2-17-11205/25 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-17-11205

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. jaanuar 2018. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-11205

Tsiviilasi

Tootem OÜ hagi Ahti Tilk ja Liina Tilk vastu

tahteavalduste andmiseks kohustamise nõudes

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Tootem OÜ (registrikood: 12294260; asukoht: Kummeli tn

20-20, Tartu 50304)

Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Rene Varul

(Advokaadibüroo

Lillo

&

Lõhmus,

e-post:

rene@advokaadid.ee)

Kostja I Ahti Tilk (isikukood: XXX; elukoht: XXX)

Kostja II Liina Tilk (isikukood: XXX; elukoht: XXX)

Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Margus

Lentsius (Advokaadibüroo Lentsius & CASUS, e-post:

margus@lentsius.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg

19. detsember 2017. a

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Kohustada Ahti Tilka ja Liina Tilka andma nõusolek Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna registriosa nr XXX senise omanikukande „Ühisomandis Ahti

Tilk, Liina Tilk“ kustutamiseks ja uue kande, millest nähtuks Ahti Tilga ½

kaasomandi mõtteline osa ja Liina Tilga ½ kaasomandi mõtteline osa, tegemiseks.

3. Kohustada Ahti Tilka ja Liina Tilka andma nõusolek Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna registriosa nr XXX senise omanikukande „Ahti Tilk 1/2

kaasomandist“ kustutamiseks ja uue kande, millest nähtuks Ahti Tilga 1/4

kaasomandi mõtteline osa ja Liina Tilga 1/4 kaasomandi mõtteline osa, tegemiseks

4. Jätta menetluskulud solidaarselt Ahti Tilga ja Liina Tilga kanda.

5. Määrata Tootem OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõista Ahti Tilgalt ja

Liina Tilgalt solidaarselt Tootem OÜ kasuks välja 1224 eurot.

6. Toimetada otsus kätte pooltele.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on

nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7).

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6).

Hageja nõue ja põhjendused (tl 2-4, tl 26-29)

Tootem OÜ esitas 24.07.2017 Tartu Maakohtule hagi Ahti Tilga ja Liina Tilga vastu

kinnistusraamatu kannete parandamiseks.

Hagiavalduse kohaselt mõisteti Tartu Ringkonnakohtu 30.04.2013 otsusega tsiviilasjas nr 2-

10-19622 (jõustunud) Ahti Tilgalt Ago Vineri kasuks välja 37 751 eurot. Ago Viner loovutas

kohtulahendist tulenevad nõuded Tootem OÜ-le (hageja), kes esitas kohtulahendi täitmiseks

Tartu kohtutäitur Sirje Taelale, täiteasi nr XXX. Kohtutäituril ei ole õnnestunud võlgniku Ahti

Tilga suhtes täitedokumenti täita, kuna võlgniku peamine vara kuulub abikaasa Liina Tilgaga

ühisomandisse.

OÜ Tootem esitas Tartu Maakohtule hagiavalduse täitemenetluse seadustiku (TMS) § 14

alusel kostjate Ahti Tilga ja Liina Tilga ühisvaraks oleva kinnistu, aadressiga XXX

jagamiseks. Liina Tilk esitas samas asjas vastuhagi jätmaks XXX kinnistu ja muu ühisvara

kaasomandisse. Tartu Maakohtu 16.11.2016 otsusega tsiviilasjas nr 2-14-55206 (jõustunud)

on lõpetatud Liina Tilga ja Ahti Tilga varaühisus ning jagatud ühisvaraks olevad kinnistud

kaasomandisse.

Kuigi Ahti Tilga ja Liina Tilga ühisvara on jagatud, ei ole Tartu Maakohtu 16.11.2016 otsuse

alusel võimalik teha kandeid kinnistusraamatus, kuna vastuhagi esemes puudus nõue kannete

tegemiseks. Seetõttu ei ole ka kohtuotsuse resolutsioonis kannete tegemiseks vajalikke

tahteavaldusi.

Hageja on pöördunud 9.02.2017 kirjaga kostjate esindajate poole saamaks nõusolekuid

ebaõigeks muutunud kinnistusraamatu kannete parandamiseks, kuid kostja Liina Tilga

esindaja on vastanud sellele keeldumisega, Ahti Tilga esindaja ei vastanud midagi.

Hageja on seisukohal, et kinnistusraamatu kanded on muutunud ebaõigeks XXX kinnistu ja

XXX kinnistu osas, kuna kinnistusraamatust ei nähtu nende kinnistute kaasomand vastavalt

Tartu Maakohtu 16.11.2016 otsusele. Nõude alusena viitab hageja asjaõigusseaduse (AÕS) §

65 lg-le 1.

Hageja palub kohustada Ahti Tilka ja Liina Tilka:

-

andma nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXX senise

omanikukande „Ühisomandis Ahti Tilk, Liina Tilk“ kustutamiseks ja uue kande,

millest nähtuks Ahti Tilga ½ kaasomandi mõtteline osa ja Liina Tilga ½ kaasomandi

mõtteline osa, tegemiseks;

-

andma nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXX senise

omanikukande „Ahti Tilk 1/2 kaasomandist“ kustutamiseks ja uue kande, millest

nähtuks Ahti Tilga 1/4 kaasomandi mõtteline osa ja Liina Tilga 1/4 kaasomandi

mõtteline osa, tegemiseks.

Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda.

Kostjate seisukoht (tl 20-22, tl 36-37)

Kostjad on seisukohal, et maakohus on asja ebaõigesti menetlusse võtnud ja hagi tuleks jätta

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata, kuna hageja

õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik,

eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust.

Hageja nõuet ei ole võimalik AÕS § 65 lg 1 alusel lahendada, sest vaidlusalused kanded ei

riku hageja õigusi ega ole ebaõiged. AÕS § 65 lg 1 järgi võib isik, kelle õigust on ebaõige

kandega rikutud, nõuda ebaõige kande parandamiseks nõusolekut isikult, kelle õigusi

parandamine puudutab. Viidatud sätte alusel esitatud nõude esmaseks eelduseks on see, et

kandega peab olema rikutud isiku õigusi. Riigikohtu praktika kohaselt on kinnistusraamatu

kande parandamise nõue tegelikul õigustatud isikul, st isikul, kelle asjaõigust on kahjustatud.

Hageja asjaõigusi kahjustatud ei ole. Tootem OÜ-l ei ole mingeid õigusi XXX ega XXX

kinnisasjade osas, mida teoreetiliselt ebaõige kanne rikkuda saaks.

Hagiavalduse keskne väide, mille kohaselt on kinnistusraamatu kanded ebaõiged, ei vasta

tõele. AÕS § 641 kohaselt on kinnisomandi üleandmiseks nõutav asjaõigusleping ja

sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse. Kinnisasja omandivorm ei muutu

kinnistusraamatu kandeta. Kuna Tartu Maakohtu 16.11.2016 kohtuotsuse alusel ei ole

kinnistusraamatusse kannet tehtud, ei ole XXX ja XXX kinnisasja omandivorm muutunud.

Kanne, mille kohaselt on XXX kinnistu ja mõtteline osa XXX kinnistust kostjate

ühisomandis, on õige. Kuna kinnistusraamat kajastab omandisuhet õigesti, puudub AÕS § 65

lg 1 järgse hagi rahuldamiseks alus.

TsÜS § 68 lg 5 kohaldamine eeldab, et kostjal on kohustus teha teatud kindla sisuga

tahteavaldus. Tartu Maakohtu 16.11.2016 kohtuotsuses sellist kohustust ei sisaldu. Hagi on

õiguslikult ja faktiliselt motiveerimata.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

Vaidlus puudub selles, et Tartu Ringkonnakohtu 30.04.2013 jõustunud kohtuotsusega

tsiviilasjas nr 2-10-19622 mõisteti Ahti Tilgalt Ago Vineri kasuks välja 37 751 eurot. Ago

Viner loovutas kohtulahendist tulenevad nõuded Tootem OÜ-le (hageja), kes esitas

kohtulahendi täitmiseks Tartu kohtutäitur Sirje Taelale (täiteasi nr XXX). Kohtutäituril ei

õnnestunud võlgniku Ahti Tilga suhtes täitedokumenti täita.

Juhul kui toimub täitemenetlus ühe abikaasa suhtes, on sissenõude pööramine abikaasade

ühisvarale TMS § 14 lg 1 kohaselt lubatav võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekul või

siis, kui on olemas mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument.

Sissenõudja võib TMS § 14 lg 2 esimese lause kohaselt nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude

pööramist võlgnikule osale ühisomandist.

Tootem OÜ esitas Tartu Maakohtule TMS § 14 lg 2 alusel hagiavalduse Ahti Tilga ja Liina

Tilga ühisvaraks oleva kinnistu, aadressiga XXX jagamiseks. Liina Tilk esitas samas asjas

vastuhagi jätmaks Mõisa pst 45 kinnistu ja muu ühisvara kaasomandisse. Tartu Maakohtu

16.11.2016 jõustunud otsusega tsiviilasjas nr 2-14-55206 lõpetati Liina Tilga ja Ahti Tilga

varaühisus ning jagati ühisvaraks olevad kinnistud kaasomandisse (tl 7-13). Kohtuotsuse

resolutsioonis ei kohustatud kostjaid andma kinnistusraamatu kannete muutmiseks vajalikke

tahteavaldusi. Kinnistusraamatu kandeid tehtud ei ole.

Hageja on hagis viidanud nõude alusena AÕS § 65 lg-le 1, mille kohaselt isik, kelle õigust on

ebaõige kandega rikutud, võib nõuda ebaõige kande parandamiseks nõusolekut isikult, kelle

õigusi parandamine puudutab. Kohus nõustub kostja vastuväidetega, et hageja kui

võlausaldaja ei saa nimetatud sätte alusel kinnistusraamatu kande parandamist nõuda (vt P.

Varul jt. Asjaõigusseadus I. Komm vlj. Tallinn 2014, § 65 komm 3.4.2.3). Õiged on kostja

viited Riigikohtu praktikale, mille kohaselt kinnistusraamatu kande parandamise nõue on

tegelikul õigustatud isikul (Riigikohtu 9. detsembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-15,

p 10). Kohus nõustub ka kostjate seisukohaga, et antud juhul ei ole tegemist olukorraga, kus

kinnistusraamatu kanne oleks ebaõige. Kinnistusraamatu kanne ei ole ebaõige mh juhul, kui

asjaõigusleping õigusmuudatuse kohta on olemas, kuid õigusmuudatuse tekkimise eelduseks

olev kanne on jäänud tegemata (sel juhul ei ole õigust tekkinud) (P. Varul jt, § 65 komm

3.1.1). Seega ei ole võimalik hageja nõuet AÕS § 65 lg 1 alusel rahuldada. Samas on kohtu

arvates hagiavalduses toodud asjaoludel võimalik rahuldada tahteavalduste andmiseks

kohustamise nõue. Selliselt on sõnastatud ka hageja nõue.

Perekonnaseaduse § 37 lg 3 järgi jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise

sätete kohaselt. Kaasomandi lõpetamine kohtus on materiaalõiguslikult tsiviilseadustiku

üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 alusel kaasomanike kokkuleppe sõlmimise tahteavalduste

asendamine. Seega asendab kohtulahend kaasomanike kokkulepet kaasomandi lõpetamise

kohta (Riigikohtu 29. septembri 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-10, p 20; Riigikohtu

29. mai 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-13, p 12). AÕS § 641 kohaselt on kinnisasja

käsutuseks nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe

(asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta

teisiti. Kande tegemiseks on kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 järgi nõutav selle isiku

nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti. Antud juhul eeldab kinnistusraamatu kannete tegemine

tahteavaldusi, millega antakse nõusolek, et senised kanded, mille kohaselt kinnisasjad on

kostjate ühisomandis, kustutatakse ja tehakse kanded, mille kohaselt on kinnisasjad kostjate

kaasomandis. KRS § 341 lg 8 kohaselt võib puudutatud isiku nõusolekut asendada jõustunud

või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise

kohustus. Vastavalt TsÜS § 68 lg-le 5 juhul, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga

tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend,

millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma.

Vaidlust ei saa olla selles, et ühisvara jagamisel või kaasomandi lõpetamisel saab kohus

hageja nõudel kohustada kostjat andma kinnistusraamatu kannete muutmiseks vajalikke

tahteavaldusi. Sellisel juhul ei ole tegemist kinnistusraamatu kande parandamise nõudega. Kui

tahteavalduste asendamise nõuet ühisvara jagamise või kaasomandi lõpetamise hagis ei esitata

ning kohtuotsuses tahteavaldusi andma ei kohustata, ei tähenda see, et kohustust

kinnistusraamatu kannete muutmiseks vajalike tahteavalduste andmiseks ei ole. Sellisel juhul

on võimalik uus kohtumenetlus. Kui kinnisasi otsustatakse ühisvara jagamise hagi

lahendamise käigus jätta kohtuotsusega abikaasade kaasomandisse, siis see otsus ei ole

kujundusliku toimega ning vara jagamine toimub kinnistamisega (AÕS § 641). Hageja

sissenõudjana on õigustatud TMS § 14 lg 2 alusel esitama hagi ühisvara jagamiseks ning saab

sellest tulenevalt nõuda ka ühisvara jagamiseks kõigi vajalike tahteavalduste andmist.

Eeltoodu alusel tuleb kostjaid kohustada andma nõusolek seniste omanikukannete

kustutamiseks ning uute kannete tegemiseks.

Menetluskulud

Arvestades hagi rahuldamist jätab kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel solidaarselt

kostjate kanda.

TsMS § 174 lg 1 alusel kohus määrab koos menetluskulude jaotusega kindlaks ka

hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulude nimekirja (tl 104-105)

ja toimiku materjalide kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 300 eurot ning

õigusabikulu 924 eurot (sh käibemaks). Hageja lepingulise esindaja tunnitasu oli 110 eurot,

millele lisandub käibemaks, ning ajakulu kokku 7 tundi (24.07.2017 hagiavalduse

koostamine,

komplekteerimine

tundi,

5.10.2017

tutvumine

kostja

taotlusega,

seisukohtadega, vastuväidete koostamine ja komplekteerimine 2,5 tundi, 21.12.2017

ettevalmistus istungiks, osalemine Tartu Maakohtu istungil 1,5 tundi). Kohus leiab, et

lepingulise esindaja ajakulu on asja keerukust ja mahtu arvestades põhjendatud ja vajalik

(TsMS § 175 lg 1). Hageja on kinnitanud, et ei ole käibemaksukohustuslane. Seega kuuluvad

vastavalt TsMS § 174 lg-le 10 menetluskulud hüvitamisele koos käibemaksuga. Lepingulise

esindaja tunnitasu 110 eurot, millele lisandub käibemaks, on kohtupraktikas peetud

põhjendatuks ja vajalikuks. Hageja on riigilõivu tasunud seaduses sätestatud ulatuses.

Eeltoodud põhjendustel määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks ning

mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 1224 eurot (7 x 110 + KM 20% + riigilõiv

300 eurot).

/allkirjastatud digitaalselt/

Andrus Miilaste

Kohtunik