

võlgniku selgitus (II kd, tlk 88).

18. Võlausaldaja on mh asunud seisukohale, et kui võõrandada kohustuste katteks võlgniku

vara, siis saadav raha ei kataks kohustusi ning sealjuures muutuks võimatuks võlgniku

tegevuse jätkumine. Antud juhul on ajutise halduri poolt tuvastatud, et võlgniku

majandustegevus ei seisne mitte õhusõidukite omamises, vaid peamiselt õhusõidukite

hoolduse ja remondiga seotud tegevuses. Seega ei tooks vara (eelkõige õhusõidukite)

võõrandamine automaatselt kaasa võlgniku majandustegevuse vältimatut lõppemist.

Tegevuse jätkusuutlikkust on veenvalt selgitanud ka võlgnik ise (II kd tlk 133 pöördel).

19. Kohus ei nõustunud võlausaldaja väitega, et ajutine haldur on võlgniku vara väärtuse

hindamisel lähtunud üksnes raamatupidamislikust väärtusest. Ajutine haldur on

aruandes ja selle täienduses põhjalikult selgitanud oma seisukohti vara väärtuse

leidmisel ning sealjuures tõdenud, et teatud vara puhul ei ole alust eeldada bilansis

märgitu vastavust tegelikult saadavale rahale, kui müük peaks toimuma kiirmüügina.

Ajutine haldur on hinnanud vara väärtust mitmel juhul väiksemaks võrreldes bilansis

märgituga. Sealjuures on ajutine haldur sisustanud oma järeldused eluliselt usutavate

põhjendustega ning tulenevalt võlausaldaja vastuväidetest täpsustanud mõningaid

asjaolusid veel 07.08.2017 aruande täienduses.

20. Ajutine haldur märgib 07.08.2017 aruande täienduses selgitavalt, et võlausaldaja on

19.06.2017

kohtule

esitatud

menetlusdokumendis

leidnud

(konservatiivne

hindamismeetod arvestades vara, mille olemasolu kinnitavad võlgniku poolt esitatud

dokumentaalsed tõendid), et võlgnikul on vara 285 515,41 euro väärtuses. Võlausaldaja

on võlgniku maksejõuetuse hindamisel võtnud arvesse arvelduskontol olnud vahendid

summas 26 880,82 eurot, nõuded ostjate vastu summas 125 434,59 eurot, varuosad

summas 50 000 eurot ja põhivarana kajastatud lennuki summas 83 200 eurot.

Võlausaldaja on hinnanud varudes kajastatud lennuki (433131 ES-TLU, mille ostuhinna

tagasinõudmise nõudel võlausaldaja pankrotiavaldus rajaneb) väärtuseks 0 eurot. Samas

on ajutisele haldurile esitatud võlgniku poolt 07.08.2017 ostupakkumus lennuki

ostmiseks, mille kohaselt on võlgnik leidnud lennukile ostja hinnaga 300 000 eurot.

Ajutine haldur leidis, et seega ei saa võlgniku varade väärtuse leidmisel jätta täielikult

arvestamata lennuki turuväärtusega, mille osas on ostupakkumus tehtud ning pakkumise

tegijal on olemas ka vastavas ulatuses rahalised vahendid. Haldur möönis, et tegemist

on võlgniku lähikondse poolt tehtud ostupakkumisega, üksnes millele tuginedes ei saa

võlgniku maksejõulisust hinnata. Samas ei nõustunud ajutine haldur ka võlausaldaja

seisukohaga, et vara väärtus on 0 eurot. Võlausaldaja ise on tasunud nimetatud lennuki

eest võlgnikule 480 000 eurot. Ajutine haldur jääb oma esialgse hinnangu juurde, et

vastava vara väärtus on vähemalt 200 000 eurot. Samuti ei ole võimalik jätta

arvestamata teise lennuki (L-39C, 432845) müügilepingust tuleneva summaga 138 000

eurot (võlausaldaja on hinnanud vara väärtuseks 0 eurot). Eeltoodut arvesse võttes peaks

ajutise halduri hinnangul ka võlausaldaja hindamismeetodi kohaselt võlgniku varade

väärtus moodustama seega 623 515,41 eurot (285 515,41 + 200 000 +138 000), mis

ületab võlgniku olemasolevate kohustuste summa. Kohtule on 18.08.2017 esitatud

tõend selle kohta (II kd, tlk 158-159), et eelmainitud müügilepingust tulenev summa

138 911 on võlgnikule tasutud.

21. Lisaks eeltoodule on ajutine haldur tuvastanud, et võlgnik on tegutsev ettevõte. Alates

2017. aasta algusest on võlgnik teeninud kasumit ca 60 000 eurot, so keskmiselt 8500

eurot kuus. 2016. aasta jooksul teenis võlgnik kasumit ca 88 000 eurot, s.o keskmiselt

7300 eurot kuus. Võttes aluseks viimase 1,5 aasta majandustulemused, s.o kasum

keskmiselt ca 8000 eurot kuus, oleks võlgnik võimeline jooksvate rahavoogude arvelt

tasuma võlausaldaja ülejäänud nõude (ca 100 000 - 140 000 eurot) seega 12-18 kuu

jooksul. Ajutine haldur on arvesse võtnud võlgniku viimase aasta majandustulemusi

ning senised tulemused annavad aluse arvata, et võlgnik on võimeline tasuma

võlausaldaja ülejäänud kohustuse vähemalt 18 kuu jooksul. Võlgniku tänase igakuise

peamise sissetuleku moodustab Eesti Kaitseväega sõlmitud lepingu teenindamine ning

nimetatud leping kehtib kuni 2019. aasta juunikuuni. Võlgnik on suutnud seni oma

igakuiste laekumiste arvelt jooksvaid kohustusi tasuda ja kasumit teenida, seega puudub

alus arvata, et edaspidi see nii ei ole. Eelnevast järeldab ajutine haldur, et võlgnik oleks

võimeline oma jooksvate rahavoogude arvelt tasuma võlausaldaja ülejäänud nõude ca 1

- 1,5 aasta jooksul. Samas kuulub võlgnikule veel täiendavat vara, sh rendile antud

lennuk ja 5 mittetäielikus komplektsuses olevat lennukit, mida võlgnikul on võimalik

müügiks lõpuni ehitada. Võlgnikule kuuluva vara puhul on tegemist väga spetsiifilise

varaga ning varale ostjate leidmine võib võtta aega. Samas on ajutine haldur siiski

seisukohal, et võlgnik on võimeline 12 kuu jooksul varale ostjaid leidma, lennukid

lõpuni ehitama ning võlausaldaja nõude rahuldamiseks vajadusel ka muud vara müüma.

Ajutine haldur on kokkuvõttes seega seisukohal, et võlgnik on võimeline jooksvate

rahavoogude ning vara müügi arvelt võlausaldaja nõude lähitulevikus rahuldama.

22. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-120-02 p-s 7 selgitanud, et ainuüksi võlgniku

täitmata kohustused ei näita veel tema püsivat maksejõuetust. Kohus peab tuvastama,

kas isikul on vara sissenõutavate võlgade rahuldamiseks ning kas võlgniku vara ületab

sissenõutavaks muutunud nõudeid tema vastu. Kui sissenõutavaks muutunud nõuded

võlgniku vastu ei ületa tema vara ning pankrotiavalduse esitanud isiku nõuded võlgniku

vastu on oluliselt väiksemad isiku varast, ei saa võlgniku maksejõuetust lugeda

püsivaks. Antud juhul puudub alus kahelda ajutise halduri lõppjäreldustes võlgniku

varalise seisundi ja jätkusuutlikkuse kohta. Ajutine haldur on arvestanud järelduste

tegemisel asjas tähtsust omavaid asjaolusid ning esitanud usutavalt koos sisuliste ja

jälgitavate põhjenduste ja tõenditega oma seisukohad. Võlausaldaja vastuväited ning

seisukohad ei anna põhjust asuda ajutise halduri lõppjäreldusega vastupidisele

seisukohale. Antud juhul ei ole tuvastatav võlgniku püsiv maksejõuetus PankrS § 1 lg 2

mõttes, sest võlgniku vara ületab märgatavalt tema kohustusi, seda isegi juhul, kui vara

müük peaks toimuma kiirmüügina ja tegelikust oluliselt madalama hinnaga. Kohus ei

nõustu väitega, et tegemist võib olla ka mittelikviidse varaga. Antud juhul on küll

tegemist valdkonnaga, kus ostjate arv on väga piiratud esemete kõrge hinna ja

spetsiifilisuse tõttu, kuid sellest ei ole põhjendatud järeldada esemete väärtusetust. Seda

kinnitab kohtu hinnangul juba asjaolu, et võlgnik on suutnud antud valdkonnas aastaid

kasumlikult majandustegevust teostada. Samuti ei oleks loogiline, et aastatepikkuse

kogemusega ettevõte ostab märkimisväärse summa eest õhusõidukeid teadmatuses

nende realiseerimisvõimalikkusest.

Määruskaebus

23. 21.09.2017 esitas avaldaja maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus

maakohtu määruse tühistada ja teha asjas uus määrus, millega rahuldada avaldus

pankroti väljakuulutamiseks või alternatiivselt saata asi tagasi maakohtule uueks

läbivaatamiseks. Avaldaja palus jätta menetluskulud võlgniku kanda.

24. Võlgnik on hetkel maksejõuetu. Ajutine pankrotihaldur on 07.08.2017 aruandes

kinnitanud, et võlgnik on hetkel maksejõuetu. Seevastu on kohus kaevatavas määruses

asunud seisukohale, et võlgniku maksejõuetus PankrS § 1 lg 2 mõttes puudub. Kohtu

selline järeldus on üllatav ja ebaloogiline. Jääb arusaamatuks, millistel kaalutlustel on

kohus võlgniku majandusliku olukorra osas ajutisest haldurist vastupidisele järeldusele

jõudnud. Kaevatav määrus ja selles sisalduvad kohtu järeldused on üllatuslikud ja ei ole

jälgitavad. Lisaks on kohtu põhjendused vastuolulised. Kohus on põhjendanud PankrS

§ 1 lg 2 tähenduses maksejõuetuse puudumist (võlgnik ei suuda rahuldada

võlausaldajate nõudeid) PankrS § 1 lg 3 eeldustega (võlgniku vara katab tema

kohustusi). Sisuline põhjendus võlgniku maksejõulisuse kohta PankrS § 1 lg 2

tähenduses kohtumääruses puudub. Maakohus ei ole kujundanud seisukohta, kas

võlgniku suutmatus kohustusi täita on püsiv või mitte. Kaebaja hinnangul ei saa tema

nõude täitmist pidada lühiajaliseks kohustuseks Raamatupidamise Toimkonna

juhendite muutmise lisa 2 (RTJ 2) nõuete p-de 17(a) ja 17(c) järgi, kuivõrd võlgnik ei

suuda oma kohustust täita 12 kuu jooksul. Võlausaldajale võlgnetava 460 000 euro

tasumiseks läheks realistliku hinnangu kohaselt aega 57,5 kuud. Tegemist ei ole ajutise

suutmatusega täita enda kohustusi, vaid püsiva maksejõuetusega PankrS § 1 lg 2

tähenduses. Isegi, kui võlgnik kogu oma vara võõrandab ja selle arvelt osaliselt oma

nõude rahuldab, siis muutub vältimatult võimatuks võlgniku senise majandustegevuse

jätkamine, millest võlgnik oma peamise sissetuleku teenib.

25. Võlgniku vara ei kata tema kohustusi. Võlgniku varade väärtuse hindamine põhineb

vastuolulistel ja puudulikel andmetel. Varade hindamine ei ole toimunud

nõuetekohaselt ega põhjalikult. Ajutine pankrotihaldur ei ole pidanud vajalikuks

isiklikult võlgniku varade olemasolus ja seisukorras veenduda. Võlgniku vara on

mittelikviidne ning vara tegelik realiseerimisväärtus on 0 eurot, kuivõrd ainuke

dokument, millega võlgnik tõendab ostuhuvi vara vastu, on antud NS poolt. Võlgnik on

vara likviidsuse kunstliku suurendamise eesmärgil kajastanud viite osaliselt

mittetäielikus komplektsuses olevat õhusõidukit käibevarana. RTJ 2 nõuete p 16(d)

kohaselt peaks viidatud viie lennuki realiseerimine seega olema võimalik 12 kuu

jooksul, kuid võlgnik on selgitanud, et ta ei ole lennukite osas töid veel alustanud.

Lennukite realiseerimine 12 kuu jooksul on seega äärmiselt ebatõenäoline. Võlausaldaja

hinnangul on õhusõidukite realiseerimisväärtus null. Võlgnik on kunstlikult ettevõtte

bilansi ja varade väärtust suurendanud ning on esitanud dokumente tehingutest, mis on

näilikud. Kõikides võlgniku ettevõtte bilansilist väärtust suurendanud tehingutes on nii

võlgniku kui tehingu teise poole esindajaks olnud NS. Nõustuda ei saa kohtuga, et

võlgniku majandustegevuse jätkamise tõttu on teatavad muutused võlgniku varalises

seisus loomulikud. Võlgniku poolt esitatud vastuolulised andmed kajastavad

pankrotiavalduse menetlemisele eelnenud perioodi, seega ei saa sellised muutused olla

tingitud võlgniku majandustegevuse jätkumisest tänasel päeval.

26. Kaebaja on põhistanud, et sisuliselt on NS-le antud üldvolituse näol tegemist

prokuuraga, mille andmine on võlgniku põhikirjaga keelatud. Maakohus ei ole

kontrollinud prokuura andmise lubatavust ja selle andmise tingimusi. Tegevjuhi RP

esindusõiguse tõendamiseks ei ole asjas esitatud ühtegi tõendit.

27. Maakohus on jätnud võlgniku pankroti välja kuulutamata, kuivõrd võlgniku varade

väärtus ületab tema kohustusi. Samas on kohus 23.05.2017 määruses möönnud, et

võlgniku varast ei pruugi jätkuda isegi ajutise halduri tasu maksmiseks.

Menetluse edasine käik

28. Ajutine pankrotihaldur palus jätta määruskaebuse rahuldamata.

29. Võlgnik palus jätta määruskaebuse rahuldamata.

30. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

31. Ringkonnakohus, tutvunud toimiku materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna

alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS §-ga 659 ja § 657 lg 1 p-ga 1

jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.

Võlausaldaja esitab määruskaebuses suures osas samu vastuväiteid, mis ta on esitanud

juba maakohtus. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja

tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda. Vastuseks määruskaebuse

väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

32. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega selle kohta, et võlgnik ei ole püsivalt

maksejõetu. Maakohus on seejuures tuginenud ajutise halduri seisukohale ja oma

järeldusi põhjendanud. Maakohtule ei saa ette heita menetlusnormide rikkumist. Ajutine

haldur on küll 07.08.2017 täiendavas seisukohas välja toonud, et võlgnik on täna

ajutiselt maksejõuetu, kuivõrd võlgnikul ei ole võimalik oma kohustust koheselt

võlausaldaja ees täita, kuid on seejuures põhistanud, et võlgniku püsivat maksejõuetust

ei esine. Pankrotiseadus seob juriidilise isiku pankroti väljakuulutamise just püsiva

maksejõuetusega. Maakohus ongi arvestanud ajutise halduri seisukohaga, mille järgi

püsivat maksejõuetust ei esine. Maakohtu lahendist nähtuvad seejuures ka PankrS § 1

lg-te 2 ja 3 kohased põhjendused. Maakohus on PankrS § 1 lg 2 osas märkinud, et

võlgniku puhul on tegemist tegutseva ettevõttega, võlgnik on suutnud seni igakuiste

laekumiste arvelt jooksvaid kohustusi tasuda ja kasumit teenida ning et võlgnik oleks

võimeline jooksvate rahavoogude ja vara müügi arvelt võlausaldaja nõude lähitulevikus

rahuldama. Asjaolu, mitme kuu vältel võlgnik oma kohustuse võlausaldaja ees suudab

täita, ei anna käesoleval juhul alust lugeda võlgnikku püsivalt maksejõuetuks. Võlgnik

on ilmselgelt tegutsev ettevõte ning on suure tõenäosusega võimeline oma

majandustegevust korraldama selliselt, et tal on võlausaldaja nõude sissenõutavaks

muutumisel võimalik võlgnevus võlausaldajale tasuda (nt võttes selleks pangast laenu).

Seega ei näita ainuüksi võlgniku täitmata kohustused veel võlgniku püsivat

maksejõuetust (RKo nr 3-2-1-120-02, p 7). Tegemaks kindlaks, kas äriühing oli mingiks

ajaks muutunud objektiivselt püsivalt maksejõuetuks, tuleb hinnata kõiki võlgniku

majanduslikku olukorda mõjutavaid olulisi asjaolusid kogumis, keskendumata vaid

ühele kriteeriumile või näitajale (RKKKo nr 3-1-1-49-11, p 21). Käesoleval juhul ongi

maakohus seda teinud ning leidnud põhjendatult, et võlgnik ei ole püsivalt maksejõuetu.

33. Kolleegiumi hinnangul ei saa maakohtule ega ajutisele haldurile teha etteheiteid

võlgniku vara hindamise osas. Lisaks ei nõustu kolleegium, et võlgnik on kunstlikult

ettevõtte bilansi ja varade väärtust suurendanud ning on esitanud dokumente

tehingutest, mis on näilikud. Toimiku materjalide pinnalt ei saa sellistele seisukohtadele

jõuda. Kolleegium nõustub võlgniku vara likviidsuse osas maakohtu põhjendustega

ning toob lisaks välja, et võlgnik on esitanud vastuses määruskaebusele tõendi selle

kohta, et potentsiaalne ostja on 07.09.2017 teinud ostupakkumise lennuki ES-TLU

433131 ostmiseks (tl 186 pöördel – 188, II kd). Eeltoodud tõend kinnitab võlgniku

väiteid vara likviidsuse osas. Samuti on võlgnik vastuses määruskaebusele selgitanud,

et viie mittetäielikus komplektsuses oleva õhusõiduki võlgniku raamatupidamises

käibevarana kajastamine on kooskõlas RTJ 2 nõuetega ning tegemist ei ole võlgniku

poolt oma likviidsuse kunstliku suurendamisega, kuivõrd RTJ 2 p 16(b) kohaselt

kajastatakse käibevarana varasid, mis eeldatavasti realiseeritakse ettevõtte tavapärase

äritsükli käigus (isegi juhul, kui see on pikem kui 12 kuud) (tl 182 pöördel, II kd).

34. Kolleegium ei nõustu võlausaldaja väidetega NS-l esindusõiguse puudumise kohta.

Kolleegium ei nõustu kaebaja käsitlusega, mille järgi on NS-le antud üldvolituse näol

sisuliselt tegemist prokuuraga. Kolleegiumi hinnangul on NS puhul tegemist võlgniku

tehingulise esindajaga (TsÜS § 118 lg 1), täpsemalt on talle antud majandustegevuse

üldvolitus (TsÜS § 121 lg 1, tl 84-85, II kd). Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, millest

nähtuvalt ei oleks selline volitus kehtiv. Lisaks heidab kaebaja ette, et ajutisele haldurile

esitatud ülevaate võlgniku majandustegevusest (aruande lisa 6) on allkirjastatud RP

poolt, kellel puudub volitus võlgniku esindamiseks (tl 74 pöördel, II kd). Võlgnik on

selles osas selgitanud, et RP on andnud ajutisele haldurile ülevaate võlgniku senisest

majandustegevusest põhjusel, et võlgniku tegevjuhina on temal kõige parem ülevaade

võlgniku senisest majandustegevusest ja suundadest (tl 132 pöördel II kd).

35. Asjakohatu on kaebaja viide sellele, et maakohus on 23.05.2017 määruses möönnud, et

võlgniku varast ei pruugi jätkuda isegi ajutise halduri tasu maksmiseks, kuid siiski on

maakohus vaidlustatavas määruses leidnud, et võlgniku varade väärtus ületab tema

kohustusi. 23.05.2017 määrus, millega kohustati võlausaldajat tasuma ajutise halduri

tasu ja kulutuste katteks kohtu deposiiti 1500 eurot, on tehtud enne ajutise halduri

määramist ning kohus ei olnud sel hetkel teadlik võlgniku varalisest seisukorrast.

36. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja

määruskaebuse rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

37. Tulenevalt TsMS § 171 lg-st 1 jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitamisest

tingitud menetluskulud kaebuse esitaja kanda.

38. TsMS § 174 lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev

kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

39. 26.10.2017

on

võlgnik

esitanud

määruskaebemenetlusega

seoses

kantud

menetluskulude

nimekirja.

Võlgniku

esindaja

õigusabitoimingud

seoses

määruskaebemenetlusega on järgmised: 18.08.2017 kohtule tõendi edastamise kaaskirja

koostamine – 15 min; 25.08.2017 pankrotihaldurile e-kirja koostamine seoses maksete

teostamisega – 10 min; 06.09.2017 – maakohtu 06.09.2017 määrusega tutvumine,

määruse koos selgitava kaaskirjaga kliendile edastamine – 35 min; 02.10.2017 –

määruskaebusega tutvumine, vastuse koostamine määruskaebusele – 7 h ja 4 min.

Kokku on osutatud õigusabi 8 h ja 4 min ning tunnihinnaga 140 eurot. Võlgnik kinnitas,

et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on

kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Võlgniku menetluskulud on seega kokku

1129,33 eurot (8 h ja 4 min x 140 eurot/h). Võlgnik on palunud kooskõlas TsMS § 177

lg-ga 4 menetluskuludelt välja mõista ka viivise.

40. Avaldaja palus võlgniku menetluskulude osas kohaldada uurimisprintsiipi ning lähtuda

vajalikkusest ja põhjendatusest.

41. Ringkonnakohus, tutvunud võlgniku avaldusega menetluskulude kindlaksmääramiseks

ja menetluskulude nimekirjaga, leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele. Arvestades

tsiviilasja mahtu, keerukust ning võlgniku vastuse sisu, leiab kolleegium, et ajakulu 8 h

ja 4 min on võlgniku esindaja poolt teostatud toiminguid arvestades põhjendatud.

Põhjendatud on ka toimingud, mille võlgniku esindaja teostas enne avaldaja poolt

määruskaebuse esitamist, kuna käesolev tsiviilasi algatati avaldaja avalduse alusel,

avaldus jäeti maakohtu määrusega rahuldamata ning ringkonnakohus jättis maakohtu

määruse muutmata. Võlgniku vandeadvokaadist esindaja tunnitasu 140 eurot (ilma

käibemaksuta),

võib

arvestades

esindaja

kvalifikatsiooni

ja

osutatud

õigusabitoiminguid, pidada mõistlikuks tasuks, mis ei ole üleliia kõrge. Seega tuleb

menetluskulu (s.o õigusabikulu) 1129,33 eurot avaldajalt võlgniku kasuks välja mõista.

Vastavalt võlgniku poolt taotletule tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel avaldajalt võlgniku

kasuks välja mõista ka viivis.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Gaida Kivinurm

Kaija Kaijanen

Margo Klaar