2-17-2816/14 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Vallo Kariler

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.jaanuar 2018.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-2816

Tsiviilasi

XXX´i, XXX´i, XXX´i ja XXX

hagi

Mäeorg

ja

Partnerid

OÜ

vastu

eelmärke

kustutamiseks nõusoleku andmiseks kohustamise nõudes

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende Hageja I: XXX (isikukood XXX) esindajad

Hageja

II:

XXX (isikukood XXX)

Hageja III: XXX (isikukood XXX)

Hageja IV: XXX(isikukood XXX)

Hagejate lepinguline esindaja: Deivi Vaht

Kostja: Mäeorg ja Partnerid OÜ (registrikood

12258028), lepinguline esindaja Kaspar Kamsakann

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada XXX´i, XXX´i, XXX´i ja XXX´a hagi Mäeorg ja Partnerid OÜ vastu.

2. Kohustada Mäeorg ja Partnerid OÜ-d andma nõusolek Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna registriosas nr 27248001, III jakku kantud eelmärke (kanne nr 1)

kustutamiseks ja asendada Mäeorg ja Partnerid OÜ nõusolek kinnistusraamatus

kande kustutamiseks käesoleva kohtuotsusega.

3. Kohustada Mäeorg ja Partnerid OÜ-d andma nõusolek Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna registriosas nr 27248101, III jakku kantud eelmärke kanne nr 1)

kustutamiseks ja asendada Mäeorg ja Partnerid OÜ nõusolek kinnistusraamatus

kande kustutamiseks käesoleva kohtuotsusega.

2-17-2816

2 (7)

4. Kohustada Mäeorg ja Partnerid OÜ-d andma nõusolek Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna registriosa nr 20349801, III jakku kantud eelmärke (kanne nr 2)

kustutamiseks ja asendada Mäeorg ja Partnerid OÜ nõusolek kinnistusraamatus

kande kustutamiseks käesoleva kohtuotsusega.

5. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

5.1.

Menetluskulud jätta kostja kanda.

5.2.

Rahuldada hagejate taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks

osaliselt ja määrata hagejate menetluskulude rahaliseks suuruseks

menetluskulud summas 1184,85 eurot (riigilõiv 300 eurot ja õigusabikulu

884,85 eurot).

5.3.

Jätta hagejate menetluskulude kindlaksmääramise taotlus rahuldamata

156,15 euro ulatuses.

5.4.

Mõista Mäeorg ja Partnerid OÜ-lt XXX´i, XXX´i, XXX´i ja XXX´a kasuks

solidaarselt välja menetluskulud summas 1184,85 eurot.

5.5.

Kohustada Mäeorg ja Partnerid OÜ-d tasuma punktis 5.4 väljamõistetud

menetluskuludelt

XXX´i,

XXX´i,

XXX´i

ja

XXX´a

kasuks

viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 200 eurot.

Hagejate nõuded ja seisukohad

1. XXX´i (hageja I), XXX´i (hageja II), XXX´i (hageja III) ja XXX´a (hageja IV) (edaspidi

kõik koos ka hagejad) esitasid hagi Mäeorg ja Partnerid OÜ (edaspidi kostja) vastu

kinnistusraamatus eelmärke kustutamiseks nõusoleku andmiseks kohustamise nõudes.

2. Hagejad nõuavad kohustada kostjat andma nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

registriosas nr 27248001, III jakku kande nr 1 alla kantud eelmärke kustutamiseks; kohustada

kostjat andma nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosas nr 27248101, III

jakku kande nr 1 alla kantud eelmärke kustutamiseks; kohustada kostjat andma nõusolek

Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 20349801, III jakku kande nr 2 alla kantud

eelmärke

kustutamiseks.

Samuti

paluvad

hagejad

asendada

kostja

nõusolek

kinnistusraamatus kannete kustutamiseks käesoleva kohtuotsusega.

3. Hagejate väitel sõlmisid hagejad I ja II 02.11.2012 kostjaga võlaõigusliku kokkuleppe

korteriomandite mõtteliste osade ja reaalosade muutmiseks, uue tekkiva korteriomandi

müügilepingu ja avalduse eelmärgete sissekandmiseks (edaspidi Leping).

Lepingu p 1.6 kohaselt oli Lepingu esemeks Nafta tn 14 mitme korteriga elamus asuvate

hagejatele kuuluvate korteriomandite mõtteliste osade hulka kuuluvate ehitise osade arvelt

lepingu eseme 3 reaalosa suuruse suurendamine ligikaudu 15 m2 võrra ja selle liitmine nende

2-17-2816

3 (7)

korteriomandile ja Lepingu p 1.7 kohaselt elamus asuvate hagejatele kuuluvate korteriomandite

mõtteliste osade hulka kuuluvate ehitise osade arvelt pööningukorruse väljaehitamisel tekkiva

korteriomandi võlaõiguslik müük.

Lepingu täitmiseks oli kostjal kohustus ostuhinna, 150 000 eurot tasumise tasaarvestamiseks,

teha Lepingu p 3.4.1-3.4.3 kokku lepitud tööd.

4. Kostja oma lepingulisi kohustusi ei täitnud. Kostja poolne Lepingu rikkumine seisnes selles,

et kostja jättis ehitustöödega teostamise aluseks oleva ehitusprojekti tähtaegselt, s.o

14.03.2013 kooskõlastamata tulenevalt Lepingu p 3.4.2. Sellest tulenevalt ei alustanud kostja

ka ehitustöödega.

5. 25.10.2013 teatas hageja I kostjale, et kui lepingu muudatused ei saa allkirjastatud

08.11.2013, loevad XXX kinnistu kaasomanikud, et kostja ei suuda täita lepingu tingimusi

ja lõpetavad Lepingu ühepoolselt. Lepingu muudatused jäid allkirjastamata, sellest tulenevalt

oli Lepingust taganetud alates 08.11.2013.

6. Juhul kui isegi hagejad ei ole Lepingust taganenud, on seda teinud kostja. 14.11.2013 tegi

kostja notariaalse lepingust taganemise avalduse, milles taganemise aluseks oli, et

ehitisregistrisse on kantud kuur ja mis tuleb kostjal seadustada ning et XXX on andnud

korteriomandi omandi üle XXX. Seega ei saa vaidluse all olla asjaolu, et 02.11.2012

sõlmitud Lepingust on taganetud. Ka on 02.11.2012 Lepingu p 6.6 on selgesõnaliselt kokku

lepitud, et sellest lepingust taganemisel ükskõik kumma poole poolt kohustub Ostja 1, ehk

kostja, andma Omanikule seitsme kalendripäeva jooksul alates taganemise jõustumisest

tagasivõtmatu nõusoleku selle lepingu p 5.4 nimetatud eelmärke kustutamiseks.

Kostja vastuväited

7. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata.

8. Kostja leiab, et hagejad ei ole kehtivalt Lepingust taganenud. Hageja I kirjas on märgitud

lepingu kuupäevaks 08.11.2013, kuid sellise kuupäevaga lepingut pole poolte vahel

sõlmitud. 9. Hagejal I puudus eraldiseisev õigus Lepingust taganeda, vaid sellekohane õigus

sai hagejal I tekkida üksnes ühiselt teiste XXX korteriomanikega kooskõlas Lepingu

punktiga 6.1., mis annab taganemisõiguse Omanikule, kelleks on Lepingu preambula

kohaselt koos nimetatud Omanik 1, Omanik 2, Omanik 3, Omanik 4 ja Omanik 5. Leping ei

näinud ette hageja I õigust realiseerida oma taganemise õigust ilma teiste omanike vastava

tahteavalduseta.

10. Lepingu punktiga 6.3. oli Lepingust taganemiseks kokku lepitud notariaalne vorm, mida

viidatud e-kiri ei järgi. Samuti ei sisaldu selles e-kirjas ka taganemisavaldust, vaid üksnes

kavatsus see esitada, mida ei ole kunagi realiseeritud.

11. 11.12.2017 menetlusdokumendis jääb kostja endiselt seisukohale, et Lepingust ei ole

taganetud ja Leping on kehtiv.

KOHTU PÕHJENDUSED

12. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab

kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada

ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 lg 1 ja 2 sätestab, et hagi menetletakse poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus

oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool

2-17-2816

4 (7)

määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid

asjaolusid tõendab.

13. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et:

-

hagejad I ja II sõlmisid 02.11.2012 kostjaga võlaõigusliku kokkuleppe korteriomandite

mõtteliste osade ja reaalosade muutmiseks, uue tekkiva korteriomandi müügilepingu ja

avalduse eelmärgete sissekandmiseks;

-

hagejad I ja II on registriossa nr 27248001 kantud korteriomandi asukohaga XXX

ühisomanikud;

-

hageja III on registriossa nr 27248101 kantud korteromandi asukohaga XXX, Tallinn

omanik;

-

hageja IV on registriossa nr 20349801 kantud korteriomandi asukohaga XXX, Tallinn

omanik;

-

viidatud registriosadesse on kostja kasuks kantud eelmärge.

14. Pooled vaidlevad selle üle, kas lepingust on taganetud.

15. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohtu hinnangul on käesolevas asjas tõendatud see,

et Lepingust on kehtivalt taganetud.

16. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 63 lg 1 p 1 kohaselt võib kinnistusraamatusse kanda märke

asjaõiguse omandamise või kustutamise või selle õiguse sisu või järjekoha muutmise nõude,

sealhulgas tulevase või tingimusliku nõude tagamiseks (eelmärge). Eelmärke

aktsessoorsuse tõttu peab tagatav nõue kehtima, st nõue ei tohi olla lõppenud.

AÕS § 63 lg 8 kohaselt on isikul, kelle omandit või piiratud asjaõigust eelmärge või vastuväide

puudutab, õigus nõuda isikult, kelle kasuks märge on tehtud, märke kustutamist, kui märkega

tagatud õiguse maksmapanek on välistatud, eelkõige juhul, kui nõue, mille tagamiseks märge

tehti, on lõppenud.

Seega on hagejate nõude õiguslikuks aluseks AÕS § 63 lg 8. Selle kohaldamisel tuleb tuvastada,

kas nõue, mille tagamiseks eelmärge seati, on lõppenud.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 186 kohaselt lõpeb võlasuhe muuhulgas ka lepingust taganemisega.

17. 02.11.2012 Lepingu p 5.4 kohaselt on pooled avaldanud soovi kanda kinnistusregistriosade

nr 20349601 kuni 20349901 kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale tekkiva

müügilepingu eseme 2 omandiõiguse üleandmise nõuet tagav eelmärge kostja kasuks. (tl 6-

12).

Lepingu p 1.7. kohaselt on müügilepingu esemeks 2 elamus, asukohaga XXX, Tallinn, asuvate

ja Lepingu punktis 1.1. kuni 1.4. nimetatud korteriomandite mõtteliste osade hulka kuuluvate

ehitise osade arvelt pööningukorruse väljaehitamisel tekkiv korteriomand, koos selle oluliste

osade ja päraldistega. (tl 6-12).

Seega tagab eelmärge hagejate korteriomandite arvelt pööningukorruse väljaehitamisel tekkiva

korteriomandi omandiõiguse üleandmise nõuet.

18. Hagejate väitel on Leping lõppenud taganemisega 25.10.2013 hageja I kirjaga või

alternatiivselt kostja poolt 14.11.2013 tehtud notariaalse taganemisavaldusega.

Tulenevalt VÕS § 188 lg 2 esimesest lausest vabastab (kehtiv) lepingust taganemine mõlemad

lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust taganemise kehtivuseks

2-17-2816

5 (7)

peavad olema täidetud nii selle formaalsed eeldused, eelkõige olema esitatud vastaspoolele

õigel ajal taganemisavaldus (vt ka VÕS § 118, § 188 lg 1) kui ka sisulised (materiaalsed)

eeldused, st taganemiseks peab olema seda õigustav põhjus, eelkõige oluline

lepingurikkumine VÕS § 116 mõttes. (vt Riigikohtu 20.06.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5711,

p 28). Vaidlust pole selles, et esinevad Lepingust taganemise materiaalsed eeldused.

Kohus nõustub kostjaga, et hageja I poolt kostjale 25.10.2013 saadetud e-kirjaga ei ole täidetud

lepingust taganemise formaalsed eeldused. Nimetatud e-kirjas on märgitud „Juhul, kui Te ei

täida tähtaegselt Lepingu muudatustes märgitud tingimusi ja pooled ei allkirjasta Lepingu

muudatusi hiljemalt 08.11.2013, siis loevad XXX kinnistu kaasomanikud, et Teie ei suuda täita

Lepingu tingimusi ning johtuvalt eeltoodust lõpetavad Lepingu ühepoolselt seoses poolte vahel

02.11.2013.a. sõlmitud Lepingus kokkulepitud tingimuste mittetäitmisega Ostja poolt.“ (tl 16).

Kohtu hinnangul ei nähtu nimetatud e-kirjast, et hageja I oleks taganenud

02.11.2012 sõlmitud lepingust, kuna e-kirjas viidatakse lepingule kuupäevaga 02.11.2013.

Samuti ei ole võimalik e-kirjast järeldada seda, et hageja I pidas 02.11.2013 kuupäeva all silmas

tegelikult 02.11.2012 kuupäeva.

Samuti nõustub kohus kostjaga selles, et juhul kui selles e-kirjas peeti silmas 02.11.2012

kuupäevaga lepingut, ei nähtu e-kirjast, et taganemise avaldus oleks teisele poolele esitatud.

Nimetatud e-kirjas avaldatu näol on tegemist hageja I poolse hoiatusega, mitte üheselt

arusaadava lepingust taganemise avaldusega. Lisaks märgib kohus, et isegi kui oleks tegemist

hageja I poolse taganemisega 02.11.2012 sõlmitud lepingust, siis on see tühine vormivea tõttu.

02.11.2012 Lepingu p 6.3. kohaselt sai Lepingust taganeda vaid notariaalkorras ühepoolse

tõestatud avalduse alusel. (tl 6-12).

Seega ei ole hageja I 25.10.2013 saadetud e-kirjaga Lepingust taganemist toimunud.

19. Küll aga nõustub kohus hagejatega, et igal juhul on Leping lõppenud kostja poolse

Lepingust taganemisega.

Kõigepealt märgib kohus, et kohtule jääb kostja positsioon käesolevas menetluses

arusaamatuks. Ühelt poolt kostja vaidleb vastu sellele, et Lepingust on taganetud, kuid samas

on kostja ise esitanud notariaalselt tõestatud avalduse Lepingust taganemiseks.

14.11.2013 notariaalselt tõestatud Lepingust taganemise avalduse kohaselt on kostja teatanud,

et taganeb 02.11.2012 sõlmitud lepingust „Võlaõiguslik kokkulepe korteriomandite mõtteliste

osade ja reaalosa muutmiseks, uue tekkiva korteriomandi müügileping ning avaldus eelmärgete

sissekandmiseks“. Samuti on taganemise avalduses märgitud, et avaldaja (kostja) loeb ennast

võlaõiguslikust lepingust taganenuks pärast käesoleva avalduse müüjate poolt kättesaamist.(tl

17-18).

02.11.2012 Lepingu p 6.2. kohaselt on ostjal I (kostja) kuni asjaõiguslepingu sõlmimiseni õigus

lepingust taganeda. Lepingu p 6.3. kohaselt saadab Lepingust taganemiseks õigustatud pool

teisele poolele notariaalkorras ühepoolse tõestatud avalduse.(tl 6-12).

Hagejad ei vaidle vastu sellele, et 14.11.2013 Lepingust taganemise avaldus on hagejate poolt

kätte saadud. Käesolevas asjas ei ole esitatud väiteid selle kohta, et 02.11.2012 Lepingu teised

pooled ei oleks taganemise avaldust kätte saanud. Samuti ei vaidle hagejad vastu sellele, et

Lepingust taganemise materiaalsed eeldused on täidetud.

20. Seega on kohtu hinnangul täidetud 02.11.2012 Lepingust taganemise formaalsed eeldused,

mistõttu on kostja poolne 14.11.2013 tehtud Lepingust taganemine kehtiv ja VÕS § 188 lg

2 alusel on pooled vabanenud Lepinguga seotud kohustuste edasisest täitmisest.

2-17-2816

6 (7)

21. Tulenevalt vaidluse puudumisest lepingust taganemise materiaalsete aluste üle ei pea kohus

vajalikuks hinnata hagejate poolt esitatud järgmisi tõendeid – 27.09.2013 lepingu muutmise

projekt (tl 13-15), 19.11.2013 kiri kostjale (tl 19-21) ja kostja 26.11.2013 vastuskiri (tl 22-

23).

22. Eeltoodust tulenevalt on kostja nõue Lepingu alusel korteriomandi üleandmiseks lõppenud

ja seetõttu on hagejatel õigus nõuda registriosadest 27248001, 27248101 ja 20349801

eelmärgete kustutamist.

Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1 kohaselt on kande tegemiseks, muutmiseks või

kustutamiseks nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne

kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Seega on eelmärgete kustutamiseks käesoleval juhul vajalik kostja nõusolek. Kostja ei ole oma

nõusolekut eelmärgete kustutamiseks avaldanud.

23. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 kohaselt juhul kui isik on kohustatud

tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata

täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma.

Kohus asendab käesoleva kohtulahendiga kostja tahteavalduse registriosadest 27248001,

27248101 ja 20349801 eelmärgete kustutamiseks nõusoleku andmiseks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

24. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, jäävad menetluskulud kostja kanda kooskõlas TsMS §

162 lg 1. Kostja enda menetluskulud jäävad kostja enda kanda.

25. Hagejad esitasid menetluskuludena riigilõivu summas 300 eurot ja õigusabikulud summas

1041 eurot, kokku 1341 eurot. Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud.

26. TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas kohtuotsuses.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

27. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud ning riigilõiv. TsMS § 144 lg 1 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste

esindajate ja nõustajate kulud. Kohus kontrollib kõigepealt hageja lepingulise esindaja

kulude põhjendatust ja vajalikkust.

Kohtu hinnangul on hagejate poolt menetluskulude nimekirjas märgitud menetlustoimingud

põhjendatud ja vajalikud.

Menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada mh sellega, milliseid

kulutusi sai isik ette näha (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 23.11.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-21-

112-11). Kohus leiab, et hagejate märgitud menetlustoimingud on olnud sellised, millega

vastaspool saab arvestada ja mis on tavapäraselt teisele menetluspoolele ette nähtav.

Samuti on põhjendatud hagejate lepingulise esindaja poolt menetlustoimingutele kulutatud aeg.

28. Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et

lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175

2-17-2816

7 (7)

lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes

sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud.

Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja

tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Lisaks on

leidnud Riigikohus, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb

hinnata igas kohtuasjas eraldi ning tunnitasu vähendamise või selle keskmisest suurema

väljamõistmise eelduseks saab olla konkreetse asja keerukus.

Hageja on märkinud tunnitasu suuruseks 100 eurot, millele käibemaksu ei lisandu. Kohus leiab,

et arvestades käesoleva asja vähest tõenduslikku keerukust ei saa hageja lepingulise esindaja

märgitud tunnitasu suurust 100 eurot pidada põhjendatuks ja mõistlikuks tunnitasu suuruseks.

Kohtu hinnangul on põhjendatud tunnitasu suuruseks 85 eurot. Seejuures tuleb lisaks vaidluse

vähesele keerukusele (nii õiguslikust kui ka faktilisest küljest) ka seda, et hagejate lepingulise

esindaja puhul ei ole tegemist vandeadvokaadiga.

29. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hagejate lepingulise esindaja kulud kokku summas

884,85 eurot (= 85 x 10,41).

30. Eeltoodu põhjal määrab kohus hagejate menetluskuludena kindlaks 1184,85 eurot (= 300 +

884,85), mistõttu tuleb kostjalt välja mõista hagejate menetluskulude katteks 1184,85 eurot.

31. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Käesolevas asjas on hagejad vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude

kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni

tuleb

kostjal

tasuda

hagejatele

hüvitamisele

kuuluvatelt

menetluskuludelt

viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Vallo Kariler kohtunik