3-17-314/38 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Tiina Pappel ja Tanel Saar Määruse tegemise aeg ja koht

23. jaanuar 2018, Tartu Haldusasja number 3-17-314 Haldusasi Leonid Rubanjaki kaebus Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 486 eurot seonduvalt ajavahemikul 18.12.2013 kuni 17.03.2014 alusetult kartserikambris viibimisega Menetluse alus ringkonnakohtus Leonid Rubanjaki apellatsioonkaebus Tartu Halduskohtu 21.06.2017. a otsuse peale Menetlusosalised Kaebaja/apellant Leonid Rubanjak Vastustaja Tallinna Vangla

RESOLUTSIOON Tagastada Leonid Rubanjaki apellatsioonkaebus Tartu Halduskohtu 21. juuni 2017. a otsusele läbivaatamatult. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale saab esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Leonid Rubanjak esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus hüvitada Tallinna Vangla tekitatud kahju 5,40 eurot päevas tema kinnipidamise eest kartseris ajavahemikul. Kaebuse kohaselt peeti kaebajat kartseris kinni alusetult ja ebainimlikes tingimustes ning sellega rikuti kaebaja inimõigusi alandades tema väärikust. Samuti esitas L. Rubanjak taotluse menetlusabi korras riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

2. Tartu Halduskohus jättis 8. märtsi 2017. a määrusega kaebaja menetlusabi taotluse rahuldamata põhjusel, et kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtuvalt ei ületanud menetluskulud kaebaja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut. Kaebaja tasus kaebuselt riigilõivu 15 eurot.

3. Tartu Halduskohus jättis 21. juuni 2017. a otsusega kaebuse läbi vaatamata kahju osas seoses sellega, et kartser ei vastanud nõuetele, ei saanud raadiot kuulata, ei väljastatud ajalehti, jalutusboks oli väike ning sinna tuli kõrvalt jalutusboksist sisse suitsulõhna, puudus loomulik valgustus, antisanitaarsed tingimused, kuna tualett ja toidulaud olid lähestikku, tualeti kasutamist jälgis vastassoost valvur, ei saanud suhelda teiste inimestega ning riideid ei saanud pesta, kuna kraanist tuli jäist vett, pidi olema mustades riietes. Muus osas jättis halduskohus kaebuse rahuldamata.

4. L. Rubanjak esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu

21. juuni 2017. a otsus tühistada ja teha uus otsus, millega rahuldada kaebus.

5. Tartu Ringkonnakohus jättis 14. augusti 2017. a määrusega L. Rubanjaki apellatsioonkaebuse käiguta ja andis tähtaja kümme päeva alates määruse kättesaamisest riigilõivu 15 eurot tasumiseks või menetlusabi taotluse esitamiseks ning apellatsioonkaebuse taotluse täpsustamiseks.

6. L. Rubanjak esitas 22. augustil 2017 Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse täienduse ja menetlusabi taotluse apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.

7. Tartu Ringkonnakohus jättis 5. septembri 2017. a määrusega L. Rubanjaki menetlusabi taotluse apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata ja andis kaebajale tähtaja kümme päeva alates määruse jõustumisest riigilõivu 15 eurot tasumiseks.

8. L. Rubanjak esitas 18. septembril 2017 Riigikohtule määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu määruse peale. Riigikohus jättis 4. detsembri 2017. a määrusega kaebaja määruskaebuse menetlusse võtmata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 187 lg 4 teise lause kohaselt tagastab kohus apellatsioonkaebuse määrusega apellandile, kui apellant jätab tähtajaks täitmata kohtu nõudmise kõrvaldada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist takistav puudus. 10. Tartu Ringkonnakohus on 5. septembri 2017. a määrusega otsustanud mitte rahuldada

L. Rubanjaki taotlust riigilõivust vabastamise osas apellatsioonkaebuse esitamisel ning andnud kaebajale täiendava tähtaja riigilõivu 15 euro tasumiseks. Sama määruse põhjendavas osas (p 17) on ringkonnakohus kaebajale selgitanud, et kui kaebaja jätab kohtu nõudmise riigilõivu tasumiseks tähtpäevaks täitmata, tagastab kohus apellatsioonkaebuse määrusega kaebajale. Tulenevalt Tartu Ringkonnakohtu määruse resolutsiooni p-st 3 tuli kaebajal kõrvaldada apellatsioonkaebuse puudus määruse jõustumisest arvates kümne päeva jooksul. HKMS § 179 lg 3 kohaselt jõustub määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse, kui seaduse järgi ei saa seda tähtaega ennistamata enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Riigikohtu määrus, millega jäeti kaebaja määruskaebus menetlusse võtmata, jõustus selle avalikult teatavaks tegemise päeval, s.o 4. detsembril 2017 (HKMS § 232 lg 2 koostoimes HKMS §-ga 234). Riigikohtu määruse jõustumisega jõustus ka Tartu Ringkonnakohtu 5. septembri 2017. a määrus. Seega hakkas tähtaeg apellatsioonkaebuses esinenud puuduste kõrvaldamiseks kulgema ning viimane päev riigilõivu tasumiseks oli 14. detsember 2017. Käesoleva määruse tegemiseni ei ole kaebaja kõrvaldanud apellatsioonkaebuses esinenud puudust, s.o ei ole esitanud kohtule andmeid selle esitamisel riigilõivu tasumise kohta. Riigilõivu tasumist kaebaja poolt ei nähtu ka Kohtute Infosüsteemist. Samuti ei ole kaebaja pöördunud ringkonnakohtu poole, et taotleda riigilõivu tasumise tähtaja pikendamist. 11. Eeltoodust tulenevalt tuleb apellatsioonkaebus HKMS § 187 lg 4 alusel kaebajale tagastada. HKMS § 187 lg 2 teise lause alusel loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud. 12. HKMS § 187 lg 7 kohaselt võib apellant määruse peale, millega kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, esitada määruskaebuse Riigikohtule.

/allkirjastatud digitaalselt/