1-16-5629/48 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1

Kriminaalasi nr 1-16-5629

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23. jaanuar 2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-5629 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Tõlk Jelena Laas Prokurör Elle Karm Kohtuasi Viru Vangla materjalid

I.A suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks Süüdimõistetu

I.A, isikukood XXX, kodakondsuseta, haridus, põhi vabanemisjärgne elukoht puudub

Karistuse kandmise algus 02.02.2016 02.03.2018 ja lõpp

RESOLUTSIOON

Jätta taotlus I.A suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli

kohaldamiseks rahuldamata.

Koh

tumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 27.12.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava I.A suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.

2

I.A kannab käesoleval ajal

Harju Maakohtu 29.08.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-5629 199 lg 2 p 8,9 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § järgi ja karistuseks 2 (kaks) aastat 1

mõisteti ja (üks) kuu vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati I.A karistusaja hulka tema eeluurimisel kahtlustatavana kinnipidamise aeg ning karistuse algust loeti lustatavana kinni. alates 02.02.2016, mil I.A peeti kaht

Kinnipeetavat on kriminaalkorras 16 korral karistatud ning vanglas kannab ta karistust 12 korda. Käesolevat karistust kannab isik varguste eest, kuriteod on toime pandud majandusliku

kasu saamise eesmärgil. Kuritegude laad on varieeruv, põhiliselt on ta toime pannud

varavastaseid kuritegusid (vargused). Varasemalt on isikut karistatud ka sugulise kire

vägivaldse rahuldamise (kustunud), kehalise väärkohtlemise (kustunud), mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis ning põgenemise eest. Käes sõidukitest olevat karistust kannab isik varguste toimepanemise eest (8 episoodi). Viimaste kuritegude toimepanemise soodusteguriks

oli majandusliku kasu saamine ning varasemate puhul ka sõltuvus narkootikumidest.

Vangistuses on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja motiveerivad

vestlused legaalse sissetuleku eelistest ning tööle asumisest. Lisaks on ta alustanud

15.03.2017 riigikeele B1- Kinnipeetaval taseme õpet ning alates 16.01.2017 töötab vanglas. puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused.

Enne vangistust elas kinnipeetav Tallinnas. Vabanemisel elukoht puudub. Isikule on pakutud võimalust asuda elama aadressile xxxx (majutusteenus), kuid isik keeldus ning muid variante ka ei soovi, tugiisikuteenusest keeldus. Kinnipeetav ol xxxx

i Gümnaasiumi 8. klassi õpilaste

nimekirjas, kui esmakordselt ppis xxxx 9. klassis 10.10.2004- vanglasse sattus. Ta õ 01.06.2005, kuid kool jäi lõpetamata. Riigikeele B1-taseme omandas isik 18.07.2017, hetkel

omandab B2-taset isse suhtub kinnipeetav positiivselt. Ta saab aru hariduse . Õppim

vajalikkusest. -30.11.2016). Enne kinnipidamist sai isik töövõimetuspensioni (13.11.2015

Väidetavalt tuli toime, kui raha oli, maksis üüri ning toetas last. n varem töötanud Ta o mitteametlikult betoneerijana ja sadulsepa abilisena. Enda sõnul saab hakkama ka ehitusel ja autoteeninduses töötamisega. Toimetulekut mõjutab riskiv ja hoolimatu elustiil. Varasemate

kinnipidamiste ajal on isik kinnipeetav töötanud ning töötab ka hetkel. Töötamisse suhtub

po Isik on tu ning sitiivselt. Vabanemisel garanteeritud töökohta ei ole. 40% töövõime vabanedes saab pensioni.

Kinnipeetava pere moodustavad ema, ema on elukaaslane, tädi, vanaema ja vanaisa. Peres

suhted suhtleb telefoni teel. Peale head ja toetavad. Kinnipeetaval on tütar. Oma tütrega ta

narkootikumidest loobumist on se taustaga isik väidetavalt hakanud hoiduma kriminaal

tuttavatest. Tema elustiil on olnud hoolimatu ja riskeeriv, kuid

oma enda sõnul tahab ta käitumist ja elustiili muuta. nda sõnul lahjat alkoholi harva. Kuriteod on Isik on tarvitanud e

tema enda sõnul toime pandud kainena. Alkoholi isik enda jaoks probleemiks ei pea.

Vastupidised andmed puuduvad. Isikut on esmakordselt karistatud narkootikumide tarvitamise eest 15-aastaselt. 21.03.2010 tuvasta isikul amfetamii ti ni ja fentanüüli joove, kui

ta kinnipeetavat karistatud kokku 19 korral. Isik juhtis mootorsõidukit. NPALS alusel on tunnistab, et oli narkootikumidest sõltuvuses, viibinud ka sõltuvusravil ning väidetavalt ei on ole enam narkootikume tarbinud alates veebruarist 2013. Varem tarbis enda sõnul fentanüüli igapäevaselt, süstis. Tagasilanguse korral jääb aga uue kuriteo risk püsima. Isik põeb lisaks

astmale ja epilepsiale ka diabeeti kinnipeetav ning süstib ravimeid igapäevaselt. Varem on viibinud ravil medikamentoosset ravi. Isikul on

Tartu Vangla psühhiaatriaosakonnas, saanud

esinenud tahtlikku enesevigastamist manipulatsiooni eesmärgil. Väidetavalt hakkas

ta kuritegusid sooritama seikluse vajadusest, võib varastada ka ettekavatsetult, hetkeimpulsi ajel.

3

Korduv karistatus viitab kinnipeetava kriminaalsetele hoiakutele, korduvad väärteod

negatiivsesse suhtumisse ühiskonda ning reeglitesse. Vaenulikkust ei väljenda. isik

Varasemalt on kinnipeetav r e isik ikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Ühiskonnanorm

tunnistab juhul, nul on ta kui need ei ole vastuolus tema isiklike huvidega. Kinnipeetava sõ

motiveeritud loobuma kuritegelikust käitumisest. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus

kinnipeetava poolt vangla hinnangul ivaldse kuriteo järgmise 2 aasta jooksul on 77%, väg toime sama aja jooksul on 42%. panemise tõenäosus

Kriminaalhooldusametnik , et olemasolevatel andmetel on oma arvamuses märgib kinnipeetava V. R, laps A. I xxxx), vanaema T. I ja lähedasteks vabaduses tema ema (sünd.

vanaisa V. I. Vanaema sõnul on ta kinnipeetavaga telefoni teel vangistuse ajal suhelnud ja talle teadaolevalt on kinnipeetav suhelnud ka oma emaga. Kuna I.A on pidevalt

olnud pahandusi, siis vanaema sõnul nad vanaisaga teda aidata enam ei saa. Arvestades, et

kinnipeetav on toime pannud kuritegusid kaasosalistega, siis võib eeldada, et tema

suhtlusringkonda kuulusid vabaduses kriminaalse taustaga isikud. I.A puudub

vabaduses elukoht. Olemasolevatel andmetel on talle pakutud elukohta Aktiviseerimiskeskuses xxxx aadressil xxxx, kuid isik on sellest keeldunud. Vabanedes ei ole I.A kindlat töökohta, peamiselt on isik varasemalt mitteametlikult töötanud. Raha puudumise tõttu on toime pann Tal tuleks ennast arvele võtta ud ka viimased kuriteod. E oleksid tagatud esti Töötukassas, et riigipoolsed toetused tööturuametis pakutavate teenuste

näol. rikkunud kontrollnõudeid ja Varasemalt, olles kriminaalhooldusel, on kinnipeetav seoses sellega, et registreerimiskohustust ega isik ei täitnud ilmunud talle määratud aegadel registreerimisele, oli koostatud erakorraline ettekanne. Ametnik taotles vangistuse

täitmisele pööramist Karistusregistri andmetest nähtub, et I.A , mille kohus ka rahuldas. oli probleeme narkootikumide tarvitamisega. Teda karistatud narkootikumide tarvitamise eest on kokku 6 korral kas aresti või raha isik nõus tema trahviga. Olemasolevatel andmetel polnud suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisega.

I.A avaldas kohtuistungil, et t tema suhtes peale vangistuse a ei ole nõus, et

ärakandmist kohaldatakse karistusjärgset käitumiskontrolli, sest ta hakkab töötama elama ja teises riigis, xxxx b ta estaureerimise alal. Kui . Töötama hakka vana mööbli renoveerimise ja r ta vabaneb, siis Eestisse t iin pole mingit perspektiivi. xxxx on l ees tuttavad. a ei jää, sest s ta xxxx ustus ta gisel arutas tema nõ minema siis, kui kohus sü ennetähtaegset vabastamist, sest xxxx poleks teda keegi lasknud, kui oleks xxxx hakkab ta elama ta vabanenud enne tähtaega. tuttava juures. Teda on karistatud 16 korda ja vanglas on ta 12 korda. Seda ta praegu ei saa öelda, mis muutunud on, seda on hiljem näha. või öelda mida iganes, aga temas Ta b ta ei usu,

et teda uskuma . l on vaja taastada oma suhted perega. Pere hakkas teda juba jäädakse Ta uskuma ja ta ei taha neid alt vedada. Ta usub, et saab usrikkumisi vabaduses hakkama ilma õig

toime panemata. l ei ole, kuid ta sel alal 7- aastat. Puutööalast väljaõpet ta töötas 8 Sõltuvusravil oli a kä 3-4 aastat tagasi, aastal 2014. T ta is erinevates programmides, siis sattus

vanglasse ja läbis ka programmi. Ta ei ole huvitatud narkootikumide tarvitamisest. l on Ta

tuttavaid, l abi peaks vaja olema. T b xxxx

kelle poole pöörduda, kui ta a lähe , et töötada ja tõestada endale, et suudab normaalselt elada. Lapse emaga ta suhtleb kogu aeg.

Abiprokurör Elle Karm avaldas kohtuistungil, et ta leiab, et antud juhul ei ole I.A suhtes vajalik kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli, kuigi formaalsed eeldused selleks on täidetud. I.A on motiiv elada seaduskuulekalt ja tal on plaan, mis ta vabaduses tegema hakkab. KarS § 871

lg 1 sätestab, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku § s 75 sätestatule, kui: -

4 1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses;

2) kuriteo toimepanemist samuti teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida

võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid.

KarS § 871 lg 2 sätestab, et kui isikut on karistatud 9. peatüki 1., 2., 6. ja 7. jaos, 11. peatüki 2. jaos või 22. peatüki 1. ja 4. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud

tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, vähemalt kaheaastase

vangistusega, ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud eelnevat karistatust.

KarS § 871 lg 3 kohaselt määratakse karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks kaksteist kuud kuni kolm aastat.

KarS § 871

lg 4 sätestab, et kui süüdlane ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud

kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus pikendada

käitumiskontrolli tähtaega korraga kuni ühe aasta võrra või määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule.

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, prokuröri ja tutvunud Viru Vangla poolt esitatud

materj i kohaldamine I.A alidega, leiab, et karistusjärgse käitumiskontroll süüdimõistetu i ole põhjendatud. aristusjärgse käitumiskontrolli koh suhtes e K aldamise formaalsed eeldused on

Harju Maakohtu 29.08.2016 täidetud – I.A kannab käesoleval ajal otsusega nr 1-16-5629 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p

8,9 järgi ning karistuseks mõisteti 2 aastat 1 kuu vangistust ja enne seda on teda karistatud

Tallinna Ringkonnakohtu 15.10.2014 otsusega KarS § 199 lg 2 p 5,8,9 järgi 2-aastase

vangistusega. Lisaks peab kohus karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamisel hindama, kas süüdlane vastab KarS § 871 lg 1 p 3 ettenähtud materiaalsetele eeldustele, st kas

arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib

toime panna uusi kuritegusid. I.A on käesoleval ajal

5 kehtivat kriminaalkaristust. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise vältimatuks nõudeks on oht, et süüdlane jätkab uute kuritegude toimepanemist ehk retsidiivsusrisk. Kohus, tuginedes Viru

Vangla poolt esitatud materjalidele ja I.A poolt kohtuistungil öeldule, leiab, et süüdlane ei vasta täiel määral KarS § 871 lg 1 p 3 ettenähtud materiaalsetele eeldustele. I.A

käitumine karistuse kandmise ajal viitab kohtu hinnangul sellele, et isik on oma

karistusest

vangistusest vabanedes hakkab ta siiski nüüdseks vajalikud järeldused teinud ja

elama seaduskuulekalt. uhul ei saaks Lisaks sellele väärib märkimist, et käesoleval j karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada ohtumääruses ei ole võimalik näidata ära gi, sest k kohta, kus süüdimõistetu elama peab. Viru Vangla poolt esitatud materjalide kohaselt puudub I.A vabanemisjärgselt kindel elukoht Ka süüdimõistetu kinnitas kohtuistungil, et

.

peale karistuse ärakandmist läheb ta elama ja tööle xxxx Eeltoodust tulenevalt tuleb asuda . seisukohale, et isikul puudub vabanemisel kindel alaline elukoht.

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 871; KrMS § 4261, 432, 384, 387.

5

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik