2-17-17404/7 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Piret Rõuk

Kohtujurist

Evelin Neltsas

Määruse tegemise aeg ja koht

24. jaanuar 2018.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-17404

Kohtuasi

Xxxavaldus

osaühingu

L-Servis-Eesti

(kustutatud)

likvideerimismenetluse läbiviimiseks

Menetlustoiming

menetlusse

võtmise

otsustamine

ja

likvideerija

määramine

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Avaldaja: Xxx(isikukood xxx) lepinguline esindaja Anna

Jõemets (e-post lunka@hot.ee)

Puudutatud isik: osaühing L-Servis-Eesti (kustutatud

10.05.2017, registrikood 10433912)

Resolutsioon

1. Võtta Xxxavaldus

osaühingu

L-Servis-Eesti

(kustutatud) likvideerimismenetluse

läbiviimiseks menetlusse.

2. Viia läbi L-Servis-Eesti (registrikood 10433912, kustutatud) likvideerimismenetlus ja

määrata likvideerijaks Xxx(isikukood xxx, e-post xxx)

3. Kohustada

likvideerijat

Xxxteatama

kohtule

kirjalikult

likvideerimismenetluse

lõpetamisest. Juhul kui likvideerimist ei ole lõpetatud 01.augustiks 2018, tuleb

likvideerijal teatada kohtule põhjused, miks likvideerimist ei ole lõpule viidud ja esitada

aruanne.

4. Jätta menetluskulud L-Servis-Eesti kanda.

Edasikaebamise kord

Isiku määramise avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise või menetluse lõpetamise

määruse peale võivad avaldaja ja juriidiline isik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul

alates kohtumääruse kättetoimetamisest.

Menetluse käik

1. Avaldaja on äriregistrist kustutatud äriühingu L-Servis-Eesti ainuosanik ja endine juhatuse

liige. Avalduse kohaselt kuulub äriühingule vara, milleks on Swedbank AS-i

arvelduskontol olevad rahalised vahendid ligikaudu summas 2009 eurot. Äriühingul

puudub muu vara. Äriühingul puuduvad täitmata kohustused võlausaldajate, sh Maksu- ja

Tolliameti ees. Avaldaja palub määrata kustutatud äriühingu likvideerijaks ennast.

Kohtumääruse põhjendused

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 476 lg 1 alusel algatab kohus hagita

menetluse omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel. Juhindudes

TsMS § 475 lg 1 p 11 on hagita asjaks juriidilise isiku likvideerija määramine. TsMS §

477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades

hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

3. Äriseadustiku (ÄS) § 218 lg 2 kohaselt, kui pärast osaühingu registrist kustutamist ilmneb,

et osaühingul jäi jaotamata vara ja vajalikud on täiendavad likvideerimisabinõud, võib

kohus huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja ennistada vanade

likvideerijate õigused või määrata uued likvideerijad.

4. Registriandmete väljatrüki kohaselt on osaühing L-Servis-Eesti kustutatud registrist

10.05.2017 majandusaasta aruannete mitteesitamise tõttu. Avaldaja oli osaühingu

ainuosanik. Swedbank AS-i tehtud järelpärimine kinnitas, et äriühingu arvelduskonto

saldo enne kustutamist oli 2003 eurot. Kuivõrd äriühingule kuulub vara, siis on

likvideerimise läbiviimine põhjendatud.

5. TsMS § 602 alusel määrab kohus seaduses sätestatud juhul huvitatud isiku avalduse alusel

juriidilise isiku juhatusse või nõukogusse asendusliikme või audiitori, samuti erikontrolli

läbiviimise ja läbiviija. Likvideerija võib kohus määrata ka omal algatusel, muu hulgas

juriidilise isiku sundlõpetamise korral. TsMS § 603 lg 1 ja lg 2 sätestab, et kohus võib

likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu

hinnangul võimeline oma ülesandeid vajalikul tasemel täitma. Likvideerijaks võib kohus

nimetada muuhulgas pankrotihalduri. TsMS § 603 lg 3 kohaselt on isiku määramiseks

vajalik tema nõusolek. TsMS § 604 lg 1 sätestab, et sama seadustiku §-s 602 nimetatud

isiku määramise avalduses tuleb võimaluse korral nimetada kandidaadi nimi, kelle

määramist soovitakse. Kohus ei ole isiku määramisel avaldusega seotud.

6. ÄS § 206 lg 1 järgi on osaühingu likvideerijateks juhatuse liikmed, kui põhikirjas, osanike

otsusega või kohtuotsusega ei ole ette nähtud teisiti. Likvideerijaks ei või olla füüsiline

isik, kes ei või olla juhatuse liikmeks. ÄS § 206 lg 2 tulenevalt peab vähemalt üks

likvideerija olema isik, kelle elukoht on Eestis.

7. Kohus leiab, et puudutatud isiku likvideerijaks tuleb määrata endine juhatuse liige xxx.

Kohtule ei ole teada likvideerijaks määramist välistavaid asjaolusid.

8. Likvideerija õigused ja kohustused on sätestatud ÄS §-s 209 ning likvideerija tegevust

reguleerivad ÄS §-d 210-220. Tulenevalt ÄS §-st 209 on likvideerijal need juhatuse

õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus likvideerimise olemusega. Muuhulgas peab

likvideerija korraldama raamatupidamist, avaldama viivitamatult teate osaühingu

likvideerimismenetlusest

ametlikus

väljaandes

Ametlikud

Teadaanded,

teavitama

teadaolevaid võlausaldajaid, rahuldama võlausaldajate nõuded, jaotama vara ning esitama

peale likvideerimismenetluse läbiviimist kustutamise avalduse äriregistrile.

9. Vastavalt TsMS § 477² lg-le 1 teostab kohus enda poolt hagita menetluses nimetatud

likvideerija üle järelevalvet. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete

täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida

kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada

selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti.

10. Eeltoodust lähtudes tuleb likvideerijal teatada kohtule kirjalikult likvideerimismenetluse

lõpetamisest. Juhul kui likvideerimist ei ole lõpetatud hiljemalt 01. augustiks 2018, tuleb

likvideerijal teatada kohtule põhjused, miks likvideerimist ei ole lõpule viidud ja esitada

aruanne. Aruanne ülesannete täitmise kohta peab sisaldama selgitust ja tõendeid võlgade

sissenõudmise, vara müümise, võlausaldajate nõuete rahuldamise ja allesjäänud vara

jaotamise kohta; põhjendust, miks likvideerimist ei ole lõpule viidud ja kuupäeva, millal

likvideerimismenetlus viiakse lõpule ning likvideerijatele esitatud nõudeavalduste

koopiad ja tõendid likvideerijate poolt teostatud toimingute kohta.

11. TsMS § 172 lg 6 kohaselt juriidilise isiku sundlõpetamise menetluse ning juriidilise isiku

juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija

määramise ja sellega seotud menetluse kulud kannab juriidiline isik. Kohus võib kulud

jätta täielikult või osaliselt avaldaja või muu isiku kanda, kui see on asjaolusid arvestades

õiglane. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta puudutatud isiku kanda.

12. ÄS § 208 lg 2 sätestab, et kui likvideerija nimetatakse kohtulahendiga, saadab kohus

lahendi äriregistrile kande tegemiseks.

Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/