2-17-16897/9 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

( TAGASELJAOTSUS )

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Andres Suik

Otsuse tegemise aeg ja koht

24.01.2018, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-16897

Tsiviilasi

XXX ja XXX hagi XXX vastu elatise nõudes

Tsiviilasja hind

Hageja I osas 2115 eurot

Hageja II osas 2115 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja I: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX)

Hageja II: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX)

Hagejate seaduslik esindaja: XXX (isikukood XXX,

elukoht XXX, e-post:XXX)

Hagejate lepinguline esindaja: Olga Väina (Ramstor OÜ,

asukoht

Punane

16-604,

Tallinn;

e-post:

ramstor.ou@mail.ru)

Kostja: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post:

XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista XXX’lt igakuine elatis XXX’i kasuks tema ülalpidamiseks ½ Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (elatis 2017. aastal 235 eurot kuus,

käesoleval hetkel 250 eurot kuus) alates hagiavalduse esitamisest 11.11.2017 kuni XXX

täisealiseks saamiseni, s.o 26.12.2019. Käesoleva kohtuotsusega väljamõistetud elatise

summa muutub koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära

muutumisega nii, et väljamõistetud elatis peab moodustama pool (50%) Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.

3. Käesoleva kohtuotsuse punktis 2 märgitud elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest

ette, s.o hiljemalt vastava kuu 5. kuupäevaks XXX’i arvelduskontole nr XXX

Swedbank AS-s. Kohtuotsuse jõustumise hetkeks hagejale I maksmata elatis tuleb

kostjal tasuda viivitamatult pärast kohtuotsuse jõustumist käesolevas punktis

viidatud hageja I XXX kontole märkides selgituseks “elatis vastavalt kohtuotsusele

tsiviilasjas nr 2-17-16897”.

4. Välja mõista XXX’lt igakuine elatis XXX kasuks tema ülalpidamiseks ½ Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (käesoleval hetkel 250 eurot kuus) alates

hagiavalduse esitamisest 11.11.2017 kuni XXX täisealiseks saamiseni, s.o 10.04.2021.

2-17-16897

2 (3)

Käesoleva kohtuotsusega väljamõistetud elatise summa muutub koos Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega nii, et väljamõistetud elatis

peab moodustama pool (50%) Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuupalga

alammäärast.

5. Käesoleva kohtuotsuse punktis 4 märgitud elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest

ette, s.o hiljemalt vastava kuu 5. kuupäevaks XXX’i arvelduskontole nr XXX

Swedbank AS-s. Kohtuotsuse jõustumise hetkeks hagejale II maksmata elatis tuleb

kostjal tasuda viivitamatult pärast kohtuotsuse jõustumist käesolevas punktis

viidatud hageja II XXX kontole märkides selgituseks “elatis vastavalt kohtuotsusele

tsiviilasjas nr 2-17-16897”.

6. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

6.1 Jätta menetluskulud kostja XXX’i kanda.

6.2 Välja mõista kostjalt XXX hagejate XXX ja XXX kasuks solidaarselt

menetluskulud summas 125 eurot.

7. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 468 lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv,

mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest

alates TsMS § 415 ja § 416 sätestatud alustel ja korras. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest

või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis

vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500

eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229

AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE513300333522160001

Danske Bank A/S Eesti filiaal või nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaal.

Koos kajaga tuleb esitada andmed kautsjoni tasumise kohta.

Kohtu selgitused

 Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See

ei välista menetlustähtaja ennistamist.

 Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti

asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a

juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid.

2-17-16897

3 (3)

 Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon, kaja rahuldamata jätmise

korral arvatakse kautsjon riigituludesse. Kautsjonit ei tagastata, kui hagi toimetati kätte

nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib

eelnimetatud juhul kautsjoni tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi

või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada.

 Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja

kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.

 Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS §

444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks selgitada, et PKS § 100 lõike 1 kohaselt antakse

ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena), kusjuures PKS § 101 lõike

1 kohaselt ei tohi igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning last on kohustatud ülal pidama mõlemad

vanemad. PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool

Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 21.12.2017 vastu võetud Vabariigi

Valitsuse määruse nr 189, s.o „Töötasu alammäära kehtestamine“, kohaselt on alates

01.01.2018 kehtestatud kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 500 eurot.

Seaduses sätestatud igakuise elatise suurus on pool kuupalga alammäärast ja 2018. aastal

moodustab see summa 250 eurot (2017. aastal moodustas see summa 470 eurost poole, s.o

235 eurot).

 Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS §

162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi

rahuldab, peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud kostja kanda. Juhindudes TsMS §

174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hagejate

menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1

p 2 kohaselt elatise nõudmise hagilt riigilõivu ei võeta. Hagejate esindaja Olga Väina on

esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt taotlevad hagejad välja mõista kostjalt

hagejate kasuks õigusabikulud 2,5 h eest summas 125 eurot (tl 34). TsMS § 175 lg 1 alusel

mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagejate

lepingulise esindaja tunnitasu on 50 eurot/h (ilma käibemaksuta), mida kohus peab

mõistlikuks. Kohus leiab, et hagejate menetluskulude nõue on põhjendatud täies ulatuses.

Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hagejate kasuks solidaarselt menetluskuludena välja

mõista 125 eurot.

 Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2

kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 200 eurot.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Andres Suik, kohtunik