Legislator Case Law & Legislation
2-16-11886/28 AI generated

2-16-11886/28 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Case Number 2-16-11886/28
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kohus jätab rahuldamata hageja õigusabikulude nõude 3 235,57 euro ulatuses. Kohus jätab rahuldamata kostja õigusabikulude nõude 2 035,68 euro ulatuses.

Legislator headnote

AI generated

2-16-11886/28 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: Kohus jätab rahuldamata kostja õigusabikulude nõude 2 035,68 euro ulatuses.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kohtujurist

Marget Henriksen

Kaia Hälvin

Määruse tegemise aeg ja koht

24.01.2018.a, Tallinn, Kentmanni tn kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-11886

Tsiviilasi

hagi vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise ja au

teotamise lõpetamise nõudes

Menetlustoiming

Menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: (isikukood: xxx, elukoht xxx, Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Epp Lumiste

(Advokaadibüroo ALTERNA OÜ, Pärnu mnt 141, Tallinn,

e-post: epp@alternalaw.ee)

Kostja: (isikukood: xxx, elukoht xxx, Tallinn)

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Margus Viira

(Advokaadibüroo Viira&Partnerid, Kentmanni 15, Tallinn,

e-post: margus@kentmanni.ee)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.

Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista kostjalt

lt välja hageja kasuks menetluskulu 80 % ulatuses so summas 5 639,23 eurot

(õigusabi 5 279,23 eurot (sh käibemaks) ja riigilõiv 360 eurot).

2. Kohus jätab rahuldamata hageja õigusabikulude nõude 3 235,57 euro ulatuses.

3. Rahuldada kostja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.

Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista hagejalt

lt välja kostja kasuks menetluskulud 20 % ulatuses so summas 484,32 eurot (sh

käibemaks).

4. Kohus jätab rahuldamata kostja õigusabikulude nõude 2 035,68 euro ulatuses.

5. Tasaarvestada hageja ja kostja vastastikused kohtumäärusega väljamõistetavad

menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõista kostjalt lt välja hageja kasuks

menetluskulud summas 5 154,91 eurot.

6. Kostja kohustub määruse jõustumisest kuni täitmiseni tasuma hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

Kohtumääruse asjaolud ja põhjendused

Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 174 lg 8 kohaselt hagita menetluse sätteid. Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita

menetluses, ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega

nende hinnanguga asjaoludele. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise

suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev

kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise

taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 177 lg 1 p 1

kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks: 1) kohtuotsuses või menetlust

lõpetavas määruses või 2) määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. TsMS § 177 lg 2 kohaselt juhul, kui

kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt TsMS § 177 lg 1 p 1,

määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega

mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.

Harju Maakohtu menetluses oli hagi vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise ja au teotamise

lõpetamise nõudes. Harju Maakohus rahuldas 27.10.2017 kohtuotsusega hagiavalduse osaliselt ja

jättis menetluskulud 20 % ulatuses hageja kanda ja 80 % ulatuses kostja kanda. 27.10.2017

kohtuotsus jõustus 28.11.2017.

Vastavalt § 176 lõike 1 järgi kui asja vaadatakse läbi kohtuistungil, esitatakse menetluskulude

rahalise suuruse kindlaksmääramiseks enne kohtuvaidlusi kohtule menetluskulude nimekiri,

milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Kohus määrab tähtaja menetluskulude nimekirja

esitamiseks kulude kohta, mis seonduvad osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine.

Kohus andis 25.08.2017 kohtuistungil pooltele menetluskulude nimekirja esitamiseks kuni

15.09.2017.a ja repliikide esitamiseks kuni 22.09.2017.a.

Hageja esitas 15.09.2017 menetluskulude nimekirja ja taotluse menetluskulude rahaliseks

kindlaksmääramiseks ning kostjalt väljamõistmiseks. Hageja menetluskuluks maakohtus on

7 564,80 eurot (riigilõiv 450 eurot + õigusabi 7 114,80 eurot (sh käibemaks). 18.09.2017 palus

hageja lisada menetluskulude hulka ekslikult välja jäänud arve summas 903,20 eurot, mis

koosneb õigusabist 896 eurot (sh käibemaks) ja parkimistasust 7,20 eurot. Hageja esitas

22.09.2017 repliigi ja palve seoses repliigiga menetluskulude 504 eurot (sh käibemaks)

lisamiseks repliigi koostamise eest menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskuludeks on

riigilõiv 450 eurot ja õigusabi 8 514,80 eurot, parkimistasu 7,20 eurot, so kokku 8 972 eurot.

