4-17-6311/4 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

25. jaanuar 2018, Rakvere kohtumaja Väärteoasja number 4-17-6311 Kohtunik Kristel Vedro Väärteoasi

K.B kaebus Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 22.11.2017 otsusele väärteoasjas nr 2440, 17, 005283 Kaebuse esitaja

Vastustaja

Kirjalik menetlus Õiguslik alus

Menetlusalune isik: K.B

(isikukood xxx), elukoht xxxx, koht xxxx, e-post: xxxx töö

Kohtuväline menetleja: Politseija Piirivalveamet Ida prefektuur, esindaja Ave Uue, e-post: ppa@politsei.ee

Väärteomenetluse seadustik ( § 123, § 132 p 1, V™S)

§ 135

RESOLUTSIOON:

1. K.B kaebus rahuldamata ja Politseija Piirivalveameti Ida Jätta prefektuuri 22.11.2017 otsus väärteoasjas nr 2440, 17, 005283 muutmata.

2.

Kohtuotsus pooltele kätte toimetada.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. VTMS § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

Asjaolud ja kaebus

1.Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri xxxx M L koostas Jõhvi politseijaoskonna

menetlusalusele isikule K.B-le 25.10.2017 AB 1463484, mille väärteoprotokolli

kohaselt menetlusalune isik juhtis 25.10.2017 kell 12:15 xxxx, m xxxx, mootorsõidukit r/ Lääne-Viru maakonnas, Kadrina vallas, Tallinn- Narva mnt 66 km, liikus Narva suunas. Juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 121 km/h + /- 8 km/h, millega ületas sõidukiirust mitte vähem kui Juhile fikseeritud näit kiirusemõõturil tutvustatud. Suurim lubatud

23 km/h. sõidukiirus antud teelõigul on 90 km/h. Menetlusalune isik rikkus sellega liiklusseaduse (edaspidi

15 lg 1 p 1

gu LS) § nõudeid. Väärte on kvalifitseeritud

27 lg 2

LS § 2 järgi.

2. Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse liiklusgrupi xxxx E B koostas menetlusalusele isikule K.B-le 22.11.2017 otsuse väärteoasjas nr 2440, 17, 005283, mille kohaselt menetlusalune isik juhtis 25.10.2017 12:15 mootorsõidukit xxxx, r/m xxxx, Lääne-Viru maakonnas, Kadrina vallas, Tallinn- Narva mnt 66 km. kiirusega 121 km/h + /- Juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel

8 km/h, millega ületas sõidukiirust mitte vähem kui 23 km/h. Suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul on 90 km/h. Menetlusalune isik rikkus sellega liiklusseaduse (edaspidi LS) § 5 lg 1 p 1 nõudeid. Väärte gu on kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 järgi. määrati LS § 2 Menetlusalusele isikule

27 lg 2 alusel

karistuseks rahatrahv 47 trahviühiku ulatuses, so 188 eurot ja LS § 227 lg 5 p 1 alusel lisakaristusena

1 kuuks. sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine

3. 04.12.2017 esitas menetlusalune isik K.B Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale kaebuse, milles ta vaidlustab väärteo toimepanemise. Samas möönab, et tulles reisilt Moskvast, ei olnud nii tähelepanelik, et kiiruspiirangut on muudetud. Taotleb otsuse tühistamist või alternatiivselt suurendada rahatrahvi ja Kaebuse kohaselt jätta talle juhtimisõigus alles. juhtimisõiguse äravõtmise korral kaota ta töökoha ks . Kohtuotsuse põhjendused

4. VTMS § 123 lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

5. K.B Kohus, tutvunud menetlusaluse isiku ja väärteoasja materjalidega, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ning Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 22.11.2017 otsus väärteoasjas nr 2440, 17,005283 muutmata.

6. Menetlusalust isikut süüdistatakse Liiklusseaduse § 15 lg 1 p 1 rikkumises.

Liiklusseadus § 15 lg 1 p on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90

1 kohaselt

kilomeetrit tunnis.

-7 . Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. VTMS § 69 lg 2 p 3 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärteo tõendatuks. Väärteoprotokolli ja otsuse kohaselt lugenud menetlusaluse isiku süü tõendatuks menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli tunnistaja ülekuulamise protokolliga, ga, videosalvestisega . , kiirusmõõturi kasutamise protokolliga

8. KrMS § 61 lg 1 ja 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Kohus loeb menetlusaluse isiku K.B süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks kohtuvälises menetluses kogutud

lamise tõenditega: menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga, tunnistaja ülekuu protokolliga, videosalvestisega . kiirusmõõturi kasutamise protokolliga

9. Kohus loeb menetlusaluse isiku K.B

süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga andis väärteo kohta järgmisi ütlusi. , milles ta

25.10. 2017 ei pööranud ta tähelepanu, et alates tänasest võeti 110 km /h liiklusmärgid ära. Ta sõitis läbi Tartu, seal olid vastavad liiklusmärgid olemas.

10. Kohus loeb menetlusaluse isiku K.B süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks kiirusmõõturi kasutamise protokolliga mille kohaselt mõõdeti , 25.10.2017 kell 12:15 K.B

poolt xxxx, r/m xxxx kiiruseks 121 km/h. Kiir

juhitud sõiduauto use mõõtmise laiendmäära Kiirust mõõdet õidukist Mootorsõiduk lähenes matus oli + /- 8 km/h. i liikuvast s .

vastassuunas. N Protokoll on isikule tutvustatud. ähtavus oli hea. Jälgiti, et kiirusmõõturi ja mõõteobjekti vahel ei ole segavaid mõjureid, nagu tugev sadu (vihm, lumi, rahe) ja et mõõteseadme ja objekti vahel ei Suurim olnud signaalile läbimatuid takistusi. lubatud sõidukiirus antud teelõigul on 90 km/h.

11. Kohus loeb menetlusaluse isiku K.B tunnistaja A K süü tõendatuks ütlustega, mille kohaselt 25.10.2017 ta teostas koos M Liga liiklusjärelevalvet Tallinn-Narva mnt 66. km. Kella 12:15 ajal sõitis vastu xxxx, mille kiiruseks fikseeriti 121 km/h. Juhiks osutus K.B . Ta märkis, et ei pannud tähele, et 110 km/h märgid on ära võetud. Tunnistaja sõnul oli sellel ajal, 6km, kui politseisõiduk K.B mootorsõidukile järgi sõitis, oli 90 km/h mõjupiirkonnamärke kahel korral. Juht enda rikkumist ei vaidlustanud.

12. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Menetlusalune isik pani seega toime LS §

227 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärte LS § 2 alusel määrati

o.

27 lg 2 K.B-le

karistuseks rahatrahv 47 trahviühiku ulatuses, so 188 eurot ja LS § 227 lg 5 p 1 alusel lisakaristusena

1 kuuks. sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine

13. Kohus leiab, et K.B p toime otsese tahtlusega. ani väärteo KarS § 16 lg 3 kohaselt on tegu pandud toime otsese tahtlusega, kui isik teab, et ta teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda

. K.B l kiirusega 113 km/h, kus oli piiratud juhtides mootorsõidukit asu avälisel teel kiiruseks 90 km/tunnis s . Sellise hoolimatu , teadis või vähemalt möönis, et ta ületa sõidukiirust käitumisega näitas menetlusalune isik oma käitumist liikluskultuuri suurendades võimaliku ohu tekkimise riske.

14. Liiklusseaduse § 14 lg 2 kohaselt peavad kõik liiklejad ja muud isikud järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikad ja ettevaatlikud ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohu ja kahju tekkimist. Liiklusseaduse § 15 lg 1 p 1 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis.

15. Tõendamist leidis, et § LS 227 lg 2 kohaselt sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastasel toime pannud menetlusalune isik. LS § 227 lg 2 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21– –

40 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. LS § 227 lg 5 p 1 kohaselt kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist LS § 227 lõikes 2 sätestatud süüteo eest ühest kuust kuni kolme kuuni.

16. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusaluse isiku karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Menetlusalusele isikule LS § 227 lg 2 alusel määrati karistuseks rahatrahv 47 trahviühikut, so summas 188 eurot. Kohtuväline menetleja on kohaldanud põhikaristust alla sanktsiooni keskmist määra. Lisaks on kohtuväline menetleja kohaldanud lisakaristust sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 1 kuuks. Lisakaristust on menetlusalusele isikule kohaldatud miini . mummääras

17. K.B-le Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 22.11.2017 otsusega väärteoasjas nr 2 määratud karistus seaduslik ja põhjendatud. Õiguskorra 440, 17, 005283 on

kaitsmise huvides tuleb isikule määrata karistus, mis peab andma hinnangu normikehtivusse ja avaldama õiglase karistuse mõju ühiskonnas. Arvestades asjaolu, et menetlusalusel isikul o li väärteo toimepanemise ajal väärteokaristus liiklusnõuete rikkumise eest, kaks kehtiv at t so

samalaadsetekiiruseületamiste eest, siis on kohtuväline menetleja lähtunud karistuse mõistmisel muu hulgas väärteo menetlusaluse isiku kehtivatest karistustest. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on väärteod menetlusalune isik samalaadsed toime pandud 29.12.2016 ja 31.07.2017, rahatrahvid on tasutud, käesolev väärtegu on toime pandud 25.10.2017, so vähem kui 4 kuud pärast viimast kiiruse ületamist. Kohtu hinnangul on eripreventiivselt võimalik mõjutada oiduma süütegude K.B h toimepanemisest kohtuvälise menetleja poolt määratud karistusega. Kohus on seisukohal, et menetlusaluse isiku poolt toodud põhjendus sõiduki kasutamise vajaduse kohta ei vähenda menetlusalusele isikule inkrimineeritud rikkumise ulatust. Pannes toime järjekordse kiiruseületamise, ei ole menetlusalune isik sellest vajalikke järeldusi teinud, millest nähtub tema ükskõiksus ja hoolimatus nii enese kui kaasliiklejate suhtes, mistõttu on kohus seisukohal, et menetlusaluselt isikult juhtimise õiguse äravõtmine lisakaristusena on avalikkuse huvides ülekaalukam kui menetlusalusele isikule ajutiselt kujuneda võivad ebamugavused.

18.Eeltoodud põhjendustel tuleb jätta menetlusaluse isiku K.B kaebus rahuldamata ning Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 22.11.2017 otsus väärteoasjas nr 2440, 17,005283 muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik