2-17-107307/29 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-17-107307

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Määruse tegemise aeg ja koht 23.01.2018, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-107307 Tsiviilasi Advokaadibüroo HansaLaw OÜ hagi Pxxxxx Kxxxxxxxxx vastu võlgnevuse nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Advokaadibüroo HansaLaw OÜ (registrikood: 11055205; asukoht: Gonsiori 7, Tallinn, 10117 Harjumaa), lepinguline esindaja: vandeadvokaat Mxxxx Mxxxxxxx (AB Mahlapuu & Partnerid; xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); Kostja: Pxxxxx Kxxxxxxxx (isikukood:xxxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Menetlustoiming Hagist loobumise vastuvõtmine ja asja menetluse lõpetamine RESOLUTSIOON Võtta vastu hagist loobumine ja lõpetada menetlus Advokaadibüroo HansaLaw OÜ hagis Pxxxxx Kxxxxxxxxx vastu võlgnevuse nõudes.

Menetluskulude jaotus 1. Jätta menetluskulud Advokaadibüroo HansaLaw OÜ kanda. 2. Jätta menetluskulude suurus summaliselt kindlaks määramata. Kohus selgitab, et kulude summalise kindlaksmääramise taotlust pooled enam esitada ei saa.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates päevast, millal määrus isikule teatavaks tehti. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv.

Asjaolud ja menetluse käik Advokaadibüroo Hansalaw OÜ esitas 11.04.2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Shyri Nicolla OÜ-lt ja Pxxxxx Kxxxxxxxxxxx 2292,07 euro, viivise ja menetluskulude saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 18.04.2017 võlgnikele makseettepaneku, millele Pxxxxx Kxxxxxxxx esitas 03.05.2017 vastuväite. 26.06.2017.a määrusega lõpetas Pärnu Maakohus

2-17-107307

2 maksekäsu kiirmenetluse Pxxxxx Kxxxxxxxxx suhtes ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Võlgniku Shyri Nicolla OÜ suhtes koostas Pärnu Maakohus eraldi määrusena maksekäsu.

Hageja esitas 11.07.2017 hagiavalduse, mille kohaselt nõudis Pxxxxx Kxxxxxxxxxxx põhivõlgnevuse 1789,83 euro, viivise 1221,02 euro ja jooksva viivise tasumist. Kohus võttis 13.07.2017.a määrusega hagi menetlusse. Kostja esitas hagile vastuse, milles teatas, et ei tunnista tema vastu esitatud nõudeid. Kohus viis läbi eelmenetlust ja määras asjas 25. jaanuariks 2018.a eelistungi. Hageja esitas kohtule 12.01.2018 avalduse hagist loobumiseks ja palus asjas menetlus lõpetada. Avalduse kohaselt pikeneks menetlus kohtus ebamõistlikult arvestades kostja laialivalguvaid vastuseid ning alusetuid väiteid. Vaidluse kiire lahendamise huvides peaks õigusrahu saabuma võimalikult varakult. Võttes arvesse ka hageja töömahu suurenemist oma erialavaldkonnas ja kohtu ebavajalikku koormamist, siis esitas hageja hagist loobumise avalduse. Kostja teatas 22.01.2018 kirjalikult, et on nõus hagist loobumisega. Kõigest lähtuvalt leiab ta, et õigem oleks aja kokkuhoiu mõttes menetlus lõpetada ning saavutada õigusrahu võimalikult kiiresti.

Kohtu seisukoht Kohus leiab, et hagist loobumine tuleb vastu võtta ja asja menetlus lõpetada. TsMS § 429 lg 1 näeb ette, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab avaldusest loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus selgitab menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 näeb ette, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega.

Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 märgib kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja ei loobunud hagist seetõttu, et kostja tema nõude pärast hagi esitamist oleks rahuldanud. Seetõttu jätab kohus menetluskulud hageja kanda. 22.01.2018 menetlusdokumendis esitas kostja oma menetluskulude nimekirja. Kostjal on menetluskulusid tekkinud summas 96 eurot. Nimetatud summa on kantud seoses õigusabiteenusega (21.11.2017, 22.11.2017, 30.11.2017 – kokku 2h, 1h/48€). TsMS § 138 lg 1 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

2-17-107307

3 TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohtul on alust TsMS § 175 lg 1 järgi menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt välja mõista teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulu üksnes juhul, kui esindamine on toimunud kohtumenetluses (RKTKm 3-2-1-183-14, 01.04.2015 p 13). Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostjal olnud kohtumenetluses esindajat. Kostja on oma menetlusdokumendid kõik ise esitanud ja allkirjastanud. Kohus selgitab, et pooled peavad menetluses käitume hea usus, mis tähendab muuhulgas, et vastaspoole menetluskulud peavad olema ette nähtavad. Käesolevalt pidanuks hageja nägema, et kostja kasutab õigusabiteenust, mida aga kostja menetlusdokumentidest ei nähtu. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtul seadusest tulenevat alust mõista hagejalt kostja kasuks välja kostja kulusid õigusabiteenusele summas 96 eurot. Kuivõrd kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on eelpool nimetatud kulu kostja ainsaks menetluskuluks ning kohtule teadaolevalt pole kostjal muid menetluskulusid, ei määra kohus käesolevalt menetluskulusid rahaliselt kindlaks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik