1-17-155/28 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
Legislator summary
AI generatedJ.A Harju Maakohtu 08.02.2017. a kohtuotsusega on süüdi tunnistatud kriminaalasjas nr 1-17-155 1 aasta 7 KarS § järgi ja karistuseks mõistetud kuud vangistust; KarS § 121 lg 1 järgi ja karistuseks mõistetud 5 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskema karistusega ning mõisteti J.A-le liitkaristuseks 1 aasta 7 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 20.10.2016. 28.02.2017. Kohtuotsus jõustus Kinnipeetava karistusaeg algas 20.10.2016 20.05.2018. ja lõpeb KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib
Legislator headnote
AI generated1-17-155/28 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja: KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
1 (4) Kriminaalasi nr 1-17-155
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht
25. jaanuar 2018 (istung toimus Jõgeva kohtumaja kaugkohtuistungina 15.01.2018 ) Kriminaalasja number 1-17-155 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Tõlk Nadežda Bõstrova Prokurör Külli Zimm (esitas arvamuse kirjalikult) Taotlus
J.A tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu J.A
isikukood XXX, asukoht: viibib karistuse kandmisel Tartu Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx RESOLUTSIOON
Vabastada J.A Harju Maakohtu 08.02.2017. a otsusega kriminaalasjas 1- 17-
155 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega.
KarS § 76 lg 5 lusel määrata a J.A-le katseaeg 6 (kuus) kuud alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.
Kohustada J.A täitma katseaja jooksul KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:
1) elada k
ohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
2) ilmud
a kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
2 (4)
4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -
, töö või õppimiskoha vahetamiseks;
6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
KarS § 75 lg 2 p 2, 21
, 4, 8 alusel määrata J.A-le katseajaks järgmised kohustused:
1) mitte tarvitada alkoholi;
2) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid;
3) asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist;
4) osaleda kriminaalhooldaja poolt
määratavas sotsiaalprogrammis.
Määrus suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks J.A Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonnale.
Vabastada süüdimõistetu karistuse kandmiselt peale käesoleva J.A kohtumääruse jõustumist.
Edasikaebamise kord
Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.
ASJAOLUD
JA MENETLUSE KÄIK
J.A Harju Maakohtu 08.02.2017. a kohtuotsusega on süüdi tunnistatud kriminaalasjas nr 1-17-155
199 lg 2 p 5, 8, 9
1 aasta 7 KarS § järgi ja karistuseks mõistetud kuud vangistust; KarS § 121 lg 1 järgi ja karistuseks mõistetud 5 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskema karistusega ning mõisteti J.A-le liitkaristuseks 1 aasta 7 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 20.10.2016. 28.02.2017. Kohtuotsus jõustus Kinnipeetava karistusaeg algas 20.10.2016 20.05.2018. ja lõpeb KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib
kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud Võimalus tingimisi enne . tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 22.12.2017.
Kohtule e et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava J.A sitatud materjalidest nähtub, vangistusest tingi . misi enne tähtaega vabastamist
Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. kurör, Pro olles
tutvunud Tartu Vangla materjalidega J.A tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, nõustus ei toeta isiku tingimisi ennetähtaegset Tartu Vangla seisukohaga ja vabastamist.
J.A avaldas, et soovib tingimisi enne aega vabaneda. Kinnipeetav selgitas, täht et eelmise karistuse kandmiselt vabanes ta samuti tingimisi enne tähtaega ning läbisin katseaja korralikult. Uue kuriteo pani toime, kuna tööga oli halvasti, raha ei olnud ning ta hakkas taas
3 (4) narkootikume tarvitama. Kinnipeetav tunnistas, et ka praegu on tal Vanglas on suured võlad. J.A enda arvates läinud hästi, p läbis eaaegu aasta ei ole rikkumisi olnud.
Ta „Eluviisitreeningu a . Vabaduses toetavad “ ja käib nonüümsetes narkomaanides teda ema, õde
ja kaks karistatud. tarvitasid narkootikume, sõpra, kes ei ole kriminaalkorras Varem sõbrad
kuid on praeguseks litatsiooni ja enam ei tarvita. Kinnipeetav pidas läbinud rehabi
võimalikuks, et läheb pärast vabanemist rehabilitatsioonikeskusse
, kuid tahab seda ise teha mitte kohtu kaudu.
KOHTU SEISUKOHT KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt J.A
poole, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused J.A tingimisi vangistu
sest ennetähtaegseks vabastamiseks.
KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
J.A on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning korduvalt vanglakaristust kandnud. Varasemalt pani J.A toime varavastaseid kuritegusid, käesolevalt on varavastasele kuriteole lisandunud isikuvastane kuritegu. J.A kannab karistust varguste ning kehalise väärkohtlemise eest. Kuritegude toimepanemist on soodustanud uimastite tarvitamine ning vajadus rahal iste vahendite järele.
Karistuse kandmise ajal on J.A riskikäitumisega tegeletud. Kinnipeetav on osalenud vahistatutele mõeldud sõltuvusrühmas ja läbinud sotsiaalprogrammi
„Eluviisitreening“. Praegu osaleb J.A vangla iseloomustuse kohaselt tagasilanguse ennetamise tugigrupi töös ning majandustöödel. Kohtuistungil avaldatu kohaselt
grupis ja käib kinnipeetav ka anonüümsete narkomaanide soovib jätkata vabaduses.
J.A käitumine on vangistuse algusega võrreldes samuti paranenud. Viimane distsiplinaarkaristus on määratud 17.02.2017, seega peaaegu aasta tagasi.
Vabanemise korral on J.A olemas kindel elukoht ning lähedaste toetus.
Väidetavalt on võimalik tööle . Töökoha saada ehitusobjektide koristajana ja stabiilse
sissetuleku olemasolu b uute kuritegude toimepanemise riske, kuna J.A vähenda on varem pannud kuritegusid toime just majandusliku kasu saamise eesmärgil.
Kõike eeltoodut kogumis hinnates leiab kohus, et J.A ennetähta
egne vabastamine vangistuse kandmiselt on . võimalik Ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine võiks olla J.A puhul tulemuslikum kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine. on mõistnud, et tema õigusvastast käitumist põhjustavad J.A
sõltuvusprobleemid ning ta saab aru muutuste vajalikkusest. Kohtu hinnangul on alust arvata, et uimastite tarvitamisest loobumine võiks aidata J.A edasiselt jätkata õiguskuulekalt. J.A on püüdnud ka var Kuna em oma eluviisi muuta, kuid ei ole
sellega toime tulnud, püsib ka sel korral oht tagasilanguseks. Kohtu arvates vajaks J.A muutuste elluviimiseks ning ühiskonnas kohandumiseks abi, mida on talle võimalik pakkuda läbi kriminaalhoolduse. aalhoolduse näol on süüdimõistetule tagatud Krimin vajalik abi ning J.A edasise käitumiskontrollile allutamine tagab ka piisava kontrolli käitumise üle.
4 (4)
KarS § 76 lg 5 alusel tuleb määrata katseaeg kuus kuud alates käesoleva J.A-le
kohtumääruse jõustumisest. Samaks tähtajaks peab kohus põhjendatuks allutada J.A ka KarS § 75 sätestatud käitumiskontrollile. Selleks, et vähendada uute kuritegude toimepanemise riske, tuleb J.A-le katseajaks KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ja KarS § 75 lg 2 p 21 alusel mitte omada või
tarvitada narkootili
si või psühhotroopseid aineid. Et vähendada seaduslike sissetulekute puudumisest tulenevaid võimalikke riske, peab kohus vajalikuks määrata ka KarS § 75 lg 2 p
4 alusel J.A-le kohustuse
asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist. Lisaks eeltoodule määrab kohus J.A-le KarS
§ 75 lg 2 p 8 alusel kohustuse läbida kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogramm.
Määruse tegemisel juhindus kohus KarS § 5 lg 2, 3, KrMS § 426 lg 1, § 431 ja § 432 lg 3.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik