4-18-166/6 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

4-18-166

1 (4)

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

25. jaanuar 2018 kohtumajas .a Pärnu Väärteoasja number 4-18-166 (2570,17,001121) Kohtunik Anu Tammeniit Väärteoasi

F.M kaebus Politseija Piirivalveameti

Lääne prefektuuri Haapsalu politseijaoskonna

menetlusgrupi 21.12.2017 otsusele väärteoasjas nr 2570,17,001121.

Kaebuse esitaja

F.M (isikukood: XXX; elukoht:

XXXXXX; tel XXXXX e-post: XXXXXXX Kaebuse esitaja esindaja

Andrus Post (isikukood: 36704214716; asukoht:

Posti 26, 90504 Haapsalu; tel 5019851; e-post: andrus@juristaitab.ee) Kohtuväline menetleja

Politsei-

ja Piirivalveameti Lääne prefektuur

(registrikood 70008747, aadress: Pikk tn 18,

Pärnu) RESOLUTSIOON

Juhindudes

: VTMS § 118 lg 2 p 1 kohus määras

1. esindaja Andrus Posti taotlus htaja Jätta .M kaebuse esitamise tä F ennistamiseks rahuldamata ja kaebuse esitamise tähtaeg ennistamata.

2.

.M kaebus Politseija Piirivalveameti F Jätta Lääne prefektuuri

Haapsalu politseijaoskonna menetlusgrupi 21.12.2017 otsusele väärteoasjas nr

2570,17,001121 ata ning tagastada esitatud materjalid läbi vaatam kohtumääruse jõustumisel.

3. -

Tagastada kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot OÜ le Ehte Õigusabi kontole EE821010220007860013.

Määruse koopia saata kaebuse esitajale, tema esindajale ja Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuurile.

Määruse jõustumisel saata selle koopia koos maksekorraldusega Riigi Tugiteenuste

Keskusele - . ja OÜ le Ehte Õigusabi

Edasikaebamise kord

VTMS § 192 lg 1 ja § 193 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Pärnu

4-18-166

2 (4) Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või oleks pidanud teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

12.01.2018 .M kaebus Politseija F .a saabus Pärnu Maakohtule

Piirivalveameti Lääne prefektuuri Haapsalu politseijaoskonna menetlusgrupi 21.12.2017 otsusele . Kaebuse esitaja .M taotleb kaebuse F väärteoasjas nr 2570,17,001121

esitamise tähtaja ennistamist, kuna toimiku kaudu ä kaebuse erasaatmisel eksis kaebaja

lepinguline esindaja tahtmatult kohtu pädevuse määramisega ja saatis kaebuse ekslikult

Tallinna Halduskohtu Pärnu Kohtumajale. Pädeva kohtu määramisel viis kaebaja lepingulist esindajat eksitusse eeskätt ka asjaolu, et hakates kaebust e-toimiku kaudu

Pärnu Maakohtu toimik sellist funktsionaalsust välja, et uue le esitama, ei pakkunud eavaldusena saaks Maakohtule esitada ka väärteoasju.

16.01.2018.a saatis Pärnu Maakohus Politsei Lääne

- ja Piirivalveameti prefektuurile

materjali ja asja seisukoha nõudekirja ning palus esitada Pärnu Maakohtule väärteo materjalid ning omapoolne seisukoht kaebuse ja selle taotluste kohta.

23.01.2018

- ja Piirivalveameti prefektuuri .a saabus Pärnu Maakohtule Politsei Lääne seisukoht ning väärteoasja materjalid.

Maakohtu seisukoht Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse ja selle lisadega ning tutvunud asjas materjalidega, leidis, et .M F kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus ei ole põhjendatud ning ei kuulu rahuldamisele.

VTMS § on menetlusosalisel õigus esitada maakohtule kaebus

114 lg 4 kohaselt

kohtuvälise menetleja üldmenetluse otsuse peale 15 päeva jooksul alates päevast, s tehtud

mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav.

Kohus, tuginedes .M-ile 23.11.2017. a k F oostatud väärteoprotokollile

AB1409150, tuvastas, et kohtuvälise menetleja lahend oli kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates Väärteoprotokollis on 22.12.2017.

a. .M allkiri selle F

kohta, et ta on 23.11.2017.a protokolli ärakirja kätte saanud. Kuna väärteoprotokollis märgitu kohaselt tuli kaebus esitada alates .a 15 päeva jooksul, oli kaevatava 22.12.2017

otsuse peale kaebuse esitamise viimaseks päevaks .a. Nimetatud kuupäev on 08.01.2018

m .M suhtes tehtud otsuses. F ärgitud ka kohtuvälise menetleja poolt

VTMS § 118 lg 2 p 1 kohaselt teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule, kui kaebus on esitatud pärast VTMS § 114 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata.

VTMS § 38 lg 1 kohaselt järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 172 lg 1 sätestab, et mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaeg ennistatakse selle uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määrusega, kelle menetluses on kriminaalasi.

Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvateks põhjusteks äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega ja muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks.

4-18-166

3 (4)

Kohus tuvastas, et .M kaebus saabus kohtusse 12.01.2018 .M F F .a. Kuivõrd

kaebus saabus kohtusse 12.01.2018.a, on tema kaebus esitatud 4 päeva pärast antud väärteoasja otsusele kaebuse esitamise tähtaega. Kaebuse esitaja taotles kohtult kaebuse esitamise tähtaja ennistamist, toimiku kaudu ärasaatmisel eksis kuna kaebuse e-

kaebaja lepinguline esindaja kohtu pädevusega määramisega ja saatis kaebuse ekslikult Tallinna Halduskohtu Pärnu Kohtumajale.

Kohus tuvastas, et kaebuse esitaja on esitanud väärteoasjas nr 2570,17,001121 kaebuse

Tallinna Halduskohtule 08.01.2018. a, s.o . VTMS kaebuse esitamise tähtaja viimane päev § 115 lg 1 p 1 kohaselt tuleb kaebuses märkida kohtu nimetus, kellele kaebus esitatakse.

HKMS § 38 lg 1 p 4 kohaselt tuleb kaebusesse märkida halduskohtu nimetus. Kaebuse esitaja on oma kaebuses kohtu nimetuseks märkinud Tallinna Halduskohus Pärnu kohtumaja ja lisanud kohtu kontaktandmed. Seega võib kaebusest üheselt aru saada, et kaebus sooviti esitada halduskohtule, mitte maakohtule. Sel viitab lele ka näiteks tasutud riigilõiv, mida väärteokaebuse esitamisel tasuma ei pea. Ka on kaebuse esitaja märkinud kohtuvälise menetleja asemel teiseks pooleks vastustaja, mis viitab ka sisult halduskohtule kaebuse esitamise soovile. Seega ei pea kohus usutavaks kaebuse esitaja põhjendusi selles osas, et kaebus esitati ekslikult e-toimiku kaudu valele kohtule.

11.01.2018. a tegi Tallinna Halduskohus määruse, millega tagastas .M F

kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, kuna kaebuse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kohtul, mille pädevusse esitatud kaebuse läbivaatamine ei kuulu, puudub võimalus kaebuse edastamiseks vastavalt kohasele pädevusele, seega ei saanud kaebaja ega kaitsja käesolevas asjas ka eeldada, et kaebus loetakse tähtaegselt esitatuks sõltumata selle adressaadiks valitud kohtust. Juhul kui kaebuse esitajal oli probleeme e-toimikuga, ei välistanud see kaebuse esitamist maakohtule menetlusdokumentide e-posti teel. Seega ei pea kohus mõjuvaks põhjuseks ka asjaolu, et kaebust ei olnud võimalik esitada tähtaegselt, kuna e toimik ei võimaldanud esitada väärteoasjas kaebust Pärnu Maakohtule. -

Lisaks leidis kaebuse esitaja kaitsja, et oli tingitud ajapuuduses kohtu pädevuse eksimine t

kaebuse vormistamisel. Kaebus tuli esitada hiljemalt 08.01.2018 kell 23.59, kuid lepingulisel esindajal oli alus kaebust koostama hakata alles 05. jaanuarist 2018.a., võim mis on kaitsja arvates ilmselgelt liiga lühikene aeg kaebuse korrektseks vormistamiseks. Kohus leiab, et kaebetähtaja lühidus ei ole käsitatavad KrMS § 172 lg 2 mõttes mõjuvate põhjustena möödalastud kaebetähtaja ennistamiseks. Samuti ei ole tegemist mahuka väärteoasjaga. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt märkinud, et möödalastud kaebetähtaja ennistamisel tuleb mõjuva põhjusena mõista vaid sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud loodusõnnetus, transpordi või sidehäire jms, kui ka isikuga - -

vahetult seotud asjaolud, milleks võivad olla raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms. (Vt nt Riigikohtu 12.02.2007. a määrus asjas nr 3-1-1-5-07, p 6 ja 18.01.2006. a määrus asjas nr 3-1-1-152-05, p 6.).

Kohtuvälise menetleja otsuses on selgitatud, et otsuse peale võib esitada kaebuse Pärnu

Maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav s.t. kaebuse esitamise viimane tähtaeg on 08.01.2018.a. Seega ei saanud kaitsjale tekkida ka kahtlust kaebuse kohtualluvuses.

Kaebaja lepinguline esindaja on seisukohal, et olgugi, et kaebus on esitatud valele kohtumajale, on kaebus esitatud siiski õigeaegselt. Kohus sellise seisukohaga ei nõustu.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 65 ei ole väärteomenetluses kohaldatav. Juhul kui

4-18-166

4 (4)

kaebus kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatakse maakohtu asemel ekslikult halduskohtule, ei saa kaebuse esitamise ajaks lugeda selle halduskohtule esitamise aega

(vt RKKKo nr 3-1-1-55-10 p 11). Kaebuse esitamise ajaks tuleb käesolevas asjas lugeda 12.01.2018. a, mil kaebus saadeti Pärnu Maakohtule.

03.01.2018. a volikirjast nähtuvalt on .M volitanud Andrus Posti es F indama

teda väärteoasjas nr 2570,17,001121. Asjaolu, et kohtusse on itanud kaebuse .M es F

sitamiseks kaitsja volitamine kaebuse esitajalt endalt kaitsja, ei võtnud kaebuse e õigust ega kohustust kontrollida, et kaebus oleks esitatud tähtaegselt ja õigesse kohtusse.

Maakohus on seisukohal, et kohtuvälise menetleja otsuse vaidlustamisviite täieliku selguse ning volikirjast nähtuva esindusülesande konkreetsuse tõttu ei saanud ei kaebajal ega tema kaitsjal olla mingit ebaselgust selles, millises menetluses ja millisesse kohtusse tuli kaebus kohtuvälise menetleja otsusele esitada ja kaebuse ekslik esitamine halduskohtusse on olnud tingitud üksnes kaitsja tähelepanematusest ja kaebaja poolt kaebuse kohase esitamise kontrollimata jätmisest, mis ei ole aga kumbki isikuväliseks asjaoluks ning mida ei ole alust lugeda ka mõjuvateks isikust lähtuvateks kaebetähtaja möödalaskmist tinginud asjaoludeks. Mistahes muudele takistustele, mis oleksid sellise põhjusena käsitatavad, kaitsja viidanud ei ole ja neid ka asja materjalidest ei nähtu.

Lähtudes eelnevast asub kohus seisukohale, et kaebuse esitajal oli võimalus realiseerida oma kaebeõigust seaduses sätestatud ajal ning korras, kuivõrd F.M oli teadlik tema suhtes menetletavast väärteoasjast. Kohus ei tuvastanud käesolevalt ühtegi mõjuvat põhjust kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Kohus leiab, et kaebuse esitaja ja tema kaitsja oleks id pidanud tegema kõik endast oleneva, et kaebus väärteoasjas esitada tähtaegselt. Seega kohus leiab, et kaebaja on põhjendamatult laskunud üle tähtaja kaebuse õigeaegseks esitamiseks. Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et .M F ja tema kaitsja ei pidanud kinni seaduses sätestatud tähtajast kaebuse esitamiseks ning kaebuse esitamise tähtaeg ei ole mööda lastud objektiivsetel põhjustel – so isikuvälis

– loodusõnnetus, transpordi või sidehäire jms või siis isikuga ed asjaolud -

vahetult seotud asjaolud – raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms, mistõttu esitatud taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ei kuulu rahuldamisele ning kaebus tuleb jätta läbi vaatamata. Samuti tagastab kohus kaebuse esitajale kaebuse ja kohtule esitatud materjalid.

Väärteoasja materjalidest nähtub, et OÜ Ehte Õigusabi on 12.01.2018. a tasunud kontolt

EE821010220007860013 netluses riigilõivu summas 15 eurot. Kuivõrd väärteome maakohtule kaebuse esitamisel korral puudub kohustus tasuda riigilõiv, tuleb Riigilõivuseaduse (RLS) § 15 lg 1 p 9 alusel alusetult tasutud riigilõiv 15 eurot tagastada selle tasujale.

Anu Tammeniit Kohtunik