Legislator Case Law & Legislation
2-15-15138/66 AI generated

2-15-15138/66 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-15-15138/66
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

ZL (hageja, apellant) esitas 10.10.2015 Harju Maakohtule hagi AL (kostja) vastu. Hageja palus (pärast hagi täpsustamist) jagada poolte ühisvara selliselt, et jätta kostjale sõiduautoga Toyota Avensis seotud õigused ja kohustused (sh hagis täpsemalt loetletud liisingulepingust tulenevad õigused ja kohustused, mh õigus auto omandada) ning mõista kostjalt välja hüvitis

Legislator headnote

AI generated

2-15-15138/66 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Jätta rahuldamata ZL taotlus tagastada hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust 150 eurot tema arveldusarvele. Edasikaebe kord Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata Riigikohtule 1 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest (TsMS § 64 lg 2 ja § 661 lg 4).

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis Ele Liiv (eesistuja), Liis Arrak, Indrek Soots Määruse tegemise aeg ja koht 29.01.2018, Tallinn

Kohtuasja number 2-15-15138 Kohtuasi

ZL hagi AL vastu lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste jagamiseks ning 10 225,79 euro saamiseks Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 3500 eurot Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 02.12.2016 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik ZL apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja ZL (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Jevgeni Tverdohlebov

Kostja AL (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Andres Past Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine RESOLUTSIOON

1. Kinnitada poolte kompromiss järgmistel tingimustel: 1.1.AL ja ZL varalise õigusena ühisvaraks oleva AL ja Luminor Liising AS-i (endine ärinimi AS Nordea Finance Estonia) vahel 21.12.2012 (pikendatud 16.12.2017) sõlmitud liisingulepingust tuleneva sõiduauto Toyota Avensis, tehasetähisega SB1ED76L40E100761 ja registreerimismärgiga XXXXXX, väljaostuõigus jääb AL-le. 1.2.AL hüvitab ZL-le käesoleva kompromissi p-s 1.1. kirjeldatud enamsaadud ühisvara alusel 923 eurot, millise summa AL tasub ZL-le hiljemalt 2 tööpäeva jooksul alates kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest. 1.3.ZL-l ei ole peale kompromissi p-s 1.2. sätestatud raha 923 eurot saamist nõudeid AL vastu, mis tulenevad AL ja Luminor Liising AS-i vahel 21.12.2012

2(3) (pikendatud 16.12.2017) sõlmitud liisingulepingust sõiduauto Toyota Avensis tehasetähisega SB1ED76L40E100761 ja registreerimismärgiga XXXXXX, kasutamisest.

1.4. Pooled kinnitavad, et neil ei ole peale kompromissi p-s 1.2. sätestatud raha 923 eurot laekumist ZL arvelduskontole XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX teineteise vastu mistahes nõudeid.

2. Tühistada Harju Maakohtu 02.12.2016 otsus tsiviilasjas nr 2-15-15138.

3. Lõpetada tsiviilasja nr 2-15-15138 menetlus.

4. Jätta menetluskulud poolte enda kanda.

5. Tagastada apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust 150 eurot ZL arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX.

6. Jätta rahuldamata ZL taotlus tagastada hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust 150 eurot tema arveldusarvele. Edasikaebe kord Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata Riigikohtule 1 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest (TsMS § 64 lg 2 ja § 661 lg 4).

Asjaolud ja menetluse käik

1. ZL (hageja, apellant) esitas 10.10.2015 Harju Maakohtule hagi AL (kostja) vastu. Hageja palus (pärast hagi täpsustamist) jagada poolte ühisvara selliselt, et jätta kostjale sõiduautoga Toyota Avensis seotud õigused ja kohustused (sh hagis täpsemalt loetletud liisingulepingust tulenevad õigused ja kohustused, mh õigus auto omandada) ning mõista kostjalt välja hüvitis

10 225,79 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta see rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

2. 02.12.2016 otsusega jättis maakohus hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskuludena 1250 eurot.

3. Hageja palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja hagi rahuldada ning jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.

4. 13.04.2017 otsusega Tallinna Ringkonnakohus rahuldas apellatsioonkaebuse osaliselt ning tühistas osaliselt maakohtu otsuse ja jagas ühisvaras oleva liisingulepingust tuleneva varalise õiguse auto väljaostuks, jättes selle kostjale, ja mõistis kostjalt hageja kasuks enamsaadud ühisvara eest välja hüvitise 7182 eurot 67 senti. Ringkonnakohus jättis menetluskuludest mõlemas kohtuastmes 30% hageja ja 70% kostja kanda ning mõistis pärast tasaarvestust kostjalt hageja kasuks välja 864 eurot.

5. Kostja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse ja hageja vastukassatsioonkaebuse. Kostja palus ringkonnakohtu otsuse tühistada osas, milles liisingulepingust tulenev auto väljaostuõigus jäeti kostjale ja mõisteti temalt hageja kasuks välja 7182 eurot 67 senti (kaebuses ekslikult märgitud ka 7128 eurot 67 senti), samuti menetluskulude jaotuse osas ning saata selles osas asi uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Hageja palus tühistada ringkonnakohtu otsuse hageja rahalise nõude rahuldamata jätmise osas ning mõista kostjalt täiendavalt välja 3043 eurot

3(3)

12 senti või tühistada rahalise nõude rahuldamata jätmise osas ka maakohtu otsus ja saata asi selles osas uueks läbivaatamiseks maakohtule. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

6. 13.12.2017 otsusega tühistas Riigikohus ringkonnakohtu otsuse osas, milles ringkonnakohus tühistas samas asjas tehtud maakohtu otsuse ja rahuldas hagi, samuti menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Riigikohus saatis asja tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Riigikohus rahuldas kostja kassatsioonkaebuse ja jättis hageja vastukassatsioonkaebuse rahuldamata.

7. 24.01.2018 esitasid pooled ringkonnakohtule kompromissi. Pooled paluvad kohtul kompromissi kinnitada ja tsiviilasja menetluse lõpetada.

Ringkonnakohtu määruse põhjendused

8. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte poolt kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada, vaidlustatud maakohtu otsus kompromissi kinnitamise tõttu tühistada ja tsiviilasja menetlus lõpetada.

9. TsMS § 206 lg 2 kohaselt võivad menetlusosalised lõpetada asja kompromissiga. Kohus võib keelduda kompromissi kinnitamisest üksnes juhul, kui esineb mõni seaduses sätestatud alus. Vastavad alused on seaduses sätestatud ammendavalt (TsMS § 430). Kohtu hinnangul käesolevas tsiviilasjas TsMS §-s 430 sätestatud aluseid ei esine. Kompromissi kinnitamise korral kuulub alama astme kohtu lahend tühistamisele (TsMS § 439 lg 2).

10. TsMS § 168 lg 3 alusel tuleb menetluskulud jätta poolte enda kanda.

11. Apellandi taotlusel kuulub apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust 300 eurot pool (150 eurot) tagastamisele ZL arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel. Apellandi taotlus hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust poole tagastamisele jääb rahuldamata, kuna selleks puudub seaduslik alus (TsMS § 150 lg 3).

12 TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kokku leppinud, et kompromissi kinnitava määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata Riigikohtule 1 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak

Ele Liiv

Indrek Soots