Hageja esitad repliikides ka vastuväite kostja menetluskuludele. Hageja arvamuse kohaselt võis

kostja vastuseks kuluda maksimaalselt 4 tundi, kuna tegemist ei olnud keerulise tekstiga ja

Riigikohtu praktikat see ei sisaldanud. Samuti tuleb vähendada 07.02.2017 ja 25.08.2017

kohtuistungitega seonduvaid menetluskulusid 6 h ja 38 minutini, kuna 07.02.2017 kestis vähem,

kui kostja arvab ja 25.08.2017 istungil viibis kostja esindaja vahepeal eemal vähemalt 45

minutit. 16.04.2017 menetlusdokumendi koostamine võis aega võtta kõige rohkem 40 minutit.

Hageja arvates on kokku põhjendatud kostja menetluskulud 15 h ja 28 minutit, so 1 856 eurot (sh

käibemaks). Hageja palub kohtul hinnata, kas kostja nimekirja punktides 3 ja 5 ajakulu

(menetlusdokumendi analüüs) on selline kulu, mille kandmist saab teiselt poolelt nõuda ja

vajadusel selle arvelt menetluskulusid vähendada. Selline ajakulu peaks hageja arvates

dokumendi enda koostamise ajakulus sisalduma (2-16-17033).

Kostja esitas 15.09.2017 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostja menetluskuluks

õigusabikulu 2 520 eurot (sh käibemaks).

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

Kohtuväliseks kuluks on TsMS § 144 p 1 järgi menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Hagiavalduselt tasutud riigilõiv on TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulu. Tsiviilasja materjalidest

nähtuvalt on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 450 eurot vastavalt

riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lõikele 1.

Kohus on seisukohal, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv tuleb hageja menetluskuluna kindlaks

määrata ja kostjalt hageja kasuks 80 % ulatuses ehk summas 360 eurot välja mõista.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku

§-s 218 sätestatu kohaselt.

Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-64-13 asunud seisukohale, et menetluskulude hüvitamise

kriteeriumiks on TsMS § 175 lg 1 järgi esindajakulude põhjendatus ja vajalikkus. Eelkõige võib

lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt

menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamisel peab kohus hindama m.h esindaja tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust

(Riigikohus asjas 3-2-1-115-13 p 25).

Kohus, juhindudes eelnimetatud Riigikohtu lahenditest ning arvestades hagejat esindanud

lepingulise esindaja kvalifikatsiooni ja praktilist kogemust, samuti asjaolu, et tegemist oli

keskmise keerukusega tsiviilasjaga ja Epp Lumiste on vandeadvokaat, asub seisukohale, et antud

tsiviilasjas on põhjendatud lugeda hageja lepingulise esindaja mõistlikuks esindajatasu suuruseks

tunnihinda 140 eurot, millele lisandub käibemaks.

Hageja õigusabikulud

- 11.08.2016 – nõupidamine kliendiga ja puuduste kõrvaldamise määrusega tutvumine – 0,33 h

on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi,

- 15.08.2016 – 29.08.2016 - puuduste kõrvaldamise avalduse koostamine, hagi täiendamine, EIK

praktika analüüs, lõpptaotluste sõnastamine, hagiavalduse täiendamine LOVile avaldatud väidete

osas, kaebuse täiendamine lapse filmimise küsimusega (nõupidamine kliendiga nõudega

kaasnevatest riskidest), hagiavalduse täiendamine kliendi poolt saadetud andmetega ning

kliendile täiendavate väidete lisamise osas selgituste edastamine - on kohtu hinnangul

põhjendatud ja vajalik õigusabi mitte rohkem kui 5 tunni ulatuses, arvestades mh

menetlusdokumendi sisu,

- 26.09.2016 - menetlusse võtmise määrusega tutvumine ja selle edastamine kliendile – 0,08 h on

kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi,

- 11.10.2016 - kliendile TsMS § 337 olemuse tutvustamine ja selgitamine tähtaja pikendamise

taotluse rahuldamisest, nõupidamine kliendiga kostja vastuse esitamise edasilükkamise osas -

0,17 h on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi,

- 12.10.2016 - kliendi pöördumisele vastamine seoses kohtu teavitamisega TsMS § 337

kohustuse täitmisest, kliendi e-kirjale vastamine ning kohtule pöördumise edastamine seoses M.

Viira poolt TsMS § 337 järgimiseks kohustamisega - 0,17 h on kohtu hinnangul põhjendatud ja

vajalik õigusabi,

- 26.10.2016 – suhtlus kohtuga kostja vastuse saatmiseks ja kostja esindajale meeldetuletuse

saatmine TsMS § 337 reeglite järgimiseks - 0,3 h on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik

õigusabi,

- 28.10.2016 - nõupidamine seoses kostja vastusega ning täiendavate tõendite esitamise

vajadusega, suhtlus kohtuga seoses kostja poolt vastuse allkirjastamisega - 0,67 h on kohtu

hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi,

- 31.10.2016 – kliendile selgitamine kostja poolt vastuse isikliku allkirjastamisega seonduvalt-

0,08 h on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi,

- 01.11.2016 - 07.11.2016 – kostja vastuse analüüs ja sellele vastuse koostamine, kliendi

saadetud EÕK määruse analüüs ja hageja täiendava seisukoha täpsustamine nende tõendite alusel

– on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi 5,28 h ulatuses, arvestades mh

menetlusdokumendi sisu,

- 06.02.2017 - istungiks ettevalmistamine – 0,67 h on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik

õigusabi,

- 07.02.2017 – kohtuistungil osalemine – on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi

2,88 h ulatuses lähtudes istungi protokollist,

- 09.03.2017 – 20.03.2017 – hageja täiendava seisukoha koostamine ja tõendite analüüs,

seisukoha täiendamine kliendi kommentaaridega ja esitamine – 3,17 h on kohtu hinnangul

põhjendatud ja vajalik õigusabi, hinnates mh menetlusdokumendi sisu,

- 03.04.2017 – kostja 02.04. seisukoha analüüs ja selle edastamine hagejale – 0,3 h on kohtu

hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi,

- 04.04.2017 – kliendi saadetud tõendite (salvestiste kuulamine) analüüs, kliendile vastamine –

0,33 h on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi,

- 04.04.2017-13.04.2017 nõupidamine kliendiga telefonis tõendite esitamisest ja täiendava

seisukoha koostamise põhimõtetest, tõendite analüüs ja hageja täiendava seisukoha koostamine,

nõupidamine telefonis täiendava seisukoha ja tõendite esitamisega, nõupidamine kliendiga,

menetlusdokumendi täiendamine nõupidamisel arutatuga, nõupidamine kliendiga telefonis,

kliendi soovide järgi menetlusdokumendi täiendamine, suhtlus kohtuga hagejale antud täiendava

tähtaja osas, menetlusdokumendi esitamine – ei ole põhjendatud enam kui 5 h ulatuses,

arvestades mh menetlusdokumendi sisu,

- 08.05.2017 – kliendi küsimusega (täiendav tõend) tutvumine, kliendile vastamine ja

nõupidamiseks ettevalmistus – 0,4 h on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi,

- 18.08.2017 – kliendile e-kirja saatmine seoses istungiga ja võimaliku kirjaliku menetlusega

pärast istungit – 0,1 h on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi,

- 18.08.2017 – telefonikõne kliendiga – 0,7 h on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik

õigusabi,

- 21.08.2017 – kliendile küsimuste saatmine kostja vande all ülekuulamiseks - 0,1 h on kohtu

hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi,

- 24.08.2017 – istungiks ettevalmistamine – 1 h on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik

õigusabi,

- 25.08.2017 – kohtuistungil osalemine – on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi

4,55 h ulatuses, lähtudes kohtuistungi protokollist (maha on arvestatud vaheaeg),

- 25.08.2017 – nõupidamine kliendiga istungi järgselt – 0,5 h on kohtu hinnangul põhjendatud ja

vajalik õigusabi,

- 25.08.2017 – parkimistasu ei kuulu kohtu arvates hüvitamisele, sest tegu ei ole

transpordikuluga.

Lähtudes

Riigikohtu

lahendist

nr

3-2-1-65-13

võib

hüvitatavaks

menetluskuluks olla otsene sõidukulu.

- 01.09.2017 – 15.09.2017– kohtukõne teeside koostamine, teeside redigeerimine ja täiendamine

VÕS § 1055 osaga, teeside täiendamine vastavalt kliendi täpsustusele, vormistamine, esitamine –

on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi mitte rohkem kui 5 h ulatuses, arvestades

menetlusdokumendi sisu,

- 08.09.2017- 14.09.2017 – kliendiga suhtlemine ei ole õigustatud rohkem kui 0,5 h ulatuses, sest

kohtu arvates on kogu menetluse vältel hageja esindaja suhelnud hagejaga märksa rohkem kui

kostja oma esindajaga (sh on ka hageja kulud märksa suuremad), kohtu arvates 0,5 h teeside

teemal kliendiga arutlemiseks piisab (üle 2 h vestlus on ülemäärane). Kohus lähtub eeldusest, et

kulude kandmise vajadus ei saa võrreldes vastaspoolega olla nii suures ulatuses tasakaalust

väljas,

- 15.09.2017 – menetluskulude nimekirja koostamine ja esitamine – lähtudes Riigikohtu

lahendist nr 3-2-1-77-14, kuna selle avalduse ja menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua

õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada menetlusosaline ka ise ilma lepingulise

esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes.

- 22.09.2017 – repliikide esitamine – ei ole põhjendatud rohkem kui 2 h ulatuses, arvestades

menetlusdokumendi sisu.

Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hageja avalduse maakohtus kantud menetluskulude

rahalise suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt, õigusabi eest 39,28 h s.o 5 499,20 eurot (39,28 h

x 140 eurot), millele lisandub käibemaks 1 099,84 eurot, kokku 6 599,04 eurot. Sellest 80 % on

5 279,23 eurot ja riigilõiv 80 % ulatuses summas 360 eurot, kokku 5 639,23 eurot. Kohus jätab

rahuldamata hageja õigusabikulude nõude 3 235,57 euro ulatuses.

Kostja õigusabikulud

Kohus, juhindudes eelnimetatud Riigikohtu lahenditest ning arvestades kostjat esindanud

lepingulise esindaja kvalifikatsiooni ja praktilist kogemust, samuti asjaolu, et tegemist oli

keskmise keerukusega tsiviilasjaga ja Margus Viira on vandeadvokaat, asub seisukohale, et

antud tsiviilasjas on põhjendatud lugeda kostja lepingulise esindaja mõistlikuks esindajatasu

suuruseks tunnihinda 100 eurot, millele lisandub käibemaks.

- 05.08.2016 hagimaterjalidega tutvumine, konsultatsioon, esindatava selgitused, materjalidega

tutvumine ja analüüs – on põhjendatud ja vajalik õigusabi 5 h ulatuses, arvestades asja

keerukust,

- 24.10.2016 - kostja vastuse koostamine - on põhjendatud ja vajalik õigusabi 3 h ulatuses,

arvestades menetlusdokumendi sisu,

- hageja 07.11.2016 vastuse lisadega tutvumine ja analüüs - on põhjendatud ja vajalik õigusabi

2 h ulatuses. Kohus ei nõustu hagejaga selles, et menetlusdokumentide analüüsi ei saa vaadelda

õigusteenuse osutamisena. Menetlusdokumentidega tutvumine on vajalik õigusteenuse

osutamiseks. Lihtsam oleks küll seda kulu hinnata, kui see oleks liidetud menetlusdokumendi

koostamise alla, kuid vastasel juhul ei saaks ka hageja enda lepingulise esindaja poolt teostatud

menetlusdokumentide analüüsi pidada põhjendatuks.

- 07.02.2017 istungil osalemine - on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik õigusabi 2,88 h

ulatuses lähtudes istungi protokollist,

- hageja 21.03.2017 täiendava seisukoha ja lisadega tutvumine - on põhjendatud ja vajalik

õigusabi 1,5 h ulatuses,

- kostja seisukoha koostamine hageja 13.04.2017 seisukohtadele - on põhjendatud ja vajalik

õigusabi 1 h ulatuses, arvestades menetlusdokumendi sisu,

- 25.08.2017 istungil osalemine – kuna hageja väitel käis kostja esindaja vahepeal ära u 0,75 h,

siis loeb kohus tema osalemise istungil arvestatuks 3,8 h ulatuses (siit on maha arvestatud ka

istungi vaheaeg),

- 15.09.2017 teeside koostamine - on põhjendatud ja vajalik õigusabi 1 h ulatuses.

Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus kostja avalduse maakohtus kantud menetluskulude

rahalise suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt, õigusabi eest 20,18 h s.o 2 018 eurot (20,18 h x

100 eurot), millele lisandub käibemaks 403,60 eurot, kokku 2 421,60 eurot. Sellest 20 % on

484,32 eurot, mis tuleb välja mõista hagejalt. Kohus jätab rahuldamata kostja õigusabikulude

nõude 2 035,68 euro ulatuses.

TsMS § 445 lg 1 kohaselt juhul, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad

nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse

resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. TsMS § 463 lg 2 kohaselt kohtumäärusele

kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene

teisiti.

Juhindudes TsMS § 463 lg 2 koosmõjus TsMS § 445 lg 1 sätestatust tasaarvestab kohus hageja

ja kostja vastastikused kohtumäärusega väljamõistetavad menetluskulud, tasaarvestuse tagajärjel

mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud summas 5 154,91 eurot (5 639,23

eurot – 484,32 eurot).

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja esitanud kohtule TsMS § 177 lg 4 kohase avalduse.

Seega, juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 tuleb kostjal alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni

tasuda menetluskulult viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik