2-17-17262/25 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-17-17262

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Tartu maantee kohtumaja Kohtunik Raivo Einula Määruse kuupäev 25. jaanuar 2018 Tsiviilasja number 2-17-17262

Tsiviilasi

Xxxavaldus laste Xxxja Xxxvanemate Xxxja Xxxühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja hooldusõiguse laste viibimiskoha määramise õiguse ja koolivaliku osas Xxxüle andmiseks või alternatiivselt, Xxxlastega suhtlemiskorra määramiseks, sh Harju Maakohtu 13.04.2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-18631 määratud Xxxja Xxxsuhtlemiskorra muutmiseks

Menetlustoiming

kompromissi kinnitamine, ärakuulamine 12.12.2017

Menetlusosalised, esindajad

avaldaja: Xxx(isikukood xxx, elukoht xxx) lepinguline esindaja: vandeadvokaat Keijo Lindeberg, advokaat Aldo Vassar (Advokaadibüroo Lindeberg, e-post: keijo.lindeberg@lindeberg.legal; aldo.vassar@lindeberg.legal )

Puudutatud isikud: Xxx(isikukood xxx, elukoht xxx)

Xxx(isikukood xxx, elukoht xxx

lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja: vandeadvokaat Aleksei Ratnikov (Advokaadibüroo A.Ratnikov&Partners OÜ, e-post: aleksei@ratnikovab.com )

Xxx(isikukood xxx, elukoht xxx; e-post: xxx )

Xxxriigi õigusabi korras määratud esindaja: vandeadvokaat Alan Biin (Advokaadibüroo Biin ja Biin, e- post: alan@biin.ee

Eestkosteasutus: Tallinna linn Nõmme Linnaosa Valitsuse kaudu (e-post: nomme@tallinnlv.ee)

2-17-17262

2

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada Xxxja Xxxvahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas:

1.1 Laste Xxxja Xxxkodu ja alaline elukoht on xxx.

1.2 Xxxsuhtleb oma lastega xxx ja xxx järgmise suhtlemiskorra alusel: 1.2.1 Lapsed Xxxning Xxxveedavad isaga koos iga kuu paaris nädalavahetused alates kolmapäeva õhtust kuni pühapäeva õhtuni, kusjuures Xxxtoob lapsed Xxxjuurde kolmapäeva õhtul hiljemalt kell 19:00 ja Xxxviib lapsed pühapäeva õhtul Xxxjuurde hiljemalt kell 19:00. 1.2.2 Xxxtoob Lapsed Xxxjuurde selliselt, et koos lastega on kaasa pakitud lastele vajaminevad ja tarvilikud asjad perioodi jaoks, mil lapsed viibivad isa juures (vajalikud riided ja kooliasjad) ja isa kannab hoolt selle eest, et lastega kaasa pandud vajaminevad ja tarvilikud asjad oleks terved ja puhtad. 1.2.3 Lapsed Xxxning Xxxveedavad mõlema vanemaga 4 nädalat oma suvisest koolivaheajast vastavalt vanemate puhkusegraafikule. Iga-aastane puhkuse veetmise aeg lepitakse Xxxja Xxxvahel kokku hiljemalt 1.aprilliks. Kui vanemad kokkulepet ei saavuta, veedavad Xxxning Xxxsuvisel koolivaheajal isaga perioodi 25.06 kuni 23.07. Eelnimetatud mõlema vanema 4 nädala pikkuse perioodi väliselt toimub isa ja laste suhtluskord ka suvisel koolivaheajal tavapäraselt muu perioodi suhtluskorraga. 1.2.4 Koolivaheaegadel, välja arvatud suvisel ja talvisel vaheajal, mille osas on suhtluskord eraldi reguleeritud, viibivad lapsed sügisese koolivaheaja isaga ja kevadise koolivaheaja emaga. 1.2.5 Talvisel koolivaheajal (jõuluvaheajal) veedavad Xxxning Xxxpaaris aastatel 24.12.-31.12 kella 15:00-ni emaga ja alates 31.12. kella 15:00-st kuni jõuluvaheaja lõpuni isaga, paaritutel aastatel vastupidi. 1.2.6 Võidupüha ja jaanipäeva (23.06.-24.06) veedavad Xxxning Xxxpaaris aastatel isaga ja paaritutel aastatel emaga. 1.2.7 Emadepäeva veedavad Xxxning Xxxalati emaga ja isadepäeva alati isaga. 1.2.8 Xxxning Xxxsünnipäeval on mõlemal vanemal õigus lapsega kohtuda sõltumata sellest kumma vanema juures lapsed suhtluskorra kohaselt sel päeval on. Teisel vanemal on õigus lapsega segamatult koos olla kuni 2 tundi. 1.2.9 Isa võib kohtuda lastega ka muudel või eelnevast erinevatel aegadel, kui vanemad on selliselt eelnevalt kokku leppinud e-mailide vahetamise teel. 1.2.10 Isal on õigus külastada laste trenne, võistlusi ja üritusi, kus laps või lapsed esinevad.

1.2.11 Isal ja emal on õigus suhelda lastega igapäevaselt telefoni või Skype teel ning sellise suhtluse juures teine vanem olla ei tohi. 1.2.12 Laste lähisugulastel on õigus suhelda lastega igapäevaselt telefoni või Skype teel ning sellise suhtluse juures teine vanem olla ei tohi. 1.2.13 Isa lähisugulaste sünnipäevadel on isal õigus lastega külastada lähisugulaste sünnipäevasid

2-17-17262

3 sõltumata sellest kumma vanema juures lapsed suhtluskorra kohaselt sel päeval on. Õigus külastada lähisugulase sünnipäeva on päeval, millal lähisugulane sünnipäeva tähistab ja mis jääb 1 nädala piiresse lähisugulase sünnikuupäeva suhtes. Isa lähisugulased ja nende sünnikuupäevad on: xxx

1.2.14 Ema lähisugulaste sünnipäevadel on emal õigus lastega külastada lähisugulaste sünnipäevasid sõltumata sellest kumma vanema juures lapsed suhtluskorra kohaselt sel päeval on. Õigus külastada lähisugulase sünnipäeva on päeval, millal lähisugulane sünnipäeva tähistab ja mis jääb 1 nädala piiresse lähisugulase sünnikuupäeva suhtes. Ema lähisugulased ja nende sünnikuupäevad on: xxx 1.2.15 Lähisugulaste sünnipäeva kattumisel ema või isa sünnipäevaga on eelisõigus lastevanematel ehk pooltel. Kui poolte lähisugulaste sünnipäevad kattuvad, on eelisõigus sellel vanemal, kelle juures lapsed vastavalt suhtluskorrale sellel päeval on.

1.2.16 Kõikidel lastega kokkusaamistel lähisugulase sünnipäeva raames korraldab lastele järele mineku ja laste tagasitoomise see lapsevanem, kes lastega oma lähisugulase sünnipäeva külastab. Koolipäeval on lähisugulase sünnipäeva õigus külastada ajavahemikus 17:00 – 19:00. Muul päeval kui koolipäeval on lapsevanemal õigus külastada lähisugulase sünnipäeva ajavahemikus 16:00 kuni 19:00.

1.2.17 Muudel päevadel ja perioodidel (näiteks vaheajad), kus eraldi kellaaegades kokku lepitud pole, toob puhkepäevadel ema lapsed isa elukohta kell 10:00 ning koolipäevadel kell 19:00 ja isa viib lapsed ema elukohta tagasi hiljemalt kell 19:00.

1.2.18 Mõlemad vanemad ei planeeri lastele selliseid tegevusi, mis takistavad suhtluskorra täitmist vastavalt käesolevale kompromissile.

1.2.19 Mõlemad vanemad võivad lastega minna välisreisidele ajal, kui lapsed viibivad tema juures antud suhtluskorra alusel. Välisreisile minekust, sh reisi detailidest on reisile minev vanem kohustatud teist vanemat teavitama vähemalt 5 päeva enne reisi Euroopa Liidu liikmesriikidesse ja vähemalt 20 päeva enne teistesse välisriikidesse e-maili teel.

1.2.20 Pooled hoiduvad laste igasugusest negatiivsest mõjutamisest teise vanema suhtes.

1.2.21 Mõlema vanema juures peavad olema lastele tagatud eakohased ja laste arengut soodustavad tegevused.

1.2.22 Mõlema vanema juures peab Xxxolema tagatud diagnoositud erivajadustele vastav toidumenüü. Xxxon laktoositalumatus.

1.2.23 Vanem, kelle järelevalve all lapsed viibivad, kohustub alkoholi tarbimisse suhtuma mõõdukalt ja vastutustundlikult.

1.2.24 Pooled ei tohi suitsetada ruumides, kus viibivad lapsed, sh ka eluruumides, kus lapsed elavad. Pooled ei tohi suitsetada autos ega laste läheduses.

1.3 Ema ja isa lepivad omavahel kokku kõigis laagrites, kus lapsed osalevad, sh peavad ema ja isa enne laste laagrisse minekut olema kokku leppinud laagri eest tasumises.

2-17-17262

4 1.4 Käesolevas korras nimetamata jäänud lastega suhtlemist puudutavates küsimustes lähtuvad vanemad mõistlikkuse põhimõttest, arvestades laste parimaid huve. Laste või ühe lapse tervisliku seisundi halvenemisest teavitab vanem, kelle juures lapse viibivad, teist vanemat esimesel võimalusel. Vanemad on kohustatud kõiki lastesse puutuvaid otsuseid tehes lähtuma eelkõige laste huvidest ja arvestama laste vajadustega.

1.5 Xxxja Xxxteatavad teineteisele oma elukoha muutumisest esimesel võimalusel.

1.6 Muude suhtluskorda mõjutavate erandlike asjaolude ilmnemisel teavitavad vanemad teineteist viivitamatult kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (e-kiri, sms)

1.7 Kui kohus kompromissi ei kinnita või kui kompromissi kinnitav kohtumäärus tühistatakse, ei oma kompromiss tervikuna ega ükski selles sisalduv nõustumus, kinnitus ega kokkulepe mingit õiguslikku tähendust ning Xxxja Xxxloevad kompromissi sel juhul algusest peale kehtetuks.

2. Tsiviilasjas nr 2-17-17262 kompromissi kinnitamisega Xxxtema lastega xxx ja xxx suhtlemiseks määratud kord asendab tsiviilasjas nr 2-16-18631 13.04.2017 Xxxtema pojaga xxxmääratud suhtlemiskorda.

3. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-17-17262.

4. Jätta lastele ja Xxxriigi õigusabi korras määratud esindaja kulud riigi kanda ja kõik muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

5. Tagastada Xxxavalduse esitamisel tasutud riigilõivust pool, s.o 30 eurot arvelduskontole nr xxx Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 5 tööpäeva jooksul määruse kättesaamise päevast arvates.

ASJAOLUD Xxxesitas 17.11.2017 Harju Maakohtule avalduse, milles taotleb laste Xxxja Xxxvanemate Xxxja Xxxühise hooldusõiguse osalist lõpetamist ja hooldusõiguse laste viibimiskoha määramise õiguse ja koolivaliku osas Xxxüle andmist või alternatiivselt, Xxxlastega suhtlemiskorra määramist, sh Harju Maakohtu 13.04.2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-18631 määratud Xxxja Xxxsuhtlemiskorra muutmist. Kohus võttis 20.11.2017 määrusega avalduse menetlusse. Pooled esitasid 24.01.2018 kohtule kinnitamiseks kompromissi.

KOHTU PÕHJENDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 477 lg 1 kohaselt, hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 6 kohaselt, kompromissi võivad menetlusosalised hagita menetluses sõlmida juhul, kui nad saavad menetluse esemeks olevat õigust käsutada. TsMS § 430 lg 2 kohaselt, pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole kompromiss vastuolus heade kommetega ega seadusega ega riku

2-17-17262

5 olulist avalikku huvi. Seetõttu tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel. Kohus leiab, et kompromissi on võimalik täita. TsMS § 172 lg 1 ja lg 3 alusel jätab kohus menetlusosalistele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud riigi kanda ja kõik muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Pooled on määruskaebuse esitamise õigust lühendanud tulenevalt TsMS § 661 lg-st 4. Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p-le 1 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Avaldaja on tasunud riigilõivu kokku 60 eurot, millest kohus tagastab avaldajale 30 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Raivo Einula kohtunik