2-17-16933/5 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Legislator summary
AI generatedteatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks
Legislator headnote
AI generated2-17-16933/5 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Tagaseljaotsus
Kohus
Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Kohtujurist
Marget Henriksen
Kaia Hälvin
Otsuse avalikult tegemise aeg ja
koht
22. jaanuar 2018.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-17-16933
Tsiviilasi
Rävala Õigusbüroo OÜ hagiavaldus XXXi vastu
võlgnevuse väljamõistmise nõudes
Tsiviilasja hind
892,70 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: Rävala Õigusbüroo OÜ (reg.kood: 14042462);
Hageja lepinguline esindaja: Alla Žulinskaja (e-post:
info@ravalaburoo.ee);
Kostja: XXX (IK XXX; elukoht: XXX; e-post:
XXX).
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada Rävala Õigusbüroo OÜ hagiavaldus XXXi vastu võlgnevuse
väljamõistmise nõudes tagaseljaotsusega osaliselt.
2. Mõista XXXilt Rävala Õigusbüroo OÜ kasuks välja põhivõlgnevus 400
eurot, sissenõudmiskulud 25 eurot, intress 71,33 eurot ja kuni 13.11.2017
sissenõutavaks muutunud viivised summas 20,89 eurot.
3. Mõista XXXilt Rävala Õigusbüroo OÜ kasuks välja viivis alates
14.11.2017 võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses kuni põhinõude
täitmiseni (kuid mitte rohkem kui 400 eurot).
4. Jätta hagi ülejäänud viivise ja sissenõudmiskulude osas rahuldamata.
5. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:
5.1.
Jätta menetluskulud hageja kanda 38 % ulatuses ja kostja kanda
62 % ulatuses.
5.2.
Välja mõista XXXilt Rävala Õigusbüroo OÜ kasuks menetluskulu
232,50 eurot.
5.3.
Tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni tuleb
hüvitamisele
kuuluvatelt
menetluskuludelt
tasuda
viivist
võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2 (3)
5.4.
Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
Edasikaebamise kord
Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule
(Pärnu mnt 7, Tallinn, menetlusposti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul
alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult
teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub
tsiviilasja hinnast. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks
Harju
Maakohtule
(Kentmanni
13,
Tallinn,
menetlusposti
aadress
hmkkentmanni.menetlus@kohus.ee)
päeva
jooksul
alates
tagaseljaotsuse
kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest
põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul
alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest
teada. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise
puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja
vastu üleandmisega või elektrooniliselt, kui kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli
kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu
üleandmisega või kohtuistungil või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajale
tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjon
summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte
rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr
EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is, nr
EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või nr EE221700017003510302
Nordea Bank AB Eesti filiaalis. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos
kajaga tuleb esitada andmed kautsjoni tasumise kohta.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi
menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi
taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,
eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses
esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab
kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud
taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista
menetlustähtaja ennistamist.
Kohtu põhjendused
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul
hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult
põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole
tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati
kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
Kohus võttis antud tsiviilasjas hagiavalduse menetlusse 08.12.2017 kohtumäärusega. Kohus
toimetas menetlusdokumendid kätte TsMS 3141 lg 2 järgi 13.12.2017 ja luges
kättetoimetatuks 19.12.2017.
Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastust esitanud, seega rahuldab kohus TsMS § 407 lg 1
alusel hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud
ulatuses.
Hageja on arvestanud viivist määraga 0,16 % päevas, mis tulenes laenulepingu tingimustest,
mis on kohtu arvates tüüptingimused VÕS § 35 lg 1 tähenduses. Tulenevalt TsMS § 438 lg-st
1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida
tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud.
3 (3)
Riigikohus on 10.05.2016. a määruse tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 p-s 13 märkinud, et
eelduslikult tuleks VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi hinnata tühiseks vähemalt selline
tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset
seadusjärgset viivisemäära. Riigikohtu hinnangul kajastab sellises suuruses lepinguline
viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi,
kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Seega ületab laenutingimuste järgne viivisemäär
seadusjärgset viivisemäära enam kui kolm korda ning arvestades Riigikohtu eelviidatud
seisukohta, on üldtingimustes sisalduv viivisekokkulepe VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi
tühine. VÕS § 41 teise lause kohaselt kohaldatakse tühise tüüptingimuse asemel seaduses
seda liiki lepingu kohta sätestatut. Tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe tühisuse
korral on hagejal õigus nõuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Seadusjärgne viivis perioodilt 30.01.2016-28.02.2016 summalt 58,96 on 0,39 eurot; perioodilt
29.02.2016-29.03.2016 summalt 61,85 eurot on 0,41 eurot, perioodilt 30.03.2016-28.04.2016
summalt 64,88 eurot on 0,43 eurot, perioodi 29.04.2016-28.05.2016 summalt 68,06 on eurot
0,45 eurot, perioodilt 29.05.2016-27.06.2016 summalt 71,39 eurot on 0,47 eurot, perioodilt
28.06.2016-19.06.2017 summalt 74,86 on 5,85 eurot, perioodilt 20.06.2017-13.11.2017
summalt 400 eurot on 12,89 eurot. (viivisearvestus on tehtud viivisekalkulaatorit
(www.viivisekalkulaator.ee) kasutades).
Kohus ei pea õigustatuks lepingu kehtivuse ajal 10 euro võlateatiste eest väljamõistmist, sest
võlgnikule ei saadetud tasuta meeldetuletust lähtudes VÕS § 1132 lõikest 1. Peale lepingu
ülesütlemist 2 kirja saatmise eest peab kohus hüvitist kokku 25 eurot õigustatuks lähtudes
VÕS VÕS § 1132 lg 2 p-st 2.
Kohus mõistab XXXilt Rävala Õigusbüroo OÜ kasuks välja põhivõlgnevuse 400 eurot,
sissenõudmiskulud 25 eurot, intressi 71,33 eurot ja kuni 13.11.2017 sissenõutavaks muutunud
viivised summas 20,89 eurot ning viivise alates 14.11.2017 võlaõigusseaduse § 113 lõike 1
teises lauses kuni põhinõude täitmiseni (kuid mitte rohkem kui 400 eurot).
TsMS § 162 lg 1 sätestab, et Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised
kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise
kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja
nõustajate kulud.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Arvestades hagi osalist rahuldamist jätab kohus menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel hageja
kanda 38 % ulatuses ja kostja kanda 62 % ulatuses. Vastavalt TsMS § 174 lõigetele 1 ja 2
määrab kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Hageja palub kostjalt välja mõista
riigilõivu 175 eurot ning õigusabikulud 360 eurot.
TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja
põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
Hageja on tasunud riigilõivu seaduses sätestatud määras. Kohus leiab, et õigusabi 200 eurot
ületavas osas ei ole põhjendatud. Seega on hageja menetluskulud põhjendatud kokku 400 euro
ulatuses. Arvestades menetluskulude jaotust, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja
menetluskulu 232,50 eurot (62 % 375-st eurost).
/allkirjastatud digitaalselt/
Marget Henriksen
kohtunik