1-11-1571/118 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Kriminaalasi nr 1-11-1571

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22. jaanuar 2018 Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 11.01.2018) Kriminaalasja number 1-11-1571 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Prokurör Ene Uljanova (esitas arvamuse kirjalikult) Taotlus Urmas Jundase tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu URMAS JUNDAS

isikukood 37304010358, asukoht: viibib karistuse kandmisel Tartu Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx RESOLUTSIOON

Jätta Urmas Jundas Harju Maakohtu 25.05.2011. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1- 11-1571 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Urmas Jundas on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 25.05.2011 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-11-1571 KarS § 141 lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõistetud 6 aastat vangistust; KarS § 142 lg 2 (alates 16.07.2006 KarS § 142 lg 2 p 1, 2) järgi ja karistuseks mõistetud 3 aastat vangistust; KarS § 145 järgi ja karistuseks mõistetud 3 aastat vangistust. Õigeks mõisteti Urmas Jundas KarS § 178 lg 1 järgi. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti üksikkaristustest raskema suurendamise teel liitkaristuseks 9 aastat vangistust. KarS 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning mõistetud vangistuse alguseks loeti 25.08.2010. Kohtuotsus jõustus 18.01.2012 Riigikohtu määrusega.

2 (3) Kinnipeetava karistusaeg algas 25.08.2010 ja lõpeb 25.08.2019. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Võimalus tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 02.12.2017.

29.11.2017 edastas Tartu Vangla kohtule materjalid Urmas Jundase ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab kinnipeetava Urmas Jundase vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. 10.01.2018 saabusid kohtusse täiendavad dokumendid Urmas Jundase tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks saadetud materjalide juurde lisamiseks. Dokumendid sisaldasid muuhulgas Urmas Jundase argumente selle kohta, miks peaks kohus ta tingimisi enne tähtaega vabastama.

Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Urmas Jundase tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, asus seisukohale, et süüdimõistetut ei peaks vabastatama tingimisi ennetähtaegselt. Prokuröri arvates on isiku puhul positiivne kindla vabanemisjärgse elukoha olemasolu ning vanglas sotsiaalprogrammides ja tööhõives osalemine. Negatiivseks peab prokurör süüdimõistetu isikut ja kuriteo sooritamise asjaolusid. Samuti on negatiivne asjaolu, et isik ise eitab probleemi olemasolu, süüdistab olukorda ja teisi inimesi. Süüdimõistetu ei teadvusta endale, et käitub valesti. Arvestades kõiki asjaolusid kogumis, oli prokurör arvamusel, et Urmas Jundase tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Vaatamata sellele, et süüdimõistetu puhul esineb positiivseid asjaolusid, ei kaalu need üles tema suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid.

Urmas Jundas avaldas, et ta soovib enne tähtaega vabaneda ja selgitas, et on kohtule saatnud kirjalikud argumendid selle kohta, miks peaks kohus teda tingimisi enne tähtaega vabastama. Rohkem argumente tal kohtuistungil esitada ei olnud. Urmas Jundas tunnistas, et tal on prokuratuuriga hõõrumine ja seetõttu ei pane teda imestama, et prokuratuur tema vabastamise vastu on. Urmas Jundas palus kohtul teha positiivne otsus ja lisas, et tal on 12-aastane laps, kes väga ootab, et isaga aega veeta, samuti on tal 80-aastane ema, kes vajab tuge.

KOHTU SEISUKOHT KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Urmas Jundas temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Urmas Jundasel on karistust kanda rohkem kui kaks kuud (KarS § 76 lg 3). Seega esinevad formaalsed alused Urmas Jundase tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Tartu Vangla hinnangul esineb Urmas Jundase puhul riske ja ohtlikkust, mis tulenevad Urmas Jundase isiksuseomadustest, varasemast elukäigust ning käitumisest. Urmas Jundase riskikäitumisega on karistuse kandmise ajal tegeletud. Urmas Jundas on läbinud

3 (3) psühholoogilised nõustamised eesmärgiga teadvustada sooritatud kuritegu ja sellega kaasnenud tagajärgi, läbinud sotsiaalprogrammi „Õige Hetk“ ning osalenud tööhõives tööharjumuse ja tööoskuste hoidmiseks. Tagasiside Urmas Jundase tegevusele on positiivne, kehtivaid distsiplinaarkaristusi Urmas Jundasel ei ole. Ka Urmas Jundase vabanemisjärgsed elutingimused ning väljavaated resotsialiseerumiseks on pigem head - tal on olemas eluja töökoht ning lähedaste toetus. Tal ei ole tasumata rahalisi nõudeid, vabanemisfondi on kogunenud raha, mis tagab esmase toimetuleku pärast vabanemist. Urmas Jundas on vangla iseloomustuse kohaselt seadnud tulevikuks realistlikud ja saavutatavad eesmärgid.

Jätmata tähelepanuta kõiki eeltoodud positiivseid asjaolusid, leiab kohus siiski, et Urmas Jundase vabastamine enne karistusaja lõppu ei ole põhjendatud. Tingimisi enne tähtaega vabastamine on soodustus, mida kohus võib kohaldada, kuid mis ei ole kinnipeetava õigus ka olukorras, kus ta on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt, täitnud individuaalset täitmiskava ning tema elutingimused vabaduses on head. Kohus on seisukohal, et Urmas Jundase vabanemisjärgsed elutingimused ja eeldatav majanduslik toimetulek ei ole ilmselt määrava tähendusega uute kuritegude ärahoidmisel - sarnased olid need ka ajal, kui ta pani toime kuriteod, mille eest käesolevalt karistust kannab. Kinnipeetava vabastamine on võimalik, kui karistus on tema puhul täitnud oma eesmärgi. Seda on võimalik hinnata lisaks kinnipeetava käitumisele ka kinnipeetava suhtumise kaudu toimepandud tegudesse. Urmas Jundas pani oma alaealiste kasupoegade suhtes pika aja vältel (2002-2007) toime mitu seksuaalse enesemääramise vastast süütegu. Tal on tuvastatud seksuaalsuunitluse häire, kuid endal esinevat probleemi süüdimõistetu eitab ning süüdistab tekkinud olukorras teisi. Urmas Jundase selgitustest kohtuistungil ei saa teha järeldusi, et ta oleks enda kuritegude raskusest tegelikult aru saanud ning mõistnud nende põhjuseid ning tagajärgi. Kuivõrd ka karistuse kandmise ajal ei ole Urmas Jundas teadvustanud nende tegude taunitavust, ei ole karistus oma eesmärki täitnud ning Urmas Jundase vabastamine ei ole võimalik. Ka asjaolu, et Urmas Jundasel on alaealine poeg, kes sooviks isaga koos olla, ei ole põhjuseks karistuse kandmiselt vabastamisel. Seda ei ole ka kohustus pakkuda pereliikmetele tuge igapäevatoimetustes. Siiani on pereliikmete elu ja toimetulek olnud korraldatud ning Urmas Jundasel on võimalik asuda neid kohustusi täitma pärast karistuse ärakandmist.

Kõike eelnevat arvesse võttes leiab kohus, et Urmas Jundas tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik