1-17-11891/4 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus (Võru kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja koht 25. jaanuar 2018, Võru Kriminaalasja number 1-17-11891 (kohtueelse menetluse nr 16286000253) Kohtukoosseis kohtunik Erkki Hirsnik Kohtuistungi sekretär Kristel Toots Kriminaalasi Ilmo Eliase süüdistuses KarS §-de 121 lg 1 ja 199 lg 2 p-de 4 ja 8 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör abiprokurör Meelis Juursoo Süüdistatav Ilmo Elias. Isikukood: 39205176513; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; xxx; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel eesti keel; põhiharidusega; varem kriminaalkorras karistatud, viimati Tartu Maakohtu 9. aprilli 2015 otsusega KarS §-de 215 lg 2 pde 1 ja 2 ja 3314 järgi vangistusega 1 aasta 4 kuud; tõkendit ei ole RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5 ja §-dest 306, 311 ja 313, maakohus otsustas:

1. Tunnistada Ilmo Elias süüdi karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 1 järgi kehalises väärkohtlemises ja karistada teda 5 (viie) kuulise vangistusega.

2. Tunnistada Ilmo Elias kui varem röövimise toime pannud isik süüdi KarS § 199 lg 2 pde 4 ja 8 järgi sissetungimisega varguses ja karistada teda 8 (kaheksa) kuulise vangistusega.

3. KarS §-de 63 lg 2 ja 64 lg 1 alusel suurendada mõistetud üksikkaristustest raskeimat ja mõista Ilmo Eliase liitkaristuseks vangistus 10 (kümme) kuud.

4. Jätta KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui Ilmo Elias ei pane 1 (ühe) aasta 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Ilmo Elias peab: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikul eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viimiseks.

5. Katseaja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 25. jaanuarist 2018. Käitumiskontroll algab otsuse jõustumisel.

6. Arvata menetluskulude hulka sundraha 750 (seitsesada viiskümmend) eurot ja riigi õigusabi tasu 196 (sada üheksakümmend kuus) eurot 80 (kaheksakümmend) senti (sh käibemaks), kokku 946,80 eurot. Mõista sundraha 705 euro ulatuses ja riigi õigusabi tasu täies mahus ehk kokku 901 (üheksasada üks) eurot 80 (kaheksakümmend) senti välja Ilmo Eliaselt. Ülejäänud osa sundrahast – 45 eurot – jätta riigi kanda. Menetluskulud tuleb Ilmo Eliasel tasuda ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul võrdsetes osades alates otsuse jõustumisest hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks kohtuotsusele lisatud makseinfolehel näidatud kontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.

7. Jätta CD-plaat kõneeristuse salvestisega kriminaalasja materjalide hulka. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest, s.o alates 25. jaanuarist 2018. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

PÕHIOSA

Süüdistus

Kokkuleppe järgi süüdistatakse Ilmo Eliast selles, et ta lõi 2. juulil 2016 kella 17 ajal Võru maakonnas Vastseliina vallas xxxx-xxxxxxxxxxx külas kortermaja juures õues E. S. ühe korra jalaga pea piirkonda. Löömise tõttu murdus kannatanul kaks hammast, tema huule siseküljele tekkis haav ja ta tundis füüsilist valu. Seega pani Ilmo Elias toime teise inimese kehalise väärkohtlemise, s.o KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkuleppe järgi süüdistatakse Ilmo Eliast ka selles, et ta sisenes 14. juulil 2016 kella 23 ajal ukseluku avamise teel Võru maakonnas Vastseliina vallas xxxxxx külas M. OÜ tootmishoonesse, kust võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära murutrimmeri Makita väärtusega 350 eurot. Ilmo Elias on varem toime pannud röövimise. Seega pani Ilmo Elias toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil sissetungimisega ja varem röövi toime pannuna, s.o KarS § 199 lg 2 p-de 4 ja 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkuleppe sisu

Süüdistatava Ilmo Eliase, tema kaitsja vandeadvokaat Karl Saavo ja abiprokurör Meetlis Juursoo vahel sõlmitud kokkuleppe järgi on Ilmo Eliasele mõistetavaks karistuseks KarS § 121 lg 1 järgi 5 kuud vangistust ja KarS § 199 lg 2 p-de 4 ja 8 järgi 8 kuud vangistust. KarS § 64 lg

1 alusel tuleb suurendada üksikkaristustest raskeimat ja mõista Ilmo Eliase liitkaristuseks 10 kuud vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jäetakse mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui Ilmo Elias ei pane 1 (ühe) aasta 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS §-s 75 lg-s 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid.

Kohtu seisukoht

Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde.

Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Süüdistatava teod on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb Ilmo Elias KarS §-de 121 lg 1 ja

199 lg 2 p-de 4 ja 8 järgi süüdi mõista. Kuivõrd kokku lepitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus.

Vastavalt KrMS § 245 lg 1 p-le 12 tuleb kokkuleppes märkida menetluskulud, mida ongi praegu tehtud. Nimelt on selles kriminaalasjas menetluskuludeks kokkuleppe kohaselt määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Kaitsja tasu tuleb Ilmo Eliasel riigile hüvitada ja seda täiel määral. Sundraha on kokkuleppe kohaselt 705 eurot. Kokkuleppe sõlmimise hetkel oli sundraha teise astme kuriteo puhul tulenevalt KrMS §

179 lg 1 p-st 2 ja Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015 määruse nr 139 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 lg-st 1 tõepoolest 705 eurot. Tänasel päeval on aga sundraha 750 eurot (vt KrMS § 179 lg 1 p 2 ja Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2017 määruse nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1). Kohus peab tulenevalt KrMS § 3 lg-st 2 lähtuma otsust tehes kehtivast, mitte aga varasemast menetlusõigusest – seda isegi juhul, kui kehtetuks tunnistatud reeglistik on süüdistatava jaoks soodsam (vt nt Kergandberg – KrMS. Kommentaar, § 3/5). Niisiis peab kohus juhinduma sellest, et sundraha suurus on 750 eurot. Kuivõrd kohus ei saa kokkulepet muuta (vt nt RKKKm 3-1-1-7-16, p 5.3), tuleb kõigepealt kõne alla kokkuleppe nö kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Kohus aga leiab, et võimalik on seadusest kinni pidamine ka ilma kokkulepet muutmata. Nimelt on seaduses ette nähtud võimalus jätta osa menetluskulusid riigi kanda: vt KrMS § 180 lg 3 ls 2. Praeguses olukorras seda teha tulebki ja seda sõltumata süüdistatava majanduslikust olukorrast. Siiski võimaldab jätta osa menetluskulu riigi kanda ka Ilmo Eliase majanduslik olukord: süüdistatav on xxx ja tema sissetulek on väike, mistõttu on süüdistatav majanduslikult võrdlemisi halval järjel. Tulenevalt kokkuleppest ja lähtuvalt KrMS § 180 lg-st 3 tuleb Ilmo Eliasel tasuda menetluskulud (kokku 901,80 eurot) ositi 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest.

KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel tuleb CD-plaat kõneeristuse salvestisega jätta kriminaalasja materjalide juurde.

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Erkki Hirsnik