1-16-7139/23 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U

M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

24. jaanuar 2018, Tallinn Kriminaalasja number 1-16-7139 Kohtukoosseis Sten Lind, Pavel Gontšarov, Andres Parmas Istungisekretär Kea Lemming Eelistungi aeg

23. jaanuar 2018 Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 29. augusti 2016 otsus Kriminaalasi R.V süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 1, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Apellant XXX OÜ, kes taotleb enda kannatanuna kriminaalmenetlusse kaasamist Süüdimõistetu R.V (isikukood XXX

Prokurör Deniss Medvedev Kaitsja Leelo Viil Kannatanu esindaja juhatuse liige

MM Resolutsioon

1.

Jätta kaebetähtaeg ennistamata ja kannatanu XXX OÜ apellatsioon läbi vaatamata.

2. Rahuldada vandeadvokaat Leelo Viili taotlus määrata R.V-le osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 96 eurot. 3. XXX - Mõista apellandilt OÜ lt Vanalinna Advokaadibüroo kasuks välja 96 eurot. Määruse vaidlustamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu

15 päeva jooksul alates määruse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast. Kannatanu ja s saavad

üüdistatav esitada määruskaebuse üksnes advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.

19. augustil 2016 sõlmisid ringkonnaprokurör Deniss Medvedev, süüdistatav R.V ja tema kaitsja Kristina Isokoski kokkuleppe R.V-le KarS § 209 lg 2 p 1, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritavate tegude eest kohtus kokkuleppemenetluses taotletavate karistuste kohta.

Kokkuleppe kohaselt pani

kvalifitseeritava teo toime R.V KarS § 209 lg 2 p 1 järgi sellega, et - Hyundai i30 reg.nr-ga XXXXXX ta võttis 1. juulil 2016 AN lt rendile sõiduauto koos sõidukis olnud, OÜ-le YYY kuuluva taksovarustusega, kavatsemata lepingu tingimusi täita. Tegelikult R.V eesmärk müüa omaniku nõusolekuta maha. oli

auto

05.07.2016 müüs le. Ta sai osaühingu juhatuse liikmelt ki R.V auto XXX OÜ- NP-lt

sõiduki eest sularahas 4500 eurot ning andis sõiduki koos ühe võtme ja

registreerimistunnistusega - NP le üle. Sõiduki müümisel oli R.V teadlik, et sõiduki omanik ei ole sõiduki müümiseks oma nõusolekut andnud. Sõiduki eest saadud 4500 eurot jättis R.V endale.

KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo pani R.V toime sellega, et ta võltsis auto müümiseks kirjaliku müügilepingu, milles märkis müüjaks ning kirjutas müügilepingule VN müüja lkirja. VN al KarS § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo pani R.V toime ülal nimetatud müügilepingu kasutamisega auto müümiseks XXX OÜ-le. Kokkuleppes on märgitud, et kannatanud ja OÜ AN YYY ei soovi esitada tsiviilhagi.

2. Harju Maakohus tegi 29. augustil 2016 kokkuleppemenetluses otsuse, millega tunnistas R.V kooskõlas kokkuleppega süüdi KarS § 209 lg 2 p 1, § 344 lg 1 ja § 345 lg järgi ste vangistustega. KarS § 64 lg ning karistas teda vastavalt 1 aasta, 2 kuu ja 4 kuu pikku alusel luges kohus kergemad karistused raskeimaga kaetuks, mõistes R.V-le liitkaristuseks 1 aasta vangistust. KarS § 74 lg 5 ja § 65 lg 2 alusel suurendas kohus nimetatud tegude eest mõistetud liitkaristust Harju Maakohtu 18. aprilli 2016 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 aasta vangistuse võrra, mõistes kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 3 aastat vangistust.

3.

28. detsembril 2017 esitas

maakohtu otsuse peale XXX OÜ seaduslik esindaja NP apellatsiooni, milles taotles

XXX OÜ kaasamist menetlusse kannatanuna, apellatsioonitähtaja ennistamist ning maakohtu otsuse tühistamist ja kriminaaltoimiku tagastamist prokuratuurile. Apellant leiab, et

XXX OÜ oleks tulnud kaasata kriminaalmenetlusse kannatanuna, kuna ta vastab KrMS § 37 lg 1 ja 2 nõuetele. Nimelt tekitas R.V XXX -le varalist kahju 4500 OÜ eurot.

- XXX OÜ tasus R.V-le auto eest, mille omandiõigus ei läinud XXX OÜ le üle, kuna müügilepingut ei olnud seetõttu tühine. Ka ei tegelikult allkirjastanud ja leping oli VN omandanud XXX e omandamise regulatsiooni alusel. Nimelt ei kaitse OÜ autot heausks AÕS

§ 95 omandaja heausksust käsutustehingu teinud isikul õigustatud isiku esindamise õiguse olemasolu suhtes. Apellant leiab, et apellatsioonitähtaeg on lastud mööda mõjuval põhjusel. XXX OÜ-d ei olnud kannatanuna kriminaalmenetlusse kaasatud, menetleja ei olnud andnud talle võimalust tsiviilhagi esitada ning ta ei olnud teadlik menetluse käigust. Osaühing sai Harju Maakohtu otsusest teada alles prokuratuuri 15. detsembri 2017 vastusest

14. detsembril 2017 XXX OÜ tehtud päringule. Apellant leiab, et osaühingul ei olnud kohustust ise uurida, mis staadiumis menetlus on, et mitte lasta mööda tsiviilhagi esitamise võimalust.

4. Tallinna Ringkonnakohus määras apellatsiooni menetlusse võtmise otsustamiseks eelistungi, et kuulata ära apellandi, prokuröri ja kaitsja seisukohad küsimuses, kas XXX OÜ on käsitatav kannatanuna ja kas on alust kaebetähtaja ennistamiseks. Apellant jäi apellatsioonis esitatud seisukohtade juurde. Prokurör ja kaitsja asusid seisukohale, et

XXX OÜ ei ole R.V teo tulemusel kahju saanud ega ole seega käsitatav kannatanuna.

Samuti ei ole alust kaebetähtaja ennistamiseks, vaid XXX seaduslik esindaja oleks pidanud kohe tema ülekuulamisel või selle järgselt taotlema OÜ kaasamist kannatanuna. XXX

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Kohtukolleegium leiab, et

XXX OÜ on isik, kellele R.V tekitas kokkuleppes kirjeldatud teoga kahju. Seega on

XXX OÜ KrMS § 37 lgle 1 vastav isik ja tal on õigus esitada apellatsioon Harju Maakohtu 29. augusti 2016 otsusele.

5.1 Selle kriminaalmenetluse ese, milles maakohus 29. augustil 2016 otsuse tegi, hõlmab tegu, millega R.V

Kokkuleppes, mille alusel XXX OÜ väitel talle kahju tekitas.

maakohus R.V süüdi tunnistas, on muuhulgas kirjeldatud, kuidas R.V müüs 05.07.2016 - auto

- . oli R.V teadlik, VN lt rendile võetud XXX OÜ le Sõiduki müümisel et sõiduki omanik ei ole sõiduki müümiseks oma nõusolekut andnud.

R.V sai osaühingu

juhatuse liikme -lt auto eest sularahas 4500 eurot ning andis auto lt NP koos ühe võtme ja registreerimistunnistusega - 4500 endale. NP le üle. Sõiduki eest saadud eurot jättis R.V Kirjel

dusest nähtuvalt eksitas R.V NP auto omaniku soovis seda müüa. Selle eesmärk oli saada varalist kasu (saada auto eest raha). tegigi NP XXX OÜ nimel varakäsutuse, andes üle sularaha 4500 eurot.

5.2

Prokurör selgitas, et prokuratuuri hinnangul ei ole XXX OÜ sellest hoolimata varalist kahju saanud, kuna XXX Ringkonnakohus OÜ omandas heauskse omandajana auto. prokuratuuri seisukohaga ei nõustu.

Ringkonnakohus leiab, et heauskset omandamist ei välista apellatsioonis viidatud asjaõigusseaduse kommenteeritud väljaandes väljendatud seisukoht, et AÕS § 95 ei kaitse omandaja heausksust käsutustehingu teinud isikul õigustatud isiku esindamise õiguse olemasolu suhtes. See ei tähenda, et ringkonnakohus nõustuks prokuröri seisukohaga, mille kohaselt tuleb lähtuda seadusest, mitte selle kommentaaridest. Kõnealused kommentaarid sisaldavadki seadusesätte argumenteeritud tõlgendust, mille on esitanud valdkonna tunnustatud spetsialist. Seega eeldaks positsioon, et kommentaaride seisukohtadest ei saa lähtuda, omapoolse argumentatsiooni esitamist, miks tuleb sätet tõlgendada teisiti. Sellist argumentatsiooni ei ole prokurör esitanud. Kohtukolleegium leiab, et apellatsioonis viidatud kommentaarid ei käsitle praeguse menetluse esemeks olevat olukorda. Nimetatud kommentaarides käsitletakse, kus vallasasi omandatakse isikult, kes teeb tehingu õigustatud isiku esindajana, kuigi tal esindusõigus tegelikult puudus. TsÜS § 116 lg 1 kohaselt teeb esindaja tehingu esindatava nimel, st esindaja peab olema tehingu tegija. Seega esindamise puhul teeb tehingu esindaja. Kommentaarides kirjeldatud olukorraga oleks seega tegu, kui müügilepingul oleks märgitud, et R.V esindab VN, ning R.V oleks ka lepingule alla kirjutanud. Praegusel juhul on olukord teine. Kriminaaltoimikus oleval müügilepingul ei ole ühtki viidet sellele, et tehingu tegemisel osaleks R.V: lepingus on müüjaks märgitud VN ning leping kannab (väidetavat) tema allkirja (kd I; tl. 56). Seega sisuliselt R.V ei tegutsenud tehingu tegemisel

tehingut

vahel. VN esindajana vaid üksnes vahendas XXX OÜ ja (väidetavalt) VN

Sellises olukorras ei ole vallasasja heauskne omandamine AÕS § 95 lg 1 alusel võimalik. Omandaja heausksus kompenseerib

, kuid heauskseks küll võõrandajal puuduva käsutusõiguse omandamiseks peavad olema täidetud kõik tavapärased vallasomandi tehinguga üleandmise tingimused vastavalt § 92 lg e 1, s.o sõlmida tuleb asjaõiguskokkulepe omandi ülemineku -l kohta ning üle tuleb anda vallasasja valdus (Riigikohtu 31. oktoobri 2002 otsus tsiviilasjas nr 3-

2-1-118-02, p 22). Praegusel juhul eeldaks see kehtiva asjaõiguskokkuleppe olemasolu müügilepingus märgitud poolte VN ja XXX OÜ esindaja NP vahel. Selline asjaõiguskokkulepe omandi ülemineku kohta puudub.

5.3 Kohtukolleegium ei saa jätta märkimata, et kriminaalasja menetlejate seisukoht sõiduauto Hyundai i30 kuuluvuse suhtes ja sellest tulenev tegutsemine on olnud kahepalgeline. Kuigi prokurör õigustab OÜ kannatanuna menetlusse kaasamata jätmist sellega, et auto XXX

omandiõigus oli le üle läinud, on menetleja kohtueelses menetluses väljendanud XXX OÜ- seisukohta, et see, kellele auto kuulub, on ebaselge. 02.08.2016 teatises nr 16,2301,03658 on juhtivuurija

MS märkinud, et sõiduki i30 registreerimismärgiga omandiküsimus ei XXXXXX ole üheselt selge (tl I; kd. 71 pöördel). auto omandiküsimuses oli Kuigi oli ilmne, et segadus tingitud teost, mille toimepanemises R.V kahtlustati, ei teinud menetleja midagi selleks, et nimetatud küsimus lahendataks kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud korras. Menetleja ei reageerinud sellele, kui

-69), kuhu AN viis auto minema Pärnu mnt 158f parklast (kd I, tl 68 see oli menetleja nõusolekul paigutatud (kd I; tl. 41 pöördel). Kõnealune sõiduauto oli kriminaalasjas asitõend (asitõendi vaatlusprotokoll: kd I; tl. 58). Kuigi KrMS § 126 lg 4 näeb ette, et kui asitõendi omandisuhe ei ole selge, otsustab asitõendi suhtes kohtueelses menetluses võetavad meetmed prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtunik määrusega, sellist taotlust kohtule ei esitatud. Selle asemel soovitas menetleja NP-l pöörduda omandiõiguse tuvastamiseks ja auto teise isiku valdusest väljanõudmiseks tsiviilkohtupidamise korras Harju Maakohtusse (kd I, tl.

71 pöördel). Kuigi on ilmne, et see, kes autost ilma jääb, oleks huvitatud R.V-lt selle eest hüvitise saamisest, lõi menetlej OÜ nõuet ei esitanud. a olukorra, kus ei ega

AN XXX XXX OÜ-d ei olnud üldse kannatanuna kriminaalmenetlusse kaasatud – prokuröri selgituse kohaselt põhjusel, et tema oli auto omanik.

esitamata ilmselgelt AN nõustus kokkuleppemenetlusega tsiviilhagi põhjendusel, et menetleja oli jätnud talle mulje, et aktsepteerib teda auto omanikuga (AN oli saanud auto enda valdusse ja selle maha müünud, millesse menetleja ei sekkunud).

6. XXX OÜ on esitanud apellatsiooni ilmselgelt pärast apellatsioonitähtaja möödumist. Apellant taotleb apellatsioonitähtaja ennistamist, väites, et sai maakohtu otsusest teada alles

15. detsembril 2017 ning tal ei olnudki võimalik sellest varem teada saada. Kohtukolleegium leiab, et apellatsioonitähtaeg tuleb jätta ennistamata. Apellant on saadetud päringuga ja prokuröri vastusega sellele tõendanud, et sai maakohtu 29. augusti 2016 otsusest teada 15. detsembril 2017. Ringkonnakohus ei nõustu aga apellandi väitega, et ta ei pidanudki varem maakohtu otsusest teada saama. Küsimus on ringkonnakohtu hinnangul selles, kas esines mingi mõjuv põhjus, miks OÜ esitas avalduse just nüüd. Päringus tundis OÜ XXX XXX esindaja huvi, kas on tuvastatud, et auto müügileping oli võltsitud. Kui selline asi on tuvastatud, palub

XXX OÜ esindaja kaasata osaühing kannatanuna kriminaalmenetlusse. Seega selgub päringust, et OÜ ongi alles nüüd jõudnud järeldusele, et võis saada R.V XXX teo

tulemusel kahju. Seetõttu tuleb hinnata seda, kas esines mõjuvaid põhjuseid, miks ei olnud

XXX OÜ-l võimalik jõuda varem järeldusele, et R.V tekitas talle kahju ning oleks põhjendatud tema kannatanuna kriminaalmenetlusse kaasamine. Kohtukolleegiumi hinnangul selliseid asjaolusid ei esine.

XXX OÜ seaduslik esindaja oli kriminaalmenetlusest teadlik juba

2016. aasta suvel, kuna ta kuulati 25. juulil 2016 tunnistajana üle (kd I; tl. 36–42). Samuti kajastati kriminaalmenetlust talle 2. augustil 2016 saadetud teatises (kd I; tl. 71). Samuti oli ta hiljemalt 2. augustist 2016 teadlik asjaoludest, millele tuginedes on 14. detsembri 2016 päringus taotletud tema kannatanuna kriminaalmenetlusse kaasamist. Nimelt taotleb OÜ XXX seaduslik esindaja osaühingu kaasamist kannatanuna, kui kriminaalmenetluses on tuvastatud, et müügilepingul on müüja allkirja kirjutanud R.V. Seda, et R.V kahtlustatakse müügilepingu võltsimises, on nimetatud juba 2. augusti 2016 teatises. Kuna see info oli kannatanule teada,

ei esine ringkonnakohtu hinnangul mõjuvat takistust, miks ei olnud XXX

OÜ-l võimalik varem teha järeldust, et põhjendatud oleks tema kaasamine kannatanuna. Sellekohase taotluse esitamisel varem oleks olnud võimalik ka apellatsiooni esitamine varem.

7. Eelnevast tulenevalt jätab ringkonnakohus KrMS § 172 lg 1 alusel tähtaja ennistamata ja jätab sellest tulenevalt KrMS § 326 lg 2 p 1 alusel kannatanu apellatsiooni läbi vaatamata. Ringkonnakohus korraldas apellatsiooni menetlusse võtmise otsustamiseks eelistungi, millel osales ka süüdimõistetu S. Belovi kaitsja L. Viil. Kaitsja on taotlenud, et ringkonnakohus määraks osutatud riigi õigusabi tasu suuruseks 96 eurot. Ringkonnakohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Arvestades, et L. Viil osales S. Belovi kaitsjana ainult ringkonnakohtu eelistungil, eeldas istungiks ettevalmistamine enda kurssi viimist kriminaalasja materjalidega. KrMS § 185 lgst 2 tuleneb, et kui apellatsioon jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud mõista välja XXX OÜ- lt.

(allkirjastatud digitaalselt)

Parandatud 25.01.2018 määrusega

Resolutsioon

Asendada Tallinna Ringkonnakohtu 24. jaanuari 2018 määruse resolutsiooni punktis 3 sõnad „Vanalinna Advokaadibüroo kasuks“ sõnaga „riigieelarvesse“. Vea parandamise määrus ei ole vaidlustatav.