2-17-112509/4 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht 24. jaanuar 2018. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-112509 Tsiviilasi OÜ AF Võlamenetlus hagi Xxxxvastu võlgnevuse nõudes Tsiviilasja hind 146,12 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja OÜ AF Võlamenetlus (registrikood 12290871), lepinguline esindaja Gerda Kabrits Kostja Xxxx(isikukood xxxx) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega. 2. Välja mõista Xxxx OÜ AF Võlamenetlus kasuks põhivõlgnevus 93,84 eurot, sissenõudmiskulude hüvitis 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 17,06 eurot ja alates 25.01.2018 viivis protsendina tasumata põhinõude summalt (93,84 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. 3. Menetluskulud jätta Xxxx kanda. 4. Määrata kindlaks OÜ AF Võlamenetlus maakohtus hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista Xxxx OÜ AF Võlamenetlus kasuks välja menetluskulud 135 eurot. Menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni. 5. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

2 üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, EE062200221059223099 AS-is Swedbank, EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või EE221700017003510302 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi alus 1. Elisa Eesti AS-i ja kostja vahel 26.05.2015 sõlmitud liitumislepingud nr xxxx ja nr xxxx, kostja poolt lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmine (arved teenuse kasutamise eest tasumata). Nõue on loovutatud 16.12.2016 hagejale.

Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. TsMS § 444 lg-st 3 tulenevalt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Menetluskulud 2. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab menetluskulud kostja. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 75 eurot ja lepingulise esindaja kulud 140 eurot. Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (TsMS § 138 lg 1). Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Kohus peab riigilõivu 75 euro väljamõistmist kostjalt põhjendatuks. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus peab lepingulise esindaja kulu summas 60 eurot põhjendatuks. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja reaalselt tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulude jaotuse alusel riigilõiv 75 eurot ja lepingulise esindaja kulud 60 eurot.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

3 (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur kohtunik