2-17-19333/10 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Geete Lahi Otsuse tegemise aeg ja koht XXX.01.2018, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number 2-17-19333 Tsiviilasi

Tsiviilasja hind XXX hagi XXX vastu abielu lahutamiseks

3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja XXX (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post: XXX)

Kostja XXX (isikukood XXX, XXX, e-post: XXX)

Asja lahendamise viis Kirjalikus menetluses

Resolutsioon

Menetluskulude jaotus

Edasikaebamise kord Lahutada XXX ja XXX abielu, mis registreeriti 08.10.2005, mille kohta on koostatud abieluakt nr XXX. Abieluakti koostanud asutus: XXX, Eesti Evangeelne Luteri Kirik.

Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja menetluse käik

28.12.2017 kohtule esitatud hagiavalduses palus XXX (hageja) lahutada hageja ja XXX (kostja) (koos nimetatuna pooled) vahel 08.10.2005.a. Tallinnas registreeritud abielu, abieluakti nr XXX. Hageja elab ametlikult Soomes, omab Eesti kodakondsust. Perekonnaseisuametist anti hagejale infot, et sellisel juhul toimub abielulahutus kohtu kaudu. Hageja soovib jätta perekonnanime Saira. Ühine alaealine laps Anna Maia Saira (sündinud XXX.02.2006) elab hageja juures Helsingis.

Kostja kirjalikus vastuses soovis parandada XXX hagiavalduses kostja kohta esitatud valeandmeid: tema ametlik ja tegelik elukoht on alates 04.08.2013 Soome rahvastikuregistri järgi

XXX. Aadress XXX on kostja töökoha aadress Eestis. Ajavahemikus 08.10.2005 – 28.12.2017 kostja ja hageja pole lahus elanud, seega on nende ühise lapse ülalpidajad ja kasvatajad mõlemad vanemad ja laps elab mõlema vanema juures. Kostja kinnitas, et on abielulahutusega nõus. Füüsiliselt ei ole kostjal võimalik kohtuistungist osa võtta ja kostja soovib, et menetlus tehakse ja edastatakse kostjale ja hagejale kirjalikult.

Kohtuotsuse põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 102 lg 1 p 1 sätestab, et abieluasi on tsiviilasi, kus lahendatakse hagi, mille esemeks on abielu lahutamine. TsMS § 102 lg 2 p 1 sätestab, et Eesti kohus võib abieluasja lahendada, kui vähemalt üks abikaasa on Eesti Vabariigi kodanik või oli seda abielu sõlmimise ajal. TsMS § 102 lg 2 p 3 sätestab, et Eesti kohus võib abieluasja lahendada kui ühe abikaasa elukoht on Eestis, välja arvatud juhul, kui, kui tehtavat otsust ei tunnustataks üheski riigis, mille kodanikud abikaasad on. Hageja on Eesti Vabariigi kodanik. Seega on Harju Maakohus pädev antud tsiviilasja lahendama.

Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 kohaselt võib abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.

Tõendamist on leidnud, et poolte abielusuhted on lõppenud ja pooled soovivad abielu lahutada. Kuna pooled on lahutusega nõus, saab sellest teha järelduse, et pooled kooselu ei taasta ning nende abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning nende abielu kuulub lahutamisele.

Menetluskulude jaotamine

Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg-st 1 hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Eeltoodust tulenevalt jäävad poolte menetluskulud kummagi poole enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik