Legislator Case Law & Legislation
1-17-6021/99 AI generated

1-17-6021/99 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

Case Number 1-17-6021/99
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Jätta Tartu Maakohtu 29. detsembri 2017. a määrus muutmata ja määruskaebus Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Objartel&Partnerid Andrus Lutsule määruskaebe-

Legislator headnote

AI generated

1-17-6021/99 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: Jätta Tartu Maakohtu 29. detsembri 2017. a määrus muutmata ja määruskaebus Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Objartel&Partnerid Andrus Lutsule määruskaebe-

Keywords

AI generated
dismissal of fraud charges reintegration into working life fraudulent obtaining of a benefit requirement of adapted work combating fraud dismissal for theft
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse kuupäev

29. jaanuar 2018

Kohtuasja number

1-17-6021

Kohtukoosseis

Juhan Sarv, Mati Kartau ja Aarne Sarjas

Kohtuasi

Andrus Lutsu (isikukood 37901192776) kaitsja taotlus

KrMS § 1431 alusel kohaldatud lisapiirangu tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 29. detsembri 2017. a määrus

Määruskaebuse esitaja

Andrus Lutsu kaitsja vandeadvokaat Rainer Objartel

Teised määruskaebemenetluse

pooled

Prokuratuur,

esindaja

Lõuna

Ringkonnaprokuratuuri

ringkonnaprokurör Tatjana Tamm

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 29. detsembri 2017. a määrus muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

2. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Objartel&Partnerid Andrus Lutsule määruskaebe-

menetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 144 (ükssada nelikümmend

neli) eurot, sealhulgas käibemaks 24 eurot. Lugeda see summa menetluskuluks, mille

hüvitamiseks kohustatud isik määratakse kriminaalasjas lõpplahendi tegemisel.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast

kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 4. jaanuari 2017. a määrusega võeti karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 2 p 2 järgi

kahtlustatav Andrus Lutsu vahi alla. Samal päeval kohaldas Lõuna Ringkonnaprokuratuur

A. Lutsu suhtes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 1431 lg 1 alusel lisapiiranguid, piirates

tema lühiajalisi kokkusaamisi, kirjavahetust ja telefoni kasutamist.

2. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 10. märtsi 2017. a määrusega tühistati lisapiirangud osaliselt ja

A. Lutsule lubati lühiajalisi kokkusaamisi emaga.

3. 31. märtsil 2017 jõustus Tartu Maakohtu 15. veebruari 2017. a määrus kohtuasjas nr 1-12-4881.

Selle määrusega pöörati täitmisele A. Lutsule Tartu Maakohtu 25. mai 2012. a otsusega mõistetud

karistuse kandmata osa – 3 aastat 3 kuud ja 15 päeva vangistust.

2(5)

4. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 4. aprilli 2017. a määrusega tühistati A. Lutsu suhtes kohaldatud

tõkend vahistamine, kuna A. Lutsu oli asunud kandma vangistust. Samas kohaldati A. Lutsu

suhtes lisapiiranguid – prokuratuur piiras käimasoleva kriminaalmenetluse lõpuni A. Lutsu lühi-

ja pikaajalisi kokkusaamisi (välja arvatud lühiajalised kokkusaamised emaga), kirjavahetust ja

telefoni kasutamist.

5. 13. juunil 2017 esitas A. Lutsu Lõuna Ringkonnaprokuratuurile taotluse lisapiirangute

tühistamiseks, et ta saaks minna karistust kandma avatud sektorisse ja tegeleda pankroti- ja

töövaidlusega. Prokuratuuri 16. juuni 2017. a määrusega jäeti taotlus rahuldamata.

6. Pärast

süüdistusakti

kohtusse

saatmist

taotles

A. Lutsu

kaitsja

kohtult

Lõuna

Ringkonnaprokuratuuri 4. aprilli ja 16. juuni 2017. a määruste tühistamist. Tartu Maakohtu

3. juuli 2017. a määrusega anti teiste hulgas kohtu alla A. Lutsu süüdistatuna KarS § 184 lg 2 p 2

järgi. Sama kohtumäärusega jäeti rahuldamata A. Lutsu kaitsja taotlus lubada A. Lutsul oma emale

helistada, kuid A. Lutsu lubati lühiajalistele kokkusaamistele emaga.

7. 21. septembril 2017 saabus Tartu Maakohtusse A. Lutsu avaldus, milles ta taotles suhtlemise

lisapiirangute tühistamist, et ta võiks vabalt suhelda oma perekonnaga ja saada tööle. Tartu

Maakohtu 26. septembri 2017. a määrusega jäeti A. Lutsu taotlus lisapiirangute tühistamiseks

rahuldamata.

8. 23. oktoobril 2017 saabus Tartu Maakohtule järjekordne A. Lutsu taotlus lisapiirangute osaliseks

tühistamiseks, võimaldamaks tal suhelda oma perekonnaga ja lubamaks talle lühiajalisi

kokkusaamisi. Tartu Maakohtu 6. novembri 2017. a määrusega rahuldati A. Lutsu taotlus osaliselt.

Talle lubati jätkuvalt lühiajalisi kokkusaamisi emaga, samuti telefonikõnede tegemist emale.

Määrusega lubati A. Lutsule ka lühiajalisi kokkusaamisi tütrega ja lapse emaga. A. Lutsu taotluse

lubada talle lühiajalisi kokkusaamisi ka elukaaslase P. V jättis kohus rahuldamata, kuna

P. V on käesolevas kriminaalasjas tunnistaja. A. Lutsu esitas Tartu Maakohtu määrusele

määruskaebuse. Tartu Ringkonnakohtu 20. novembri 2017. a määrusega jäeti maakohtu määrus

muutmata ja määruskaebus rahuldamata. 1. detsembril 2017 esitas A. Lutsu kaitsja määruskaebuse

Riigikohtusse.

9. 4. detsembril 2017 esitas A. Lutsu kaitsja R. Objartel taotluse KrMS § 1431 lg 1 ja

vangistusseaduse (VangS) § 102 alusel seatud lisapiirangu – A. Lutsu täieliku eraldamise teistest

vahistatutest või vangistust või aresti kandvatest isikutest – tühistamiseks.

10. Tartu Maakohus jättis 29. detsembri 2017. a määrusega taotluse rahuldamata, märkides järgnevat.

Üldmenetluses kohtusse saadetud kriminaalasjades toimub tõendite kogumine kohtuistungil.

Arvestades, et ka isikulised tõendid formuleeruvad alles ütluste andmise käigus istungil, tooks

lisapiirangute tühistamine kaasa võimaluse isikuliste tõendite mõjutamiseks. A. Lutsule seatud

suhtlemispiirangute tühistamine annaks A. Lutsule võimaluse lisaks lähedastele suhelda

piiritlemata inimeste ringiga, kelle sidemeid A. Lutsuga ei ole võimalik vanglal kontrollida.

Ühtlasi ei oleks võimalik kontrollida A. Lutsu suhtluse sisu nende isikutega, st välistada

võimalikud katsed isikuliste tõendite mõjutamiseks. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri andmetel on

A. Lutsu kallutanud isikuid ütluste muutmisele. Kuivõrd A. Lutsu on käesoleval ajal

eeluurimisaluse isiku staatuses ning ootab kohtuistungit, ei ole põhjendatud temale tingimusteta

kohaldada vangistust kandvate isikute režiimi. Seega ei ole lisapiirangute tühistamine ning

A. Lutsu üleviimine karistust kandvate isikute režiimile põhjendatud. Seda selleks, et tagada

kohtumenetluses usaldusväärsed ning mõjutamata isikulised tõendid. A. Lutsul on võimalik

helistada emale, lisaks on talle lubatud lühiajalised kokkusaamised tütrega ja lapse emaga.

3(5)

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

11. Tartu Maakohtu 29. detsembri 2017. a määruse peale esitas määruskaebuse A. Lutsu kaitsja

vandeadvokaat Rainer Objartel, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja palub teha uue

määruse ning tühistada A. Lutsu suhtes 4. aprillil 2017 määrusega kohaldatud lisapiirangud osas,

millega A. Luts eraldati täielikult teistest vahistatutest või vangistust või aresti kandvatest

isikutest. Alternatiivselt palub kaebuse esitaja tühistada A. Lutsu suhtes 4. aprilli 2017. a

määrusega kohaldatud lisapiirangud osaliselt ja eraldada A. Lutsu üksnes tema süüdistusega

seotud A.V..

Kaebaja hinnangul ei ole maakohtu määrus piisavalt motiveeritud, sellest ei nähtu asjaolud,

millised võimaldaksid järeldada, mil viisil kriminaalmenetlus saaks kahjustatud, kui A. Lutsu

suhtes kohaldatud lisapiirang tühistatakse kas täielikult või osaliselt. Kriminaalasja kohtueelne

menetlus on lõppenud ning kõik prokuratuuri poolt kohtule esitatavad tõendid on kajastatud

süüdistusaktis. Seega on tõenduslik baas kogutud, tõendite sisu on fikseeritud menetlustoimingute

protokollides. Seega on tänaseks langenud ära alus, miks A. Lutsu suhtes kohaldati piiranguna

täielikku eraldamist teistest isikutest kinnipidamisasutuses. A. Lutsu on eraldatuses viibinud juba

üheksa kuud, kuigi tegemist on süüdimõistetuga ja ta peaks kandma vangistust karistust kandvate

isikute režiimis. A. Lutsul ei ole võimalik osaleda rehabilitatsiooniprogrammides, käia tööl jne.

A. Lutsul on enda sõnul ülalpidamiskohustus oma alaealise lapse suhtes, kuid tal ei ole võimalik

seda kohustust täita. Tartu Maakohtu seisukoht, et A. Lutsu on eeluurimisaluse isiku staatuses

ning talle ei ole põhjendatud kohaldada tingimusteta vangistust kandvate isikute režiimi, on

vastuolus Riigikohtu praktikaga. Tulenevalt Riigikohtu otsustest asjades nr 3-1-1-55-05 ja

3-1-1-150-05 prevaleerib kohtumääruse ja -otsuse samaaegse eksisteerimise korral isiku

kinnipidamise alusena kohtuotsus ning sellisel juhul tuleb kinnipidamisasutusel asuda

viivitamatult täitma kohtuotsust. Olukorras, mil isikult vabaduse võtmise aluseks on jõustunud ja

täitmisele pööratud kohtuotsus tema karistamise kohta vangistusega, ei saa tema kinnipidamist

lugeda eelvangistuseks isegi siis, kui vangistusega karistatud isikut peetakse kinni eelvangistuse

režiimil. Kuni 4. aprillini 2017 ei kohaldatud A. Lutsu suhtes teistest kinnipidamisasutuses

viibivatest isikutest täielikku eraldamist, kuid ta vahistati juba 4. jaanuaril 2017. Kui varem toimus

eelduslikult aktiivne tõendite kogumine, siis ei peetud lisapiirangut vajalikuks. Pole tõendeid, et

A. Lutsu oleks kriminaalmenetluse objektiivset läbiviimist takistanud. Maakohtu viide

istungiprotokollile, millest nähtuks, nagu oleks A. Lutsu kallutanud isikuid ütluste muutmisele,

on oletuslik ega tugine ühelegi olemasolevale tõendile. Riigikohtu praktikast tulenevalt tuleb

õigusemõistmisvastaste kuritegude toimepanemise ohtu konkreetselt põhjendada. Maakohtu

määruses puuduvad motiivid A. Lutsu suhtes kohaldatud lisapiirangu osalise tühistamise

võimalikkuse kohta. Kaitsja täiendas maakohtu korraldaval istungil taotlust osas, mis käsitles

A. Lutsu suhtes kohaldatud lisapiirangu osalist tühistamist, st eraldamist üksnes

kaassüüdistatavast A. V. Ülejäänud tunnistajad, välja arvatud endised kaassüüdistatavad viibivad

väljaspool kinnipidamisasutust.

12. Prokuratuur määruskaebusele ei vastanud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

13. KrMS § 1431 lg 1 kohaselt võib isiku mh täielikult eraldada teistest vahistatutest või vangistust

või aresti kandvatest isikutest, kui on piisav alus oletada, et vahistuses või vangistuses viibiv või

aresti kandev kahtlustatav või süüdistatav võib oma tegevusega kahjustada kriminaalmenetluse

läbiviimist. Maakohus pidas A. Lutsu lisapiirangu kohaldamist – täielikku eraldamist teistest

kinnipidamisasutuses viibivatest isikutest – jätkuvalt põhjendatuks, kuna on alust arvata, et

A. Lutsu võib mõjutada isikulisi tõendeid.

4(5)

14. Ringkonnakohus leiab esmalt seda, et kriminaalasja menetleval kohtul on KrMS § 1431 lg-s 1

sätestatud lisapiirangute kohaldamisel ulatuslik kaalutlusruum, millesse kõrgema astme kohus

peaks

määruskaebemenetluses

sekkuma

üksnes

lisapiirangu

ilmse

alusetuse

või

ebaproportsionaalsuse korral.

15. Ringkonnakohtu hinnangul oli maakohtul KrMS § 1431 lg 1 mõttes piisav alus oletada, et A. Luts

võib lisapiirangute tühistamise korral hakata kahjustama kriminaalmenetluse läbiviimist,

mõjutades isikulisi tõendiallikaid. Nähtuvalt Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 4. jaanuari 2017. a

määrusest on ühe ülekuulatud isiku sõnul A. Lutsu käitunud tema suhtes ähvardavalt ja

hirmutanud, mistõttu on alust arvata, et ta võib edaspidigi sarnaselt käituda. Samuti on prokurör

6. detsembri 2017. a korraldaval kohtuistungil märkinud mh järgmist: „[K]ohtuistungiteks

ettevalmistades pidin suhtlema tunnistajatega, kes on endised kaaskahtlustatavad ja mitmed on

avaldanud, et nendeni on jõudnud info Lutsu käest, et nad muudaks oma ütlusi. Praegu konkreetsel

juhul ma ei saa nimesid nimetada, sest see on avaldatud suulises suhtluses ja seda saab veel

täpsustada vaid istungil. Kinnitan, et mitmed tunnistajad on seda avaldanud.“ (KoTo, tl 7)

KrMS § 1431 lg 1 kohaldamiseks ei pea tunnistajate mõjutamise oht olema tõsikindlalt tuvastatud,

seadus räägib „piisavast alusest oletada“, et kahtlustatav või süüdistatav võib hakata

kriminaalmenetluse läbiviimist. Samuti ei pea KrMS § 1431 lg 1 kohaldamise eelduste

kindlakstegemisel tuginema nn rangetele tõenditele (KrMS § 63 lg 1), vaid lubatavad on ka

nn vabatõendid (KrMS § 63 lg 2). Vabatõendina KrMS § 63 lg 2 mõttes on käsitatav ka prokuröri

poolt maakohtu korraldaval istungil antud kinnitus selle kohta, et mitu tunnistajat on avaldanud,

et A. Lutsu on üritanud neid mõjutada. Lisaargumendina kõneleb kriminaalmenetluse

kahjustamise ohu jaatamise kasuks A. Lutsu KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ähvardava karistuse raskus.

Praeguses asjas on miinimumlävend KrMS § 1431 lg 1 kohaldamiseks täidetud.

16. Üldmenetluses toimub ütluste kui tõendi kogumine kohtuistungil ristküsitluse käigus. Seetõttu ei

ole lisapiirangute jätkuva põhjendatuse hindamise seisukohalt erilist kaalu kaitsja osutatud

asjaolul, et kohtueelses menetluses on tunnistajad juba üle kuulatud: kohtueelses menetluses antud

ütlused on tõendina kasutatavad vaid erandjuhtudel. Riigikohus on leidnud, et tõendite

moonutamise oht pole olematu isegi pärast seda, kui potentsiaalselt mõjutatav isik on oma

tõendusliku panuse kriminaalmenetluses andnud ja kohtumenetlus on jõudnud kohtuvaidlusteni

(vt lähemalt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 16. novembri 2016. a otsus

asjas nr 3-4-1-2-16, p-d 101–102).

17. Hinnates A. Lutsu suhtes lisapiirangute kohaldamise jätkuvat proportsionaalsust, arvestab

kolleegium esmalt sellega, et nendest piirangutest tingitud põhiõiguste riive intensiivsust

vähendab olulisel määral A. Lutsule antud võimalus suhelda mitme perekonnaliikmega

(vrd ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. juuni 2016. a otsus asjas nr 3-1-1-54-16, p 31).

A. Lutsule on lubatud lühiajalised kokkusaamised oma ema, lapse ja lapse emaga, samuti

telefonikõned emaga. Kuna põhiõiguste riive intensiivsus suureneb aja möödudes, eeldab selle

jätkuv proportsionaalsus õiguste piiramise aluse kõrval riigi aktiivset tegevust kriminaalmenetluse

toimetamisel (Riigikohtu otsus asjas nr 3-1-1-54-16, p 31). A. Lutsu vahistati 4. jaanuaril 2017, ta

anti

kohtu

alla

3. juulil

2017,

asja

kohtulik

arutamine

maakohtus

algab

1. märtsil 2018. Arvestades kriminaalasja mahtu ja keerukust, on kriminaalmenetlust toimetatud

piisavalt tempokalt. Neid asjaolusid arvestades leiab ringkonnakohus, et avalik huvi

kriminaalmenetluses tõe tuvastamiseks kaalub üles A. Lutsu soovi suhelda vanglas

kaaskinnipeetavatega, asuda tööle ja läbida individuaalset täitmiskava jne. Seega on lisapiirangute

kohaldamine jätkuvalt proportsionaalne.

18. Kaitsja taotleb alternatiivselt seda, et A. Lutsu eraldataks vaid kaaskinnipeetav A. V.

Ringkonnakohtu hinnangul ei täidaks taoline piirang oma eesmärki. Asjaolu, et A. Lutsu ja

5(5)

A. V isiklikult kokku ei puutuks, ei välistaks A. Lutsu võimalust mõjutada A. V teiste

kinnipeetavate kaudu. Samuti on prokurör korraldaval istungil märkinud, et A. Lutsu süüdistus on

seotud veel mitme isikuga, kes kannavad praegu karistust Tartu Vanglas. Seega on nende isikute

ring, kellest A. Lutsu tuleks kriminaalmenetluse objektiivse läbiviimise tagamiseks eraldada,

suurem ega piirdu vaid A. V.

19. Ringkonnakohus nõustub kaitsjaga selles, et maakohus on määruse põhjendavas osas ekslikult

märkinud, et A. Lutsu on kinnipidamisasutuses eeluurimise režiimil. A. Lutsu vahistamine

tühistati Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 4. aprilli 2017. a määrusega, kuna A. Lutsu karistus

pöörati täitmisele ning ta asus vanglasse karistust kandma. Kõnealune eksimus ei mõjuta aga

lisapiirangute jätkuva kohaldamise õiguspärasusele antavat hinnangut. Samuti on ka maakohtu

määruse sissejuhatuses õigesti märgitud, et tõkend vahistamine on tühistatud, sest 31. märtsil 2017

jõustus karistuse täitmisele pööramine.

20. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu

Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 29. detsembri 2017. a määruse muutmata ning määruskaebuse

rahuldamata.

21. A. Lutsu kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu määramiseks. Taotluses

palutakse määrata OÜ-le Advokaadibüroo Objartel&Partnerid A. Lutsule määruskaebe-

menetluses osutatud riigi õigusabi eest 144 eurot (sh käibemaks 24 eurot). Taotluse kohaselt kulus

kaitsjal kaitsealusega Tartu Vanglas kohtumiseks ning maakohtu määruse sisu selgitamiseks ja

kliendi kaebesoovi väljaselgitamiseks kolm pooltundi ja määruskaebuse koostamiseks samuti

kolm pooltundi. Kokku soovib kaitsja riigi õigusabi tasu kuue pooltunni eest. Kolleegium,

juhindudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri 26. juuli

2016. a määruse nr 16 (tasude ja kulude kord) § 1 lg-test 6 ning 10 ja § 7 lg-st 1, leiab, et kaitsja

taotlus on põhjendatud. Seega loeb kolleegium määruskaebemenetluses A. Lutsule õigusabi

osutamise põhjendatud ajakuluks kuus pooltundi, millele vastav riigi õigusabi tasu on 120 eurot.

Sellele summale lisandub käibemaks 24 eurot. KrMS § 187 lg 2 teise lause ja § 175 lg 1 p 4 alusel

loeb ringkonnakohus kaitsjale käesolevas määruskaebemenetluses määratud riigi õigusabi tasu

144 eurot menetluskuluks, mille hüvitamiseks kohustatud isik määratakse kriminaalasjas

lõpplahendi tegemisel.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

Juhan Sarv

Mati Kartau

Aarne Sarjas