1-15-5395/47 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Kriminaalasi nr 1-15-5395

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

22. jaanuar 2018 (istung toimus Jõgeva kohtumaja kaugkohtuistungina 11.01.2018 ) Kriminaalasja number 1-15-5395 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekre

tär Viivi Kalme Prokurör Külli Zimm (esitas arvamuse kirjalikult) Taotlus

B.H

tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu B.H

isikukood XXX, asukoht: viibib karistuse

kandmisel Tartu Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kaitsja Monica Meristo-Dmitrijev RESOLUTSIOON

Jätta B.H Harju Maakohtu 27.08.2015. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-15-5395

a. mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamat

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva

kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD

JA MENETLUSE KÄIK

B.H Harju Maakohtu 27.08.2015. a kohtuotsusega on süüdi tunnistatud kriminaalasjas nr 1-15-5395 KarS § 120 lg 1 järgi ja karistuseks mõistetud 1 aasta vangistust; KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja karistuseks mõistetud 2 aastat vangistust; KarS § 121 lg 2 p 2, 3

järgi ja karistuseks mõistetud KarS § 64 lg 1 alusel

3 aastat vangistust. raskeima karistuse suurendamise teel mõisteti B.H-le liitkaristuseks 3 aastat 2 kuud vangistust.

Karistuse algust arvestati alates B.H kinnipidamisest 29.01.2015. Kohtuotsus jõustus 28.08.2015.

2 (3) Kinnipeetava karistusaeg algas 29.01.2015 29.03.2018. ja lõpeb KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib

kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga

tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt

poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud Võimalus tingimisi enne . tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 30.11.2017.

Kohtule esitatud et Tartu Vangla toetab kinnipeetava B.H materjalidest nähtub, vangistusest tingi

misi enne tähtaega vabastamist ja tema suhtes KrMS § 426 lg 3 kohaldamist.

Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. ör, olles Prokur

tutvunud Tartu Vangla materjalidega B.H tingimisi ennetähtaegseks

vabastamiseks, nõustus Tartu Vangla seisukohaga isiku vabastamise osas ja toetas isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja tema suhtes KrMS § 426 lg 3 kohaldamist.

B.H avaldas, et soovib tingimisi enne

tähtaega vabaneda. Kinnipeetava sõnul

käib tema suhtes alles arutamine seoses kohustusega lahkuda vabanemise korral Eestist.

Kinnipeetava sõnul on ta otsuse vaidlustanud, kuna Venemaal ei ole tal ühtegi tuttavat või lähedast, ei ole tööd ega elukohta, kogu elu on ta elanud Eestis. B.H kirjeldas oma tervislikku seisundit ja kinnitas, et saab vanglas nii xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx vastu ravi. tema ema tervis hea ning ema ei saa temata hakkama. Kaks Kinnipeetava sõnul ei ole ka

aastat käis nonüümsete B.H enne viimaste kuritegude toimepanemist a narkomaanide grupis , , kuid lõpetas selle, kuna töö kõrvalt jäi vähe aega ja tekkis tagasilangus mis tõi taas vanglasse.

Kaitsja selgitas, et tegelikult on olukord praegu selline, et ettekirjutus vabanemise korral

Eestist lahkuda . Kui B.H on tänaseks päevaks B.H suhtes jõustunud

praegu vabastada, siis ta saadeta eks kse automaatselt Eestist välja, mistõttu ei ol kaitsja arvates B.H praegu kasulik vanglast vabaneda. Vanglas olles saab kaitsja B.H praegu saadetakse midagi ette võtta, et see otsus tühistataks. Kui välja Eestist, ei ole ega tööd ja tal on lisaks na tal seal elukohta rkoprobleem. Kaitsja leidis, et ühest küljest on olemas asjaolud, et võiks vabaneda, kuid teisest küljest B.H

võiks ta olla vanglas märtsini, siis vabaneb nagunii. ma käib B.H e teda praegu vanglas vaatamas ja ta saab ravi oma haiguste vastu.

KOHTU SEISUKOHT KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme

kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on

tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud.

Käesolevaks ajaks on temale mõistetud karistusajast ära kandnud B.H

vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused B.H tingimisi vangistuse

st ennetähtaegseks vabastamiseks.

KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise

otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

B.H on kriminaalkorras karistatud neljal korral (kaks karistust kustunud)

ning ta kannab ka levat karistust kannab B.H neljandat reaalset vangistust. Käeso

ähvardamise, kehalise väärkohtlemise ning varguse eest. Kuritegudes oli

3 (3)

kannatanuks kinnipeetava ema. Ka varasemad kuriteod on olnud varaisikuvastaseid. ja

Kuritegude toimepanemist on B.H puhul

soodustanud sõltuvusprobleemid ning vajadus rahaliste vahendite järele, mille arvelt narkootikume hankida.

B.H on pikaaegne uimastitarvitaja. Ta alusta esimeses klassis kanepi s

suitsetamisega, seejärel proovis teisi narkootilisi aineid ning enne käesolevat vangistust tarvitas nii fentanüüli kui metadooni. Korduvalt on B.H püüdnud sõltuvusest vabaneda otsides abi rehabilitatsioonikeskustest ning , kuid v AN tugirühmast aatamata kõigele

tekkisid tagasilangused. Tartu Vanglas on B.H läbinud aktiivse

sõltuvusrehabilitatsiooni, osalenud tööhõives majandusabitöölisena, õppinud riigikeelt ning

läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ „Tagasilanguse ennetamine“ Väidetavalt ja .

soovib B.H loobuda narkootikumide tarvitamisest ning kuritegelikust käitumisest, kuid varasem elukäik näitab, et tagasilangus on kerge tekkima ning kinnipeetav

ei pruugi sellega toime tulla. Negatiivsest küljest iseloomustab B.H ka kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasolune. Isik, kaaskinnipeetava suhtes vägivalla kasutami kes soovib vabaneda vangistusest enne tähtaega, peaks enesele teadvustama, kuivõrd oluline

on õiguskuulekas käitumine ka karistuse kandmise ajal ja millised tagajärjed võib endaga kaasa tuua normide rikkumine. B.H ei ole seda teinud.

Vabanemise korral sooviks B.H asuda elama ema juurde, kuid PPA

25.10.2017.a otsusega nr 15.3-3.4/2017/8008-1 tunnistati B.H pikaajalise

elaniku elamisluba kehtetuks ning tehti ettekirjutus Eestist lahkumiseks, mis kuulub

sundtäitmisele B.H kinnipidamisasutusest vabanemisel. Lisaks kohaldati

sissesõidukeeld 5 aastaks alates lahkumiskohustuse täitmisest. Seega puudub B.H alus Eestis viibimiseks pärast karistuse kandmiselt vabanemist.

Kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates leiab kohus, et B.H

vabastamine enne karistusaja lõppu ei ole põhjendatud ja seda eelkõige tulenevalt tema varasemast elukäigust, ning käitumisest isikust karistuse kandmise ajal. B.H

puhul ei esine selliseid positiivseid asjaolusid, mis kaaluksid üle tema puhul esinevad negatiivsed asjaolud, milleks on korduv kriminaalkorras karistatud ning karistustest järelduste

mittetegemine. Samuti toimepandud kuriteo asjaolud ning B.H isik ning sõltuvusprobleemid. K eesmärki ohus on arvamusel, et karistuse on B.H puhul võimalik saavutada vaid karistuse lõpuni kandmisega.

Eelneva põhjal leiab kohus, et uleb jätta misi enne tähtaega B.H t tingi vangistusest vabastamata.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1 § 432 lg 3 ja .

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik