2-17-12935/8 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest Määruse tegemise aeg ja koht 24.01.2018, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-12935 Tsiviilasi SP avaldus tunnistada kohtutäituri Urmas Tärno kõik sunnirahaga seotud lahendid ebaseaduslikuks ja põhjendamatuks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 20.12.2017 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik SP määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja SP (isikukood XXXXXXXXXXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON: 1. Harju Maakohtu 20.12.2017 määrus tühistada ja saata tsiviilasi tagasi maakohtule avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. 2. Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulude jaotus otsustatakse asja uuel läbivaatamisel. 3. Määruse peale edasi kaevata ei saa.

Asjaolud 1. 09.06.2016 esitas avaldaja maakohtule kaebuse kohtutäituri Urmas Tärno tegevuse peale täiteasjades nr 052/2014/1626, 052/2014/1629, 052/2015/896 ja 052/2015/1711 (tsiviilasi nr 2-16-9110). Harju Maakohus jättis 20.07.2017 määrusega kaebuse rahuldamata, mille peale esitas avaldaja 04.08.2017 määruskaebuse. Määruskaebuses esitas kaebaja lisaks maakohtu määruse tühistamise nõudele taotluse tunnustada kõik kohtutäituri sunnirahaga seotud lahendid ebaseaduslikuks ja põhjendamatuks. 30.08.2017 määrusega eraldas maakohus nimetatud taotluse iseseisvasse menetlusse ja märkis, et käsitleb seda kui SP haginõuet sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Määruse resolutsiooni punkti 1 kohaselt eraldati iseseisvasse menetlusse „taotlus tunnustada kohtutäituri kõik sünniraha seotud lahendid ebaseadusliku ja põhjendamatu“.

2

2. 17.11.2017 määrusega jättis maakohus hagi käiguta ja kohustas hagejat kõrvaldama hagis esinevad puudused 14 päeva jooksul määruse edastamisest. Määrus toimetati hagejale kätte. Hageja osundatud puudusi ei kõrvaldanud.

Esimese astme kohtu määrus 3. 20.12.2017 määrusega keeldus maakohus hagi menetlusse võtmast, leides, et kuna hageja tähtaegselt osundatud puudusi ei kõrvaldanud (sh esitanud nõuetele vastavat hagiavaldust ning tasunud riigilõivu), tuleb TsMS § 3401 lõike 2 ja § 371 lõike 1 punkti 10 alusel hagi menetlusse võtmisest keelduda. Kohus viitas ka TsMS § 372 lõikele 4. Menetluskulud jättis kohus TsMS § 168 lõike 1 alusel hageja kanda.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik 4. 13.01.2018 määruskaebuses palub hageja maakohtu määruse tühistada ja võtta asi menetlusse. Kohus eraldas asja 30.08.2017 määrusega iseseisvasse menetlusse asja kiiremaks ja lihtsamaks läbivaatamiseks. Eraldamise pärast ei ole kohtuasja eesmärk muutunud – kohtutäituri tegevuse ja otsuste kontrollimine. TsMS § 375 lõige 1 ei kehtesta täiendavaid kohustusi avaldajale ning hagi koostamise ja riigilõivu tasumise nõuded on ebaseaduslikud.

5. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht 6. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 20.12.2017 määrus tuleb tühistada menetlusõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu. Maakohtu poolt omal algatusel eraldatud nõue tuleb saata tagasi samale kohtule menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt, kuna ringkonnakohtu pädevuses ei ole avalduse maakohtu menetlusse võtmine. Samuti puudub seadusest tulenev alus rahuldada kaebaja taotlus saata tsiviilasi tagasi menetlemiseks teises kohtukoosseisus.

7. Esmalt juhib kolleegium maakohtu tähelepanu vaidlustatud määruse vormistamises esinevale ebakorrektsusele. Nimelt on menetluse, milles määrus tehti, eseme nimetuses nii sissejuhatavas osas kui resolutsiooni punktis 1 oluliselt eiratud eesti keele õigekirjareegleid. Seejuures ei oma tähtsust, et avaldaja ise kasutas sellist sõnastust 04.08.2017 määruskaebuses. Nii käesolevas asjas kui asjas nr 2-16-9110 avaldaja poolt esitatud menetlusdokumentidest nähtub, et avaldaja emakeeleks ei ole eesti keel. Maakohtu ülesandeks on teha eelmenetluses (vajadusel enne asja menetlusse võtmise otsustamist) selgeks avaldaja tahe ja selgitada nõude sõnastuse muutmise vajadust. Käesolevas asjas on läbi tsiviilasja nr 2-16-9110 materjalide aru saadav, et avaldaja tahe on seotud kohtutäituri U.Tärno poolt tehtud sunniraha otsuste vaidlustamisega ja nende otsuste sundtäitmisega kohtutäituri K.Velleti poolt.

8. Kolleegium nõustub maakohtuga, et iseseisvasse menetlusse eraldatud avaldaja taotlus ei vasta TsMS-s kehtestatud avalduse sisu nõuetele ning selle iseseisva asjana menetlusse võtmise otsustamisele peab eelnema avaldajale võimaluse andmine puuduste kõrvaldamiseks. Samas selleks, et puuduste kõrvaldamata jätmise alusel keelduda avalduse menetlusse võtmisest, peavad osundatud puudused olema asjakohased. Käesolevas asjas on kohus keeldumisel lähtunud arusaamast, et avaldaja saab

3 kohtutäituri U.Tärno sunniraha otsuste sundtäitmisest vabaneda sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagimenetluse kaudu (selgelt väljendas maakohus sellist arusaama 30.08.2017 määruse põhjenduste punktis 4). Kolleegium sellega ei nõustu. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet. Avalduses viidatud sunnirahade määramine toimus algatatud täitemenetlust läbiviiva kohtutäituri poolt eesmärgiga sundida võlgnikku täitmisel olnud kohtulahendit täitma (täitemenetluse seadustiku (TMS) § 261 ). Riigikohtu otsuses asjas nr 3-2-1-4-13 (punktis 57) leidis üldkogu, et avaldus, milles vaidlustatakse kohtutäituri sunniraha määramise otsust, on põhjendatud vaadata läbi kaebusena kohtutäituri otsuse peale täitedokumendi täitmisel (TMS § 218). Ka määruskaebuses tõi avaldaja esile, et tema eesmärgiks on kohtutäituri tegevuse ja otsuste kontrollimine ning viitas TMS §-le 218. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtul eraldatud avalduse menetlusse võtmise otsustamisel kontrollida selle vastavust hagita menetluses läbivaadatavale avaldusele, selgitada avalduses esinevaid puudusi ja anda nende kõrvaldamiseks tähtaeg. Kui avaldaja puudusi ei kõrvalda, saab maakohus sõltuvalt asjaoludest keelduda avalduse menetlusse võtmisest.

9. Vastuseks kaebusele selgitab kolleegium lisaks, et TsMS § 375 lõikest 1 tõepoolest ei tulene avaldajale täiendavaid kohustusi, kuid kõik kohtule esitatavad menetlusdokumendid peavad vastama seadusest tulenevatele nõuetele (sh TsMS § 338) ning tasuda tuleb riigilõiv, kui see on seaduses ette nähtud (TsMS § 139 lõige 2). Tsiviilasjas nr 2-16-9110 04.08.2017 esitatud määruskaebuses, milles kaebaja esitas taotlusena käesoleva asja esemeks oleva kaebuse kohtutäituri otsuste peale, puudusid selle nõude osas mistahes asjaolud, väited ja põhjendused. Seega on maakohus peale nõude eraldamist õigustatud nõudma avalduses sisalduvate puuduste kõrvaldamist.

10. Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel (TsMS § 173 lõige 3 teine lause).

Ele Liiv

Indrek Parrest

Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud /allkirjastatud /allkirjastatud digitaalselt/ digitaalselt/ digitaalselt/