4-17-6479/8 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U

M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus ( kohtumaja) Võru Määruse tegemise aeg ja koht

24. jaanuar

2018, Võru Väärteoasi E.A süüdistus liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi ootorsõiduki m juhtimises lubatud alkoholi piirmäära ületades Väärteoasja number 4-17-6479 Menetlusalune isik

E.A . Isikukood XXX; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; t

öötu Kohtukoosseis Kohtunik Erkki Hirsnik Kohtuistungi sekretär Kristel Toots Kohtuväline menetleja

Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuur, esindaja Tarmo Tammesoo K

ohtuistungi kuupäev

24. jaanuar 2018

RESOLUTSIOON

Lõpetada väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 4 alusel väärteomenetlus

E.A süüdistuses liiklusseaduse (LS) § 224 lg 2 järgi mootorsõiduki juhtimises lubatud alkoholi piirmäära ületades väärteoasja materjalid üle ning anda prokuratuurile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Võru viieteistkümn Tartu Maakohtu kohtumaja le e päeva jooksul määruse tegemisest. arvates

PÕHIOSA

Menetluse käik

1. Politseikoostas 18 ja Piriivalveameti (PPA; kohtuväline menetleja) Lõuna prefektuur .

novembril 2017

juhtis E.A suhtes väärteoprotokolli. Selle protokolli kohaselt menetlusa Setomaa vallas lune isik 18. novembril 2017 kell 16.06 Võrumaal Toomasmäe külas Toomasmäe

2. kilomeetril paremas pärisuunas mootorsõidukit -Suure-Veerksu tee , olles purjus: tema välja hingatavas õhus oli alkoholi vähemalt 0,7 mg/l kohta.

2. PPA saatis väärteo E.A-le toimiku maakohtule, et viimane otsustaks aresti mõistmise ja sõiduki juhtimise õiguse ära võtmise

.

2 (4)

3. Kohtuistungil palus PPA esindaja karistada E.A LS § 224 lg 2 järgi 15 päevase arestiga ja asendada arest üldkasuliku tööga. Lisaks palus kohtuvälise menetleja esindaja võtta E.A-lt ära kolmeks kuuks mootorsõiduki juhtimise õiguse.

4. E.A vabandas teo eest ja palus endale mõista pikk üldkasulik töö, aga jätta juhtimisõigus alles.

Faktilised asjaolud

5. Kohus tuvastab, et väärteoprotokollis kirjeldatud tegu leidis aset: E.A juhtis 18.

novembril 2017 kell 16.06 Võrumaal Toomasmäe külas Toomasmäe Setomaa vallas -Suure-

Veerksu tee 2. kilomeetril paremas pärisuunas mootorsõidukit ja sel ajal oli tema välja hingatavas õhus alkoholi vähemalt 0,7 mg/l kohta. Seda tõendavad alkomeetri kasutamise protokoll, tunnistajate T. R. ja C. S. , aga ka ning menetlusaluse isiku enda ütlused videosalvestis.

Õiguslik hinnang

6. KarS § 3 lg 5 ls 1 sätestab, et k me teo, mis vastab väärteo ui isik paneb toi

- ja kuriteokoosseisule, karistatakse isikut üksnes kuriteo eest. VTMS § 29 lg 1 p 4 aga määrab, et kui teos on kuriteo tunnused, tuleb väärteomenetlus lõpetada. Kohus leiab, et menetluse lõpetamine VTMS § 29 lg 1 p 4 eeldab võrdl tõsist kahtlust selle osas, et menetlusalune emisi isik on pannud toime teo, mis vastab karistusseadustiku eriosa mõne koosseisu kõigi kuriteo le

tunnustele; teo õigusvastasuse või süülisuse puudumine võivad VTMS § 29 lg 1 p 4 kohaldamise välistada vaid juhul, kui õigusvastasuse või süülisuse puudumine on ilmne. See tähendab esiteks seda, et VTMS § 29 lg 1 p 4 alusel ei saa menetlust lõpetada, kui kuriteokahtlus on väga teoreetiline: tõenäosus, et aset on leidnud kuritegu, peab olema võrdlemisi suur. Teisalt aga ei tähenda see seda, et kohus peab kuriteo toimumises olema veendunud n-ö sajaprotsendiliselt: kas kuritegu on aset leidnud, peab välja selgitama kriminaalmenetlus. Kui kriminaalmenetluse kestel ilmneb, et kuriteoga tegemist ei olnud, tuleb kriminaalmenetlus KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel lõpetada; väärteomenetlusega on aga võimalik edasi minna.

7. Kohus leiab, et E.A teos

võivad olla kuriteo tunnused. Seetõttu ei võta ta seisukohta E.A-le ette heidetud osas.

väärteo

8. Võimalik kõne alla mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis u kuriteona tuleb

karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 1 mõttes.

9. Auto juhtimine joobeseisundis on karistatav seetõttu, et (piisavalt suures) joobes olev inimene on võimetu autot juhtides vajalikku ohutust tagama. Joobe tagajärjel tekkinud juhtimisvõimetuse olemasolu sõltub eeskätt alkoholi hulgast inimese kehas. Nn absoluutne juhtimisvõimetus on sätestatud § 69 lg 2 p s 1: juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 LS -

milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Lisaks sellele on aga olemas nn relatiivne juhtimisvõimetus, mida reguleerib LS § 69 lg 2 p s 2: juhi ühes grammis veres on vähemalt 0,50 milligrammi alkoholi - või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,25 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem ning väliselt on tajutavad tema tugevalt häiritud või muutunud kehalised või psüühilised

3 (4)

funktsioonid ja reaktsioonid, mille tõttu ta ei ole ilmselgelt võimeline sõidukit liikluses nõutava kindlusega juhtima.

10. Kohtule teada olevalt ei kasutata Eesti süüteomenetluses LS § 69 lg 2 p 2 kuigivõrd tihti

(kui üldse). Ilmselt on see seletatav töökoormusega: roolijoodikuid on niikuinii palju ja kui

LS § 69 lg 2 p 1 eeldused täidetud ei ole, ei soovi keegi kriminaalmenetlusega tegelema hakata. Lisaks on joobeseisundi tuvastamine LS § 69 lg 2 p 2 alusel (märksa) keerulisem kui LS § 69 lg 2 p 1 järgi: kui viimasel juhul piisab teojärgselt piisavalt suure joobe mõõtmisest, tuleb LS § 69 lg 2 p 2 korral koguda täiendavaid tõendeid (vt käesoleva määruse p 13 jj.).

11. Siiski ei saa LS § 69 lg 2 p 2 rakendamata jätmist kuidagi heaks kiita. Esiteks sisuliselt paneb

PS § 3 lg 1 ls 1 riigivõimu teostajatele kohustuse seadusi täita ning ainuüksi seepärast on tarvis LS § 69 lg 2 p 2 rakendada. Teiseks on aga ka sisuline põhjus suhtuda LS § 69 lg 2 p

2 nõuetele vastavatesse juhtidesse karmilt (st karistada neid kriminaal-, mitte pelgalt väärteokorras). Nimelt võivad ka alla 1,5 promillises joobes olevad sõidukijuhid olla sama ohtlikud kui seda määra ületavad isikud. Olgu märgitud, et nt Saksamaal lähtutakse samasugusest kahetisest liigitusest (st absoluutne ja relatiivne juhtimisvõimetus) (kui isikul esineb alkoholijoove, aga mitte endaga juhtimisvõimetust kaasa tooval määral, on Saksamaal sarnaselt Eestiga nähtud ette vastutus väärteokorras (vt Saksa liiklusseaduse ( ) absoluutse ja relatiivs § 24a)). Küll aga ei ole Saksamaal sätestatud e

juhtimisvõimetus määrasid seaduses: seal paneb piirmäära e d paika teaduslikele uuringutele tuginev kohtupraktika (ja mõningal määral ka õiguskirjandus). Nii lähtuti palju aastaid tagasi pikka aega sellest, et absoluutne juhtimisvõimetus algab 1,5 ‰- (nagu Eestis praegu) st . Seejärel leiti uuemate teadusuuringute alusel, et absoluutselt juhtimisvõimetu on inimene juba alates 1,3 ‰ sest joobest. Tänapäevane –

– kohtupraktika on aga kõige - juba aastaid kestnud

uuemate uuringute alusel jõudnud järeldusele, et absoluutselt juhtimisvõimetu on mootorsõidukijuht, kelle ühes grammis veres on 1,1 ‰ alkohol Relatiivne juhtimisvõimetus i.

aga võib juba alata mitte alles 0,5 promillist, nagu Eestis, vaid juba 0,3 ‰-st. (Sternberg- Lieben/Hecker – Schönke/Schröder zum Strafgesetzbuch (StGB). 29. Auflage, § 316/7, 8 ja

12). See tähendab, et Saksamaal loetaks 0,7 mg/l joobes (mis peaks seaduses sätestatud presumptsiooni kohaselt tähendama 1,4 ‰ st joovet) olevat inimest (nagu seda E.A - praegu oli) absoluutselt juhtimisvõimetuks ehk kurjategijaks. Pole põhjust eeldada, et Saksa kohtupraktika aluseks olevad teadusuuringud ei ole pädevad. Siiski on Eesti õiguse kohaselt absoluutse juhtimisvõimetuse lävi 1,5 ‰, mistõttu peab iseenesestmõistetavalt lähtuma sellest. Küll aga on käesolevas punktis märgitu valguses väga tugevasti alust kahelda selles, kas 0,7 mg/l joobes olev inimene on juhtimisvõimeline (ehk kõne alla tuleb relatiivsest juhtimisvõimetusest rääkimine).

12. Lisaks saab üksnes nõustuda Saksamaal omaks võetud arusaamaga, et mida lähemal on joobe suurus absoluutse juhtimisvõimetuse määrale, seda väiksemad peavad olema juhi ebakindlusele viitavad näitajad: Sternberg

– Schönke/Schröder zum StGB. 29. -Lieben/Hecker

Auflage, § 316/12

– Kindhäuser/Neumann/Paeffgen § 316/31. See ; Zieschang zum StGB,

tähendab seda, et 0,7 mg/l joobes oleva inimese puhul pole KarS § 424 lg 1 tuvastamiseks vaja kuigivõrd palju (muid) viiteid inimese juhtimisvõimetusele.

13. LS § 69 lg 2 p 2 kohaselt peavad juhtimisvõimetusest kõnelemiseks lisaks piisava suurusega joobele olema väliselt tajutavad juhi tugevalt häiritud või muutunud kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid, mille tõttu ta ei ole ilmselgelt võimeline sõidukit liikluses nõutava kindlusega juhtima. Juhtimisvõimetusele võivad viidata nt

koordinatsioonihäired, ebakindel kõnnak, ebaselge kõne või ebamõistlik käitumine

4 (4)

politseinikega suheldes (Zieschang zum StGB,

– Kindhäuser/Neumann/Paeffgen § 316/35;

Sternberg-Lieben/Hecker – Schönke/Schröder zum StGB. 29. Auflage, § 316/12). Samuti võib juhtimisvõimetuse tuvastada sõiduki juhtimise viisi abil: nt n ö sinka vinka sõit - - mine,

oma sõidurealt kõrvale kaldumine, mitmete liiklusmärkide järgimata jätmine, muretu ja kergemeelne liiklemine, kurvis otse sõitmine jms ( – Zieschang

Kindhäuser/Neumann/Paeffgen § 316/32– zum StGB, 33; Sternberg-Lieben/Hecker –

Schönke/Schröder zum StGB. 29. Auflage, § 316/12). Ka on Saksmaal leitud, et mida keerulisemad on liiklustingimused, seda lihtsam on juhtimisvõimetust jaatada: nii on see nt halbade teevõi ilmaolude või tiheda liikluse korral ja öisel (halva nähtavusega) ajal (Zieschang user/Neumann/Paeffgen zum StGB,

– Kindhä § 316/37).

14. Eelöeldu käesoleva asja raames tarvis tähele panna järgmisi asjaolusid pinnalt on .

15. Joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokollis on E.A kohta muu hulgas järgmine info: sidekestad punetasid; reaktsioon oli häiritud; sõidustiil oli ebakindel; esinesid kerged koordinatsioonihäired; kõnnak oli kergelt taaruv (tl 4 pöördel). Lisaks on seal märgitud, et väljas oli hämar.

16. Tunnistajad T. R. ja C. S. sid hoolimata selgitasid, et E.A autol põle

politseiauto talle vastu sõitmisest täistuled, E.A ootas vasakpööret pikka aega, pööret sooritades kaldus vastassuunavööndisse, sõites kasutas ta menetlusalune isik pidevalt pidureid, tema diktsioon oli mõneti häiritud, E.A nägu oli punane, autost väljudes ta taarus ja tema reaktsioonid olid aeglustunud.

17. Kohtu hinnangul viitab eelöeldu väga tugevasti sellele, et E.A oli autot juhtides joobeseisundis LS § 69 lg 2 p 2 ja seega ka KarS § 424 lg 1 tähenduses. Esiteks oli ta joove väga suur (alkoholi 0,7 mg/l kohta). Niivõrd suure joobe puhul saab LS § 69 lg 2 p 2 eitamine tulla kohtu hinnangul kõne alla vaid siis, kui mingeid joobele viitavaid väliseid tunnuseid üldse ei ole või on neid väga vähe (vt ka käesoleva määruse p 12). E.A puhul paistab aga ilmnevat terve rida asjaolusid, mis viitavad. tema juhtimisvõimetusele Seetõttu leiab kohus, et esineb piisav kahtlus, et E.A pani toime kuriteo.

18. Viimaks mainib kohus seda, et käesolev asi viitab suurele LS § 69 lg 2 p 2 puudutavale teadmiste

(või tahtmise) lüngale menetlejate hulgas. Eriti akuutne on see probleem politseid silmas pidades, sest ilmselt saavad üldjuhul just politseinike ütlused olema 0,5–1,49 promillise joobe puhul otsustavaks teo lahterdamise - l kas väär või kuriteoks. Kindlasti ei luba praegune seadus piirduda politseinikel pelgalt mõõteseadme tabloole vaatamise ja näidu üles märkimisega – seda eriti siis, kui joove on alla 1,5 promilli, aga sellele määrale küllaltki lähedal.

19. Eeltoodut kokku eomenetluse. On võttes lõpetab kohus VTMS § 29 lg 1 p 4 alusel väärt tõenäoline, et E.A Et selle hüpoteesi paikapidavust kontrollida, pani toime kuriteo. tuleb väärteoasja materjalid saata Lõuna Ringkonnaprokuratuuri.

/allkirjastatud digitaalselt/ Erkki Hirsnik kohtunik