2-15-14558/63 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaire Pullerits

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. jaanuar 2018.a. Tallinn, Kentmanni tn kohtumaja

Tsiviilasja number

2-15-14558

Tsiviilasi

Transiidikeskuse AS hagi Eesti Meremeeste Sõltumatu

Ametiühingu vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks,

kahju tekitava tegevuse keelamiseks ja varalise kahju 1 200

euro saamiseks

Tsiiviilasja hind

Menetlusosalised ja nende

esindajad

8200 eurot

Hageja: Transiidikeskuse Aktsiaselts (registrikood 10189553,

asukoht Rävala pst 3/Kuke 2 Tallinn)

Hageja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Allar Aru (e-post

allar.aru@tark.legal) ja vandeadvokaat Tauno Tark (e-post

tauno.tark@tark.legal)

Kostja: Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing (registrikood

80122993, asukoht Ahtri 8 Tallinn)

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Rando Antsmäe (e-

post menetlus@antsmae.ee)

Asja arutamine

Kohtuistungil 19.09.2017, edasi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Transiidikeskuse AS nõue Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu vastu

ebaõigete andmete ümberlükkamiseks osaliselt.

1.1. Kohustada kostjat Eesti Meremeeste Sõltumatut Ametiühingut esitama väljaandele

Baltic News Service omal kulul 11. septembri 2015 uudises pealkirjaga „EMSA korraldab

Transiidikeskuse ees piketi“

a) avaldatud lõigus „[…] ei arvestata seal ka Eesti Vabariigis kehtivate õigusaktidega,

näiteks sellise seadusega nagu töötervishoiu ja tööohutuse seadus. See puudutab siis

töökaitsevolinike olemasolu kõigis vahetustes ja nendele põhitööst vaba aja andmist

nädalas kahe tunni ulatuse ning selle eest maksmist“ Transiidikeskuse AS-i kohta

käivate ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks avalduse alljärgnevas sõnastuses:

„EBAÕIGETE FAKTIVÄIDETE ÜMBERLÜKKAMINE

Käesolevaga avaldab Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing, et uudisteportaali Baltic

News Service 11. septembri 2015 uudises pealkirjaga „EMSA korraldab Transiidikeskuse

ees piketi“ avaldatu, et Transiidikeskuse AS-is ei arvestata töötervishoiu ja tööohutuse

seadusega, töökaitsevolinikud puuduvad kõigis vahetustes ning neile ei anta põhitööst vaba

aega nädalas kahe tunni ulatuses ning neile ei maksta selle eest, on vale.“

Ebaõigeid faktiväiteid ümberlükkav avaldus tuleb väljaandele esitada hiljemalt 5 tööpäeva

jooksul kohtuotsuse jõustumisest, see peab sisaldama ainult ebaõigete faktiväidete

ümberlükkamist eelmises lõigus tsiteeritud sõnastuses ega tohi sisaldada mis tahes

täiendavaid hinnanguid, kommentaare ega fotosid.

b) avaldatud lõigus „Kogu Transiidikeskuses töötab umbes 90 inimest ja nendest 62

protsenti on ametiühingute liikmed“ Transiidikeskuse AS-i kohta käivate ebaõigete

faktiväidete ümberlükkamiseks avalduse alljärgnevas sõnastuses:

„EBAÕIGETE FAKTIVÄIDETE ÜMBERLÜKKAMINE

Käesolevaga avaldab Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing, et uudisteportaali Baltic

News Service 11. septembri 2015 uudises pealkirjaga „EMSA korraldab Transiidikeskuse

ees piketi“ avaldatu, et Transiidikeskuse AS-is töötab umbes 90 inimest ja nendest 62

protsenti on ametiühingute liikmed, on vale.“

Ebaõigeid faktiväiteid ümberlükkav avaldus tuleb väljaandele esitada hiljemalt 5 tööpäeva

jooksul kohtuotsuse jõustumisest, see peab sisaldama ainult ebaõigete faktiväidete

ümberlükkamist eelmises lõigus tsiteeritud sõnastuses ega tohi sisaldada mis tahes

täiendavaid hinnanguid, kommentaare ega fotosid.

c) avaldatud lõigus "Vahepeal käisime kohut, sest transiidikeskus rakendas kollektiivset

karistamist ehk üks mees brigaadist tegi avarii ja selle tulemusel võeti kõigil 11 mehel

aastapreemia ära" Transiidikeskuse AS-i kohta käivate ebaõigete faktiväidete

ümberlükkamiseks avalduse alljärgnevas sõnastuses:

„EBAÕIGETE FAKTIVÄIDETE ÜMBERLÜKKAMINE

Käesolevaga avaldab Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing, et uudisteportaali Baltic

News Service 11. septembri 2015 uudises pealkirjaga „EMSA korraldab Transiidikeskuse

ees piketi“ avaldatu, et EMSA käis Transiidikeskuse AS-iga kohut, on vale.“

Ebaõigeid faktiväiteid ümberlükkav avaldus tuleb väljaandele esitada hiljemalt 5 tööpäeva

jooksul kohtuotsuse jõustumisest, see peab sisaldama ainult ebaõigete faktiväidete

ümberlükkamist eelmises lõigus tsiteeritud sõnastuses ega tohi sisaldada mis tahes

täiendavaid hinnanguid, kommentaare ega fotosid.

1.2. Kohustada kostjat Eesti Meremeeste Sõltumatut Ametiühingut esitama väljaandele

rus.err.ee omal kulul avalduse 14. septembri 2015 uudises „Докеры Transiidikeskus

вышли в Таллинне на пикет с требованиями улучшить условия труда“

(„Transiidikeskuse dokkerid tegid Tallinnas piketi, et nõuda töötingimuste parandamist“)

a) avaldatud lõigus „Norras, näiteks, on norm – 21 konteineri laadimine ühes vahetuses,

aga meil Muuga sadamas dokkerid laadivad ümber kuni 35 konteinerit“

Transiidikeskuse AS-i kohta käivate ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks

avalduse alljärgnevas sõnastuses:

„EBAÕIGETE FAKTIVÄIDETE ÜMBERLÜKKAMINE

Käesolevaga avaldab Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing, et väljaande rus.err.ee 14.

septembri 2015 uudises „Докеры Transiidikeskus вышли в Таллинне на пикет с

требованиями улучшить условия труда“ („Transiidikeskuse dokkerid tegid Tallinnas

piketi, et nõuda töötingimuste parandamist“) avaldatu, et Muuga sadamas laadivad

dokkerid ühes vahetuses ümber kuni 35 konteinerit, on vale.“

Ebaõigeid faktiväiteid ümberlükkav avaldus tuleb väljaandele esitada hiljemalt 5 tööpäeva

jooksul kohtuotsuse jõustumisest, see peab sisaldama ainult ebaõigete faktiväidete

ümberlükkamist eelmises lõigus tsiteeritud sõnastuses ega tohi sisaldada mis tahes

täiendavaid hinnanguid, kommentaare ega fotosid.

b) avaldatud lõigus „Normaalsete töötingimuse puudumine viib traagiliste juhtumiteni.

Hiljuti on kraanajuhi süül laevatrümmis inimene muljuda saanud“ Transiidikeskuse

AS-i kohta käivate ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks avalduse alljärgnevas

sõnastuses:

„EBAÕIGETE FAKTIVÄIDETE ÜMBERLÜKKAMINE

Käesolevaga avaldab Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing, et väljaande rus.err.ee 14.

septembri 2015 uudises „Докеры Transiidikeskus вышли в Таллинне на пикет с

требованиями улучшить условия труда“ („Transiidikeskuse dokkerid tegid Tallinnas

piketi, et nõuda töötingimuste parandamist“) avaldatu, et kraanajuhi süül sai

laevatrümmis inimene muljuda, on vale.“

Ebaõigeid faktiväiteid ümberlükkav avaldus tuleb väljaandele esitada hiljemalt 5 tööpäeva

jooksul kohtuotsuse jõustumisest, see peab sisaldama ainult ebaõigete faktiväidete

ümberlükkamist eelmises lõigus tsiteeritud sõnastuses ega tohi sisaldada mis tahes

täiendavaid hinnanguid, kommentaare ega fotosid.

1.3. Kohustada kostjat Eesti Meremeeste Sõltumatut Ametiühingut omal kulul edastama

kõikidele Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu 17. septembri 2015 kirja nr 1-51

adressaatidele Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu 17. septembri 2015 kirjas nr 1-51

a) avaldatud lõigus „[…] vaatamata üle aasta kestnud kohtuskäimisele oma töötajatega,

keda selles kaasuses (töötajate ebavõrdne kohtlemine) esindas EMSA […]“

Transiidikeskuse AS-i kohta käivate ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks avalduse

alljärgnevas sõnastuses:

„EBAÕIGETE FAKTIVÄIDETE ÜMBERLÜKKAMINE

Käesolevaga avaldab Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing, et Eesti Meremeeste

Sõltumatu Ametiühingu 17. septembri 2015 kirjas nr 1-51 avaldatu, et töötajate ebavõrdse

kohtlemise kohtuasjas Transiidikeskuse AS-iga esindas töötajaid Eesti Meremeeste

Sõltumatu Ametiühing, on vale.“

Ebaõigeid faktiväiteid ümberlükkav avaldus tuleb esitada hiljemalt 5 tööpäeva jooksul

kohtuotsuse jõustumisest, see peab sisaldama ainult ebaõigete faktiväidete

ümberlükkamist eelmises lõigus tsiteeritud sõnastuses ega tohi sisaldada mis tahes

täiendavaid hinnanguid, kommentaare ega fotosid ning peab olema vormistatud samal

moel nagu 17. septembril 2015 saadetud kiri.

b) avaldatud lõigus „Seetõttu, et ettevõte jätkab ebakonstruktiivsel lainel ja on asunud

töötajate esindaja vallandamise teele, võivad sattuda ohtu Teie kui Transiidikeskuse

AS klientide kaubavood Euroopa sadamatesse“ Transiidikeskuse AS-i kohta käivate

ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks avalduse alljärgnevas sõnastuses:

„EBAÕIGETE FAKTIVÄIDETE ÜMBERLÜKKAMINE

Käesolevaga avaldab Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing, et Eesti Meremeeste

Sõltumatu Ametiühingu 17. septembri 2015 kirjas nr 1-51 avaldatu, et töötajate esindaja

vallandamise tõttu võivad sattuda ohtu Teie kui Transiidikeskuse AS-i klientide

kaubavood Euroopa sadamatesse, on vale.“

Ebaõigeid faktiväiteid ümberlükkav avaldus tuleb esitada hiljemalt 5 tööpäeva jooksul

kohtuotsuse jõustumisest, see peab sisaldama ainult ebaõigete faktiväidete

ümberlükkamist eelmises lõigus tsiteeritud sõnastuses ega tohi sisaldada mis tahes

täiendavaid hinnanguid, kommentaare ega fotosid ning peab olema vormistatud samal

moel nagu 17. septembril 2015 saadetud kiri.

2. Jätta rahuldamata hageja nõue kohustada kostjat Eesti Meremeeste Sõltumatut

Ametiühingut omal kulul esitama Transiidikeskuse AS-i kohta käivate ebaõigete

faktiväidete ümberlükkamiseks avaldus

2.1. väljaandele Postimees Tallinn City 14. septembri 2015 uudises „Fotod:

transiidiettevõtte töötajad nõudsid häälekalt õigusi“ avaldatud lõigu „Meelt avaldati selle

vastu, et meil on Eestis üks ettevõte, kes ei tunnista meie riigi õiguskorda. Selleks on

Transiidikeskuse AS ja tema juhtkond […] Ettevõttes toimub kolme seaduse eiramine.

Need on töötajate usaldusisikute seadus, ametiühingu seadus ja töötervishoiu seadus“

kohta; avaldatud lõigu „Möödud sügisest on 20 inimest koondatud, ent töö intensiivsus

pole muutunud, see on teinud töökeskkonna veel ohtlikumaks “ kohta ning avaldatud lõigu

„Juuli lõpus kukkus üks raskekonteiner laeva trümmi“ kohta.

2.2. Väljaandele rus.err.ee 14. septembri 2015 uudises „Докеры Transiidikeskus вышли в

Таллинне на пикет с требованиями улучшить условия труда“ („Transiidikeskuse

dokkerid tegid Tallinnas piketi, et nõuda töötingimuste parandamist“) avaldatud lõigu

„Inimesi ei ole piisavalt, Transiidikeskuse juhtkond on koondanud 20 inimest […]“kohta

ja avaldatud lõigust „Normaalsete töötingimuse puudumine viib traagiliste juhtumiteni.

Hiljuti on kraanajuhi süül laevatrümmis inimene muljuda saanud“ avaldatu, et

„Normaalsete töötingimuste puudumine Transiidikeskuse AS-is viib traagiliste

juhtumiteni“, kohta.

2.3. Edastama 17. septembri 2015 kirja nr 1-51 adressaatidele Eesti Meremeeste Sõltumatu

Ametiühingu 17. septembri 2015 kirjas nr 1-51 avaldatud lõigus „Sotsiaaldialoogi

puudumise tagajärjeks on ohtlik töökeskkond ja suure tõenäosusega ka viimase 1,5 aasta

tõsised tööõnnetused, sh ühe töötaja hukkumine tööõnnetuses“ Transiidikeskuse AS-i

kohta käivate ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks avaldus.

3. Rahuldada Transiidikeskuse AS nõue VÕS § 1055 lg 1 alusel ja kohustada kostjat Eesti

Meremeeste Sõltumatut Ametiühingut hoiduma Transiidikeskuse AS-ile kahju tekitavast

käitumisest tulevikus, keelates Eesti Meremeeste Sõltumatul Ametiühingul mis tahes viisil

avaldamast ebaõigeid faktiväiteid seoses Transiidikeskuse AS-i majandustegevusega.

4. Rahuldada Transiidikeskuse AS hagi Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu vastu

varalise kahju 1 200 euro saamiseks.

5. Välja mõista kostjalt Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingult hageja Transiidikeskuse

AS kasuks varalise kahju hüvitis 1200 eurot.

6. Jätta menetluskulud 15% ulatuses hageja ja 85% ulatuses kostja kanda.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi

taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on

seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Menetluse käik

1. Transiidikeskuse AS esitas 30.09.2015 Harju Maakohtusse hagi ning 12.01.2016 hagi

täpsustuse xxx ja Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu (edaspidi EMSA) vastu

ebaõigete andmete ümberlükkamiseks, kahju tekitava tegevuse keelamiseks ja varalise kahju

1 200 euro saamiseks.

2. Kostjad esitasid hagile vastused 18.02.2016 ja hageja esitas kostjate vastustele seisukoha

10.06.2016.

3. EMSA esitas 01.07.2016 vastuhagi. Harju Maakohtu 21.07.2016 määrusega keeldus kohus

käesolevas tsiviilasjas vastuhagi ühiseks läbivaatamiseks põhihagiga menetlusse võtmast (tl

53-54 II kd).

4. 09.09.2016 toimus tsiviilasjas eelistung. Hageja loobus nõuetest xxx vastu. Kohus määras

hagejale tähtaja hagi täpsustamiseks.

5. Harju Maakohtu 16.09.2016 määrusega võttis kohus vastu Transiidikeskuse AS loobumise

hagist xxx vastu ja lõpetas xxx osas menetluse, mõistis hagejalt välja xxx menetluskulud

ning jätkas menetlust Transiidikeskuse AS hagis EMSA vastu ebaõigete andmete

ümberlükkamiseks, kahju tekitava tegevuse keelamiseks ja varalise kahju 1 200 euro

saamiseks (tl 67-68 II kd).

6. 30.09.2016 esitas hageja hagi täpsustuse ja täiendavad seisukohad (tl 78-85 II kd) ning

10.02.2017 haginõude p 6 täpsustuse (tl 65-66 III kd). Kostja EMSA esitas 21.10.2016

täpsustatud hagivastuse (tl 95-139 II kd).

7. 20.01.2017 esitas kohus pooltele seisukoha seonduvalt hageja nõuetega (tl 49-50 III kd) ning

27.03.2017 määrusega jättis kostja poolt 10.02.2017 esitatud vastuväite kohtu tegevusele

rahuldamata (tl 75-76 III kd).

8. Tsiviilasjas toimusid kohtuistungid 26.07.2017 (tl 122-129 III) ning 19.09.2017 (tl 139-143

III kd).

Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõuded

9. Hageja on Muuga sadamas tegutsev universaalne operaator, mis annab tööd üle 200

inimesele. Hageja seisab tööandjana töötajate ohutuse ja seadusele vastavate töötingimuste

eest ning läbib regulaarselt Tööinspektsiooni kontrolle. xxx on kostja Eesti Meremeeste

Sõltumatu Ametiühingu (edaspidi EMSA) juhatuse esimees ning on esinenud meedias

sõnavõttudega hageja suunal, olemata hagejaga kuidagi seotud. Kostja on hageja kohta

avaldanud ebaõigeid väited, so 11. septembri 2015 kell 14:51 avaldatud väljaande BNS

uudises „EMSA korraldab Transiidikeskuse ees piketi.“; 14. septembri 2015 kell 11:33

avaldatud internetiväljaande Postimees Tallinn City uudises „Fotod: transiidiettevõtte

töötajad nõudsid häälekalt õigusi.“; 14. septembri 2015 kell 11:02 avaldatud uudisteportaali

rus.err.ee uudises „Докеры Transiidikeskus вышли в Таллинне на пикет с требованиями

улучшить условия труда.“ning 17. septembri 2015 hageja klientidele edastatud kirjas.

Avaldatud ebaõiged faktiväited sekkuvad hageja majandustegevusse ning on hagejale

majanduslikult kahjulikud ja on hageja mainet kahjustavad. Hageja nõuab kostjalt tema

kohta 11. septembril 2015 väljaandes BNS, 14.septembril 2015 internetiväljaandes

Postimees Tallinn City, 14. septembril 2015 uudisteportaalis rus.err.ee-s ja 17. septembri

2015 kirjas avaldatud ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist viisil nagu on esitatud

30.09.2016 menetlusdokumendis (tl 78-85 II kd).

10. Hageja on teise nõudena esitanud kohustada kostjat hoiduma hagejale kahju tekitavast

käitumisest tulevikus, keelates kostjal mis tahes viisil avaldamast ebaõigeid või

kontrollimata faktiväiteid seoses hageja majandustegevusega (kohtuistungil, tl 122pöördel,

65-66 III kd). EMSA tegeleb süstemaatiliselt hageja suhtes majanduslikult kahjulike

valeväidete esitamisega, pöördudes valeväidete ja au teotavate seisukohtadega otse hageja

koostööpartnerite poole. Hageja leiab, et nõue on põhjendatud selleks, et kostja hoiduks

hageja õiguste kahjustamisest tulevikus ning ei avaldaks hagejale majanduslikult kahjulikke

ja muid ebaõigeid faktiväiteid. Hageja on oma nõuet põhjendanud ka asjaoluga, et kostja

poolne kahju tekitav käitumine ebaõigete või kontrollimata faktiväidete avaldamise kaudu

on reaalne.

11. Hageja on kolmanda nõudena esitanud varalise kahju nõude 1200 euro väljamõistmiseks

kostjalt. Kostja tegevuse tulemusena on hagejale tekkinud kahju, sest ta on olnud sunnitud

kasutama enda õiguste kaitsmiseks professionaalset õigusabi. Hageja on kohustatud tasuma

osutatud teenuste eest advokaadibüroole Tark Grunte Sutkiene 1 200 eurot. Arve hõlmab

hageja kohtumenetluse eelseid õigusabikulusid kuni hagiavalduse koostamiseni, sh õiguslik

analüüs ja hagejale juriidiliste juhiste andmine, mitmed nõupidamised, kostjate vastu

kohtuvälise nõude koostamine ja edastamine.

Kostja vastuväited

12. Kostja ei võta hagi õigeks ega tunnista tema vastu suunatud nõudeid. Kostja palub jätta hagi

täielikult rahuldamata. Esmalt on kostja seisukohal, et hageja on muutnud hagi eset. Teiseks

leiab kostja, et hageja esimese nõude (30.09.2016 menetlusdokumendi, tl 78-82 II kd)

punktides 2a, 3a, 3b, 4b, 4c, 5b ja 5c esitatud tekstilõike ei saa üldse või ei saa osaliselt

lugeda faktiväideteks ning punktides 2a, 3b, 4c, 5b ja 5c on tekstilõigud esitatud võrreldes

meediaväljaannetes avaldatuga moonutatult selliselt nagu oleks kostja avaldanud

faktiväiteid, mitte väärtushinnanguid. Lisaks on kostja seisukohal, et punktides 2a, 2c, 3a,

3b, 3c ja 5a avaldatud andmed on ka tõesed ning punktides 2b, 4a ja 4c avaldatut ei ole Xxx

avaldanud/öelnud. Hageja teise nõude osas on kostja seisukohal, et käesoleval juhul ei ole

tegemist olukorraga, kus kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kahju õigusvastase

tekitamisega ähvardatakse. Eeldused kahju tekitava käitumise lõpetamise nõudmiseks või

sellega ähvardamisest hoidumise nõudmiseks puuduvad. Lisaks sellele rõhutab kostja, et

hageja on kohustatud tulevikku suunatud õigusvastaselt ebaõigete andmete avaldamise

keelamise nõude puhul tõendama, et esineb reaalne oht, et kostja avaldab tulevikus

õigusvastaselt ebaõigeid andmeid. Hageja ei ole kostja hinnangul põhistanud ega ka

tõendanud, et avaldatud andmed on olnud talle majanduslikult kahjulikud. Antud juhul on

hagi suunatud sisuliselt kostja kui ametiühingu nn vaigistamisele, sh ametiühingu

tegevusvabaduse piiramisele. See ei ole põhjendatud ega ka õiguslikult lubatav. Samuti on

see käsitletav hageja poolt tema (oletatavate) õiguste realiseerimisena hea usu põhimõttega

vastuolus. Hageja kolmanda nõude osas on kostja seisukohal, et kahjuhüvitise nõue tuleb

jätta rahuldamata ainuüksi sel põhjusel, et hagiavalduses märgitud juhtudel ei ole xxx poolt

(EMSA esindajana) hageja taotlustes märgitud tekstide kujul ebaõigeid andmeid avaldatud

ega meediaväljaannetele edastatud. Hageja esitatud põhjendused on arusaamatud ja

väidetava kahju tõendamiseks esitatud dokumentaalsed tõendid mõistetamatud ning kostja

arvates ka vastuolulised. Lisaks soovib kostja juhtida tähelepanu sellele, et andmete VÕS §

1047 lg 4 alusel juriidilise isiku poolt ümberlükkamise nõudmisel juhul, kui avaldatud

andmed ei olnud talle majanduslikult kahjulikud, on varalise kahju hüvitamise nõue

välistatud.

Kohtu põhjendused

13. Kohus, tutvunud menetlusosaliste poolt esitatuga ja uurinud seadusest juhindudes kõiki

tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi kuulub

rahuldamisele osaliselt.

14. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel

tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas

hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja

taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise,

mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid

tõendab. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

15. Kohus peab vajalikuks märkida, et jääb menetluses avaldatud seisukohtade juurde

seonduvalt hagi eseme võimaliku muutmisega ja teistsugust hinnangut varasemalt

menetluses esitatule ei anna. Kohtu hinnangul ei ole hageja esimese nõude alapunktides

(arvestatuna kostja viidet hageja 30.09.2016 menetlusdokumendi punktidele 2a, 3b, 4c, 5b ja

5c, tl 78-82 II kd) esitanud tekstilõike võrreldes meediaväljaannetes avaldatuga,

moonutatult.

16. Hageja on esitanud kostja vastu nõude ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks VÕS §

1047 lg 4 alusel. Hageja on esile toonud, et kostja poolne hageja majandustegevusse

sekkumine seisneb hageja kohta ebaõigete andmete avaldamises ning kostja poolt hageja

kohta avaldatud ebaõiged andmed on hagejale majanduslikult kahjulikud ning rikuvad

hageja mainet. Ebaõigete andmete avaldamise tõttu on hageja pidanud ulatuslikult

panustama aega ja raha, et analüüsida oma õiguste kaitsmise võimalusi, konsulteerides

muuhulgas advokaatidega, ning ei ole seetõttu saanud samas mahus tegeleda oma

äritegevusega. Ebaõiged andmed on avaldatud mitmes üleeestilises väljaandes, millest

tuleneb, et ebaõiged andmed on jõudnud suurele ja määratlemata hulgale inimesteni ning

hageja klientidele saadetud kirjas. Kostja poolt avaldatud ebaõiged faktiväited tekitavad

avalikkuses ja hageja klientides arusaama nagu hageja ei järgiks seadusi ning kohtleks oma

töötajaid ebaväärikalt. VÕS § 1047 lg 1 kohaselt isiku majandus- või kutsetegevusse

sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi

andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et

ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest

teadma. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt teise isiku au teotava või teisele isikule

majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda,

et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Hoolimata käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2

sätestatust, ei loeta andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul,

kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis

andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele (lg 3).

Ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt

isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata

sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane (lg 4).

17. Käesolevas asjas poolte poolt esitatu põhjal on poolte vahel vaidlus selle üle, kas kostja

poolt avaldatud on faktiväited või mingis osas väärtushinnangud ning kas avaldatud

faktiväited on ebaõiged. Ebaõigete andmete ümberlükkamise korral tuleb kohtul esmalt

tuvastada, kas tegemist on faktiväidetega ning seejärel, kas faktiväited on õigeid või

ebaõiged. Tulenevalt TsMS § 436 lg 4 ja 7 on kohtul õigus ja ka kohustus, kuivõrd tegemist

on ka õigusliku hinnanguga, ise hinnata, mis liiki väidetega on tegemist (Riigikohtu lahend

nr 3-2-1-5-07 p 32). Menetluses antud esmast õiguslikku hinnangut võib kohus asja

lahendamisel ka muuta. Kohus arutas menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid ja

suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui õiguslikust küljest, ja võimaldas pooltel esitada

kõigi asjasse puudutavate asjaolude kohta seisukoha.

Riigikohus on selgitanud, et VÕS §-s 1047 kasutatavad terminid ,,andmed" ja ,,faktilist laadi

andmed" on samatähenduslikud (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 31. mai 2006. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 10; 13. aprilli 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-07, p 26).

Sellest tulenevalt nimetatakse kohtupraktikas andmete avaldamist VÕS § 1047 tähenduses

ka faktiväite avaldamiseks. Kohtupraktikas üldtunnustatud seisukoha järgi on faktiväide

põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav. Seevastu

ei ole võimalik tõendada isiku kohta antud ja avaldatud väärtushinnangu sisu tõesust või

väärust (vt selle kohta nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 31. mai 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-

2-1-161-05, p 10; 13. aprilli 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-07, p 26; 10. oktoobri 2007.

a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-07, p 18; 15. aprilli 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-24-15 p

10). Kohus märgib täiendavalt, et avaldatud faktiväiteid tuleb võtta sellisena, nagu need on,

st kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi

üldsusele avaldas (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-67-10, p 21). Juriidilisel isikul ei saa olla

tema staatuse tõttu isiklikke õigusi, seega saab juriidiline isik olla VÕS § 1047 kaitsealas

analoogia korras juhul, kui on sekkutud tema majandus- või kutsetegevusse isiku või tema

tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või

eksitava avaldamisega (VÕS § 1047 lg 1 ) või teisele isikule majanduslikult kahjuliku

asjaolu avaldamisega (VÕS § 1047 lg 2). VÕS § 1047 lg 4 järgi ümberlükatavateks

ebaõigeteks andmeteks võivad olla ka kaudsed faktiväited, st faktiväited, mida kostja

avaldatust küll sõnaselgelt ei nähtu, kuid mis sellest mõistlikult võttes järelduvad (vt nt

Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 12, otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-07, p-d 13

ja 17, ). Seega ei pea faktiväidet, mille ümberlükkamist isik taotleb, olema kostja avaldanud

sõnaselgelt. On oluline, et hageja nimetatud faktiväited järelduvad artikli sisust (vt

Riigikohtu lahend nr 3-2-1-24-15, p 13).

VÕS § 1047 lg 4 kohaselt võib ebaõigete andmete avaldamise korral kannatanu andmete

avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist

avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Väärtushinnangu

ümberlükkamist hageja nõuda ei saa. Seega, kui avaldatakse mõni asjaolu, mis on teisele

isikule majanduslikult kahjulik, on asjaolu tegelikkusele vastamise tõendamise kohustus

avaldajal (kostjal). Mida tõsisem on isiku vastu esitatud väidete iseloom, seda tugevam peab

olema faktiline aluspõhi. Ebaõigete andmete ümberlükkamise kohustus on sätestatud

seaduses objektiivse vastutusena, sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest ja

avaldaja süüst. Seega pole oluline, kas andmete avaldamisel avaldaja teadis või pidi teadma

andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest (VÕS § 1047 lg 1). Samuti pole tähtsust sellel,

kas avaldajal oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning kas avaldaja kontrollis andmeid

põhjalikkusega, mis vastab rikkumise raskusele (VÕS § 1047 lg 3) (vt nt Riigikohtu otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-17-05, p 27).

18. Kohtu hinnangul on eelnimetatud põhimõtted rakendatavad ka käesolevas vaidluses. Kohus

märgib käesoleva vaidluse iseloomu arvestades etteruttavalt ka seda, et väidete ja

hinnangute meediaväljaannetes avaldamine ei vabasta avaldajat väidete ja hinnangute

kontrollimise kohustusest. Väidete avaldajal on alati võimalik jätta väited avaldamata ja

kaaluda, mida ja kuidas täpselt avaldada. Isik, kes otsustab avaldada teise isiku kohta

kriitilisi väiteid, peab hindama, kas kriitika, mida ta teeb, vastab tegelikkusele. Küsimus ei

ole selles, kas isik väärib ükskõik millisel põhjusel kriitikat või mitte, vaid selles, kas

konkreetsed väited, mida kriitika tegemisel kasutatakse, vastavad tegelikkusele. Kostja

arusaam, et hageja kritiseerimine on põhjendatud, ei õigusta hageja suhtes ebaõigete

andmete avaldamist. Lisaks märgib kohus, et käesoleva tsiviilasja raames ei hinnata

meediaettevõtjate võimalikku vastutust.

19. Kohus märgib etteruttavalt ka, et kostja poolt erinevates väljaannetes ja hageja klientidele

saadetud kirjas avaldatu on seotud ühe temaatikaga, kuid kohus analüüsib avaldatut eraldi,

nii nagu hageja on oma esimese nõude esitanud. Kohus lisab, et lähtub hageja esimese

nõude lahendamisel menetluses poolte poolt omaksvõetud nõude numeratsioonist (tl 78-82

II kd). Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 11.09.2015 väljaandes Baltic News Service

avaldatud uudises pealkirjaga „EMSA korraldab Transiidikeskuse ees piketi“ on kostja

juhatuse esimees xxx`i ütlustena avaldatud järgmised laused: „[…] ei arvestata seal ka Eesti

Vabariigis kehtivate õigusaktidega, näiteks sellise seadusega nagu töötervishoiu ja

tööohutuse seadus. See puudutab siis töökaitsevolinike olemasolu kõigis vahetustes ja

nendele põhitööst vaba aja andmist nädalas kahe tunni ulatuses ning selle eest maksmist“(p

2a); „Kogu Transiidikeskuses töötab umbes 90 inimest ja nendest 62 protsenti on

ametiühingute liikmed“ (p 2b); „Vahepeal käisime kohut, sest transiidikeskus rakendas

kollektiivset karistamist ehk üks mees brigaadist tegi avarii ja selle tulemusel võeti kõigil 11

mehel aastapreemia ära" (p 2c) (tl 15 I kd). Vaidlustamata asjaolu kohaselt on xxx

avaldanud eelnimetatud laused EMSA seadusliku esindajana, mistõttu tema poolt avaldatu

on omistatav kostjale. Kostja on käesoleval juhul andmete avaldajaks. Nimetatu kohaldub ka

kõigi järgmiste avalduste osas.

Seega, on tuvastatud, et andmete avaldamine kostja poolt on toimunud 11.09.2015

väljaandes Baltic News Service avaldatud uudises pealkirjaga „EMSA korraldab

Transiidikeskuse ees piketi“.

VÕS § 1047 lg 4 järgi ümberlükatavateks ebaõigeteks andmeteks võivad olla ka kaudsed

faktiväited, st faktiväited, mida kostja avaldatust küll sõnaselgelt ei nähtu, kuid mis sellest

mõistlikult võttes järelduvad (vt nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 12, otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-145-07, p-d 13 ja 17). Seega ei pea faktiväidet, mille ümberlükkamist

isik taotleb, olema kostja avaldanud sõnaselgelt. On oluline, et hageja nimetatud faktiväited

järelduvad artikli sisust (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-24-15, p 13).

19.1. Hageja leiab, et eelnimetatud xxx ütlusena avaldatud lause (p 2a) sisaldab järgmisi

ebaõigeid faktiväiteid: Transiidikeskuse AS-is ei arvestata töötervishoiu ja tööohutuse

seadusega, töökaitsevolinikud puuduvad kõigis vahetustes ning neile ei anta põhitööst vaba

aega nädalas kahe tunni ulatuses ning neile ei maksta selle eest. Kostja leiab, et tegemist ei

ole faktiväidetega. Kohtu hinnangul on eelnimetatud liitväite puhul tegemist kaudse

faktiväitega, kuna see järeldub lause ja terve artikli sisust ning väite tõelevastavust saab

kontrollida. Kui hinnata terve artikli konteksti, siis on kohtu hinnangul sellest järeldatav, et

mõistlik inimene võib eelnimetatud faktiväiteid mõista selliselt, et Transiidikeskuse AS-s ei

arvestata seadusega, so konkreetsemalt töötervishoiu ja tööohutuse seadusega ning hageja

poolt kostjale ette heidetud avaldatud lause kontekstist on võimalik aru saada, et

Transiidikeskuse AS-s ei arvestata töötervishoiu ja tööohutuse seadusega seoses

töökaitsevolinike olemasoluga. Kostja on lisaks seisukohal, et kostja poolt avaldatu vastab

tõele. Tuvastatud on, et andmete avaldamine kostja poolt toimus 11.09.2015 väljaandes

Baltic News Service avaldatud uudises pealkirjaga „EMSA korraldab Transiidikeskuse ees

piketi“ (tl 15 I kd). 11.09.2015 kehtinud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 17 lg 1

sätestab, et töökeskkonnavolinik on töötajate valitud esindaja töötervishoiu ja tööohutuse

küsimustes ning tema volitused kehtivad kuni neli aastat. Sama paragrahvi lg-s 3

sätestatakse, et ettevõttes, mis koosneb mitmest territoriaalselt eraldatud struktuuriüksusest

või kus töötatakse vahetustega ja kus struktuuriüksuses või vahetuses töötab korraga üle

kümne töötaja, valivad töötajad igasse struktuuriüksusse või vahetusse ühe

töökeskkonnavoliniku. Tööandja korraldab oma kulul töökeskkonnavolinikule tema

kohustuste täitmiseks vajaliku välja- või täiendõppe ning võimaldab tal oma kohustusi täita

põhitöö ajal. Töökeskkonnavolinikule säilitatakse selleks ajaks keskmine töötasu ja tal on

töölepingu seaduses või avaliku teenistuse seaduses ning kollektiiv- ja töölepingus

ettenähtud tagatised (lg 8). Vaidlust ei ole selles, et pooled mõistavad samatähenduslikult

sõnu „töökaitsevolinik“ ja „töökeskkonnavolinik“. Hageja ei ole väitnud, et seisuga

11.09.2015 Transiidikeskuse AS-s töökeskkonnavolinikud kõigis vahetustes olid, vaid on

seisukohal, et kostja poolt esitatud tõenditest ei nähtu, et kostja avaldatu oleks õige. Kohus

saab eeltoodust aru selliselt, et kuigi hageja ei ole avaldanud asjaolu, et 11.09.2015 seisuga

oleks Transiidikeskuse AS-s kõigis vahetustes olnud töökeskkonnavolinikud (millest

tulenevalt, kui ei ole volinikke, siis ei saa neile anda ka vaba aega ja seda tasustada), siis

heidab hageja siiski kostjale ette seda, et kostja poolt avaldatu on ebaõige, st et hageja ei ole

sellega rikkunud töötervishoiu ja tööohutuse seadust. Kostja 11.09.2014 kirjast hagejale (tl

140-145 II kd) nähtub, et kostja on pöördunud hageja poole teabe saamiseks ja

läbirääkimiste pidamiseks töökeskkonnavolinike valimiste korraldamiseks. Sellest kirjast ei

nähtu, et 11.09.2015 seisuga ei arvestata Transiidikeskuse AS-s töötervishoiu ja tööohutuse

seadusega seonduvalt töökaitsevolinikega. Ka Tööinspektsiooni 22.01.2016 kirjast ja

17.10.2016 kirjast (tl 146, 147 II kd) ning ettekirjutusest (tl 148-151 II kd) ei nähtu, et

hagejale on omistatud rikkumisi töötervishoiu ja tööohutuse seadusest tulenevalt seoses

töökaitsevolinike olemasoluga. Tõendid seonduvalt ametiühinguga, usaldusisikuga ja hageja

poolt võimaliku AÜS ja/või TUIS-i rikkumisega (EMSA 21.01.2013 kiri hagejale ja

vastuskiri hageja töötaja poolt, tl 128-129, 130 I kd, vastus päringule p.1, tl 147 II kd,

Tööinspektsiooni kontrolli protokoll, tl 162-164 II kd, Tööinspektsiooni teade, tl 11 III kd,

kostja kirjad, tl 165-169 II kd, kohtulahendid, tl 170-188 II kd, tl 25-32, 33-47, 59, 60 ja 90

III kd, selles osas ka tunnistaja xxx ütlused, tl 124pöördel-128 III kd) ei oma kohtu

hinnangul käesoleva punkti osas tähtsust, kuna nende alusel ei ole samuti võimalik tuvastada

seda, et Transiidikeskuse AS-s seisuga 11.09.2015 ei arvestatud töötervishoiu ja tööohutuse

seadust seonduvalt töökaitsevolinikega. Tunnistaja xxxolnud töötajate poolt valitud, need

olid määratud ja info selle kohta oli teadete tahvlile välja pandud. Nii said teada, kes on

töökeskkonnavolinikud. Töökeskkonnavoliniku valimise korda tunnistaja andmetel ei olnud

(tl 124pöördel-125 III kd). Täiendavalt on tunnistaja öelnud, et ametiühinguga arutati ja

jõuti järeldusele, et töökeskkonnavolinikke oleks vaja 13. Teadete tahvlile oli välja pandud

9, kui koondati xxxoitko, jäi 8. Aruandlust ei esitatud (tl 127 III kd). Kuigi tunnistaja on

avaldanud andmed selle kohta, kui palju oli Transiidikesksuse AS-s töökeskkonnavolinikke

seisuga 11.09.2015 ning kuidas volinikud olid määratud, ei saa üksnes antud tõendi alusel

tuvastada, et Transiidikeskuse AS-is ei arvestatud töötervishoiu ja tööohutuse seadusega

seoses töökaitsevolinike olemasoluga. Kohtu hinnangul on eelnimetatud ütlustest võimalik

järeldada tunnistaja kui usaldusisiku subjektiivset arvamust selle kohta, kui palju

ametiühingu arvates oleks pidanud volinike olema. Kas see ka nii pidi olema, st kas 9

voliniku asemel pidi olema 13 volinikku, seda pole muude tõendite puudumisel võimalik

tuvastada.

Seega, asub kohus seisukohale, et eeltoodud tõenditest kogumis ei saa teha järeldust, et

Transiidikeskuse AS-is ei arvestatud töötervishoiu ja tööohutuse seadusega seonduvalt

töökaitsevolinikega. Seega on kostja poolt avaldatu ebaõige ning kostjal tuleb avaldatu

hageja poolt taotletud viisil ümber lükata.

19.2. Hageja leiab, et eelnimetatud xxx ütlusena avaldatud lause (p 2b) sisaldab järgmisi

ebaõigeid faktiväiteid: Transiidikeskuse AS-is töötab umbes 90 inimest ja nendest 62

protsenti on ametiühingute liikmed. Kohtu hinnangul on tegemist liitväitega ning väidete

tõelevastavust saab kontrollida. Kostja ei ole esitanud vastuväidet sel alusel, et tegemist ei

ole faktiväitega, kostja on vastuväitena esitanud, et kostja ei ole nimetatud väidet sel viisil

avaldanud. Kostja esindaja xxx on vande all andnud ütluse selle kohta, et ta ei ole BNS-le

selliselt avaldanud, nagu on lauses kirjas, so , et Transiidikeskuses töötab umbes 90 inimest

ja nendest 62 protsenti on ametiühingute liikmed. Tema mäletamist mööda avaldas EMSA

pressiteate ja sellele järgnevalt järgnes BNS ajakirjaniku telefoniküsitlus, millele ta vastas.

Mäletab, et ta küsis (ajakirjanik: kohtu märkus), et keda või mitut töötajat te

Transiidikeskuses esindate. Ma vastasin selle peale, et me esindame Transiidikeskuses

sadamatöölisi, peamiselt dokkereid ja tallmane, umbes 90 inimest, kellest 62 protsenti on

AÜ liikmed. Sellest fraasist saigi lühendatud fraas, millest praegu jutt käib. Rääkis

sadamatöölistest ja ei saanud kuidagi öelda, et Transiidikeskuses töötab ainult 90 inimest (tl

128-128pöördel III kd). Esmalt peab kohus vajalikuks märkida, et kohtule ei ole esitatud

väidetud EMSA pressiteadet, mida oleks võimalik võrrelda hageja poolt kostjale ette heidetu

avaldatuga ja mille põhjal oleks võimalik saada kinnitust ka xxx vande all antud ütlustele.

Küll aga on xxx ise vande all öelnud, et sai BNS`i uudise osas vahetult peale uudise

ilmumist teada, et avaldatud on nn valetsitaate (millised tsitaadid täpsemalt valed olid, xxx

ei täpsustanud: kohtu märkus), kuid väljaandega ühendust võtta ei pidanud vajalikuks, kuigi

Transiidikeskus AS-i poolt talle selline palve edastati (tl 129 III kd). Nimetatust võib

järeldada, et Xxx oli teadlik, et avaldatud on ebaõigeid faktiväiteid selles osas, et

Transiidikeskuse AS-is töötab umbes 90 inimest ja nendest 62 protsenti on ametiühingute

liikmed, kuid ta ei soovinud ebaõiget faktiväidet parandada või parandada lasta. Kostja ei

ole tuginenud sellele, et kostja oleks andmete avaldamise hetkel arvanud, et vaidlusalused

faktiväited on tõesed ja ta oleks nende paikapidamatusest hiljem teada saanud. Kohus

hindab kostja vande all antud ütlust objektiivselt ja leiab, muude tõendite puudumisel, et

tuvastamist ei ole leidnud, et Xxx oleks BNS-le avaldanud lause muul viisil, kui see

avaldatud on. Kohus peab vajalikuks märkida ka seda, et üksnes Xxxi ütlus ei tee usutavaks

seda, mida ta tegelikult mõtles ja mida tegelikult avaldada soovis. Alati on võimalik jätta

väited avaldamata. Alati on võimalik hinnata, mida avaldada ja millises sõnastuses. Nende

väidete puhul, mille osas tuleb olla täpne, on võimalik enne meediale avalduste tegemist,

avaldused läbi mõtelda või esitada avaldused kirjalikult. Eriti täpne peab olema selliste

avalduste tegemisel, millega võidakse kahjustada teise isiku õigusi. Seega, asub kohus

seisukohale, et kostja poolt avaldatu on ebaõige ning kostjal tuleb avaldatu hageja poolt

taotletud viisil ümber lükata. Lisaks kordab kohus, et käesoleva tsiviilasja raames ei hinnata

meediaettevõtja võimalikku vastutust.

19.3. Hageja leiab, et eelnimetatud Xxxi ütlusena avaldatud lause (p 2c) sisaldab järgmist

ebaõiget faktiväidet: EMSA käis Transiidikeskuse AS-iga kohut. Kostja ei ole esitanud

vastuväidet sel alusel, et tegemist ei ole faktiväitega, kostja on vastuväitena esitanud, et

kostja poolt avaldatu vastab tõele. Kohtu hinnangul on tegemist kaudse faktiväitega, mille

tõelevastavust saab kontrollida. Kui hinnata lause „Vahepeal käisime kohut, sest

transiidikeskus rakendas kollektiivset karistamist ehk üks mees brigaadist tegi avarii ja selle

tulemusel võeti kõigil 11 mehel aastapreemia ära" ning terve artikli konteksti, siis on kohtu

hinnangul sellest järeldatav, et mõistlik inimene võib artikli põhjal arvata, et EMSA ja

Transiidikeskuse AS-i vahel on kohtuvaidlus ehk, et kohtumenetluses on menetlusosalisteks

EMSA ja Transiidikeskuse AS. Seega, on kohtu hinnangul vajalik tuvastada, kas seisuga

11.09.2015 oli EMSA ja Transiidikeskuse AS vahel kohtuvaidlus. Kostja on väite

tõelevastavuse osas tuginenud dokumentaalsetele tõenditele, so EMSA 21.01.2013 kiri

hagejale ja hageja töötaja vastuskiri, tl 128-130 I kd; Töövaidluskomisjoni esitatud

avaldused ja volikirjad, tl 131-173 I kd; kohtuotsused ja määrused tsiviilasjas nr 2-13-28820

koos hagejate avaldusega menetluskulude kindlaksmääramiseks, tl 178-198 I kd; EMSA

põhikirjale, tl 152-161 II kd ning tunnistaja xxxljandini ütlustele, tl 127pöördel-128 III kd.

Kohtu hinnangul nähtub eelolevatest tõenditest küll osaliselt asjaolu, et ka EMSA on

märgitud avaldajate (töötajate) esindajaks Töövaidluskomisjoni esitatud avaldustes ja

volikirjades, kuid see ei tähenda kohtu arvates seda, et EMSA ja Transiidikeskuse AS vahel

oleks olnud kohtuvaidlust, kus EMSA oleks olnud menetlusosaliseks. Teistest eelviidatud

tõenditest ei nähtu samuti, et EMSA ja Transiidikeskuse AS vahel oleks olnud

kohtuvaidlust, kus EMSA oleks olnud menetlusosaliseks. Võimalik menetluskulude

tasumine EMSA poolt ei oma tähtsust, kuna menetluskulude tasumine

tsiviilkohtumenetluses või töövaidluskomisjonis ei muuda EMSA-t menetlusosaliseks.

EMSA põhikiri ei anna õigust esitada ebaõigeid faktiväiteid. Tunnistaja xxxŠljandini

ütlustest nähtub, et temal on olnud vaidlus Transiidikeskuse AS-ga, töövaidluskomisjonis oli

antud EMSA-le esindamiseks volitus. Nimetatu haakub asjas olemasolevate

dokumentaalsete tõenditega, mille kohta kohus andis eelnevalt hinnangu, et see ei tähenda

kohtu arvates seda, et EMSA ja Transiidikeskuse AS vahel oleks olnud kohtuvaidlust, kus

EMSA oleks olnud menetlusosaliseks. Tunnistaja on ka avaldanud, et EMSA osales ka

kohtumenetluses, kuid nimetatu ei ole kooskõlas teiste tõenditega, mistõttu kohus peab

selles osas tunnistaja subjektiivset ütlust vähemkaalukaks, kui dokumentaalseid tõendeid

ning sellega ei arvesta. Kohus peab vajalikuks lisada ka seda, et mõistetav on, et tunnistaja

annab toimunut edasi nii, nagu ta seda mäletab või tahab mäletada, see on seotud inimese

mälu selektiivsusega või muu kaaluka põhjusega ning kuna vande all antud ütlus pärineb

isikulisest allikast, siis tuleb sellist tõendit pidada subjektiivseks tõendiks. Kohus hindab

tunnistaja ütlust objektiivselt koostoimes teiste tõenditega, ning asub seisukohale, et fakti, et

EMSA ja Transiidikeskuse AS vahel oli seisuga 11.09.2015 kohtuvaidlus, kus EMSA oleks

olnud menetlusosaline, ei ole kostja tõendanud.

Seega, asub kohus seisukohale, et kostja poolt avaldatud faktiväide selle kohta, et EMSA

käis Transiidikeskuse AS-iga kohut, on ebaõige ning kostjal tuleb avaldatu hageja poolt

taotletud viisil ümber lükata.

20. Poolte vahel puudub vaidlus ka selles, et 14.09.2015 internetiväljaandes Postimees Tallinn

City avaldatud uudises pealkirjaga „Fotod: transiidiettevõtte töötajad nõudsid häälekalt

õigusi“ on kostja juhatuse esimehe Xxx`i ütlustena avaldatud järgmised laused: „Meelt

avaldati selle vastu, et meil on Eestis üks ettevõte, kes ei tunnista meie riigi õiguskorda.

Selleks on Transiidikeskuse AS ja tema juhtkond […] Ettevõttes toimub kolme seaduse

eiramine. Need on töötajate usaldusisikute seadus, ametiühingu seadus ja töötervishoiu

seadus“ (p 3a); „Möödud sügisest on 20 inimest koondatud, ent töö intensiivsus pole

muutunud, see on teinud töökeskkonna veel ohtlikumaks“ (p 3b); „Juuli lõpus kukkus üks

raskekonteiner laeva trümmi“ (p 3c) (tl 86-88 II kd).

Seega, on tuvastatud, et andmete avaldamine kostja poolt on toimunud 14.09.2015

internetiväljaandes Postimees Tallinn City avaldatud uudises pealkirjaga „Fotod:

transiidiettevõtte töötajad nõudsid häälekalt õigusi“.

20.1. Hageja leiab, et eelnimetatud Xxxi ütlusena avaldatud lause (p 3a) sisaldab järgmisi

ebaõigeid faktiväiteid: Transiidikeskuse AS ja selle juhtkond ei tunnista Eesti riigi

õiguskorda ning et ettevõte eirab töötajate usaldusisikute seadust (TUIS), ametiühingu

seadust (AÜS) ja töötervishoiu seadust (töötervishoiu-ja tööohutuse seadust, TTOS). Kostja

leiab, et tegemist ei ole faktiväidetega. Kohtu hinnangul on eelnimetatud liitväite puhul

tegemist kaudse faktiväitega, kuna see järeldub lause ja terve artikli sisust ning väite

tõelevastavust saab kontrollida. Kui hinnata lauset ja terve artikli konteksti, siis on kohtu

hinnangul sellest järeldatav, et mõistlik inimene võib eelnimetatud faktiväiteid mõista

selliselt, et Transiidikeskuse AS-s eiratakse Eestis kehtivaid seadusi, so töötajate

usaldusisiku seadust, ametiühingu seadust ja töötervishoiu-ja tööohutuse seadust. Kostja on

lisaks seisukohal, et kostja poolt avaldatu vastab tõele. Tuvastatud on, et andmete

avaldamine kostja poolt toimus 14.09.2015 internetiväljaandes Postimees Tallinn City

avaldatud uudises pealkirjaga „Fotod: transiidiettevõtte töötajad nõudsid häälekalt õigusi“(tl

86-88 II kd).

Kohus märgib, et eelnevalt, so p 2a juures on kohus analüüsinud tõendeid seonduvalt

väitega, et Transiidikeskuse AS-is ei arvestatud seisuga 11.09.2015 töötervishoiu ja

tööohutuse seadusega seonduvalt töökaitsevolinikega ning asunud seisukohale, et nimetatu

ei leidnud tõendamist. Kohus annab hinnangu tõenditele ka käesoleva väite kontekstis.

Kostja 11.09.2014 kirjast hagejale (tl 140-145 II kd) nähtub, et kostja on pöördunud hageja

poole, milles on esile toonud TTOS ja AÜS sätted, millele hagejal tuleks tähelepanu

pöörata, kuid sellest kirjast ei nähtu, et 14.09.2015 seisuga eirati Transiidikeskuse AS-s

eelviidatud seadusi. Seega nimetatud tõendiga kostja väite tõelevastavust tõendada ei saa.

Tööinspektsiooni 22.01.2016 kirjast ja 17.10.2016 kirjast (tl 146, 147 II kd) ning

ettekirjutusest (tl 148-151 II kd) nähtub, et Transiidikeskuse AS-s tuvastati töötervishoiu- ja

tööohutusalaseid rikkumisi, millest käesoleval juhul on asjakohane ajaliselt viimane, so

04.09.2015 toimunud külastuse alusel tuvastatud rikkumised, so 12 rikkumist. Asjaolu,

millele hageja tugineb, so, et hageja kõrvaldas rikkumised, ei muuda olematuks rikkumiste

olemasolu seisuga 14.09.2015. Tööinspektsiooni 17.10.2016 kirjast, so p-st 1 (tl 147 II kd)

nähtub lisaks, et väärteoasjas nr 3-2/9949 määrati hageja juhatuse liikmele rahatrahvid AÜS

§ 20 lg 1 p 3, TUIS § 20 lg 2 ja AÜS § 20 lg 1 p 5 sätestatud kohustuste rikkumiste eest.

Väärteoasja nr 4-16-3060 jõustunud otsusest (tl 25-32, 90 III kd) nähtub, et

Tööinspektsiooni otsustus jäeti muutmata. Seega on tuvastatud, et viidatud seaduste alusel

rikkumised on hageja poolt toime pandud ning seisuga 14.09.2015 rikkumised ka

eksisteerisid. Tööinspektsiooni kontrolli protokollist 3-1/9946 (tl 162-164 II kd) nähtub, et

04.09.2015-15.09.2015 viidi Transiidikeskuse AS-s läbi töösuhete nõuete täitmise kontroll,

mis aga on lõpetatud (Tööinspektsiooni teade, tl 11 III kd). Seega eelviidatud tõendi alusel

ei ole võimalik tuvastada, kas protokollis märgitud rikkumised leidsid aset või mitte. Kostja

kirjadest ( tl 165-169 II kd) ja kohtulahendite resolutsioonidest (tl 170-188 II kd, 33-47, 59,

60 III kd) ei nähtu otseselt asjaolu, et 14.09.2015 seisuga eirati Transiidikeskuse AS-s

eelviidatud seadusi. Samas nähtub nimetatu tunnistaja xxxe ütlustest (tl 124pöördel, 126 III

kd) ning kaudselt ka ajalehe xxxedomosti 06.05.2015 artiklist, kus xxxon nimetatud teemat

kommenteerinud (tl 116- 116pöördel, tõlge tl 63-64 III kd). Tunnistaja on kohtuistungil

kinnitanud, et tema täitis usaldusisiku kohustusi 27.11.2014 kuni 01.10.2015. Talle, kui

ametiühingu usaldusisikule tööst vaba aega ei antud. Kuigi kohus leiab ka käesoleval juhul,

et tunnistaja ütlused on subjektiivsed, siis koostoimes eelnevalt analüüsitud dokumentaalsete

tõenditega, mille alusel on võimalik tuvastada väite tõelavastavust, saab asuda seisukohale,

et Transiidikeskuse AS-s eirati seisuga 14.09.2015 Eestis kehtivaid seadusi, so töötajate

usaldusisiku seadust, ametiühingu seadust ja töötervishoiu-ja tööohutuse seadust. Seega

asub kohus seisukohale, et kostja poolt avaldatud faktiväide viisil, et Transiidikeskuse AS ja

selle juhtkond ei tunnista Eesti riigi õiguskorda ning, et ettevõte eirab töötajate

usaldusisikute seadust (TUIS), ametiühingu seadust (AÜS) ja töötervishoiu seadust

(töötervishoiu-ja tööohutuse seadust, TTOS), on õige ning selles osas jääb hageja esimese

nõude p 3 a, rahuldamata.

20.2. Hageja leiab, et eelnimetatud Xxxi ütlusena avaldatud lause (p 3b) sisaldab järgmisi

ebaõigeid faktiväiteid: töö intensiivsus Transiidikeskuse AS-is pole möödunud (2014. aasta)

sügisest muutunud ning töökeskkond on muutunud ohtlikumaks. Kostja leiab, et Xxxi

ütlusena avaldatud lauses on faktiväide üksnes, et möödunud sügisest on 20 inimest

koondatud, ülejäänu osas on tegemist väärtushinnanguga. Vaidlust ei ole selle üle, et alates

2014. a sügisest oli 14.09.2015 seisuga Transiidikeskuse AS-s 20 inimest koondatud.

Nimetatud väite osas hageja ebaõige faktiväite ümberlükkamise nõuet esitanud ka ei ole

(hageja selgitus kohtuistungil, tl 61 II kd). Uudises Xxxi ütlusena avaldatud lause on

järgmine: „Mehed nõuavad seda, et ettevõttes lõppeks ohtlik töökeskkond. Möödud

(kirjaviga aga pooled mõistavad seda sõna ühtemoodi ning õigeks sõnaks on „möödunud“:

kohtu märkus) sügisest on 20 inimest koondatud, ent töö intensiivsus pole muutunud, see on

teinud töökeskkonna veel ohtlikumaks“. Kohus hinnates lause konteksti, asub seisukohale,

et Xxxi ütlusena avaldatu, so, „,/…/ent töö intensiivsus pole muutunud, see on teinud

töökeskkonna veel ohtlikumaks“, puhul on tegemist väärtushinnanguga mitte faktiväitega.

Lauseosa „töö intensiivsus pole muutunud“ on võimalik konteksti asetatuna mõista selliselt,

et töötajate jaoks on töö sama intensiivne. Kohus nõustub kostjaga selles, et kas töö on

töötaja jaoks sama intensiivne, on määratletav üksnes subjektiivselt selle põhjal, mida

töötaja tunneb/tunnetab. Lauseosa „/…/, see on teinud töökeskkonna veel ohtlikumaks“ on

võimalik mõista selliselt, et miski on teinud töökeskkonna ohtlikumaks. Nimetatu on

hinnang, mistõttu annab kohus selles osas esialgselt antud õiguslikule hinnangule

teistsuguse hinnangu. Väärtushinnangu ümberlükkamist hageja nõuda ei saa, kostjal ei ole

väärtushinnangu tõelevasatavuse osas ka tõendamise kohustust. Seega jääb hageja esimese

nõude p 3b, rahuldamata.

20.3. Hageja leiab, et eelnimetatud Xxxi ütlusena avaldatud lause (p 3c) sisaldab järgmisi

ebaõigeid faktiväiteid: juuli lõpus kukkus üks raskekonteiner laeva trümmi. Kostja ei ole

esitanud vastuväidet sel alusel, et tegemist ei ole faktiväitega, kostja on vastuväitena

esitanud, et kostja poolt avaldatu vastab tõele. Kohtu hinnangul on tegemist faktiväitega,

mille tõelevastavust saab kontrollida. Avaldatud lause järgneb eelnevalt analüüsitud, so p-s

3b Xxxi ütlusena avaldatud lausetele ja lausele järgneb veel lause „See on lihtsalt tagajärg

sellele, et ettevõte ei taga tööohutuse nõudeid“ (mis ei ole käesolevas asjas vaidlusalune).

Kuigi eelnevalt analüüsitud lauseid kohus faktiväideteks ei pidanud, siis käesoleva lause

puhul leiab kohus, et selles on esitatud faktid, mille tõelevastavust peab kostja tõendama.

Kohtu hinnangul, omistamata vaidlusalusele sõnale „(raske)konteiner“ tähendust ei

Wikipedia ega ka õigekeelsussõnaraamatu alusel, mõistab mõistlik inimene avaldatud lauset

selliselt, et laeva trümmis juhtus intsident mingi raske esemega. Tunnistaja xxx kinnitas, et

juuli lõpus ei kukkunud raskekonteinerit laeva trümmi (tl 123pöördel III kd). Tuvastatud ei

ole, et tunnistaja xxx oleks insidendi ajal laeva trümmis viibinud. Tuvastatud ei ole, et ka

tunnistaja xxxx oleks insidendi ajal laeva trümmis viibinud, kuid xxxastepani ütlused (tl

125-125pöördel 126pöördel-127 III kd) haakuvad Postimees Tallinn City-s avaldatud

lausete kompleksi kontekstiga (ohtlik töökeskkond) ning on kohtu arvates usaldusväärsed

selles osas, et lugeda tõendatuks väide, et juuli lõpus kukkus üks raskekonteiner laeva

trümmi. Kohtu hinnangul ei ole asjassepuutuv vahetegemine sõnal „trümmi“ või „trümmis“,

samuti ei mõjuta väite tõelevastavust, et tegemist oli spetsiifilise konteineralusega kuna

avaldatu mõte sellest kohtu hinnangul ei muutu. Seega asub kohus seisukohale, et kostja

poolt avaldatud faktiväide, et juuli lõpus kukkus üks raskekonteiner laeva trümmi, on õige

ning selles osas jääb ka hageja esimese nõude p 3 c, rahuldamata.

21. Samuti ei ole vaidlust selles, et 14.09.2015 uudisteportaalis rus.err.ee avaldatud uudises

pealkirjaga „Докеры Transiidikeskus вышли в Таллинне на пикет с требованиями

улучшить условия труда“ on kostja juhatuse esimehe Xxxi`i ütlustena avaldatud järgmised

laused: „Norras, näiteks, on norm – 21 konteineri laadimine ühes vahetuses, aga meil

Muuga sadamas dokkerid laadivad ümber kuni 35 konteinerit“ (p 4a); „Inimesi ei ole

piisavalt, Transiidikeskuse juhtkond on koondanud 20 inimest […]“ (p 4b); „Normaalsete

töötingimuse puudumine viib traagiliste juhtumiteni. Hiljuti on kraanajuhi süül

laevatrümmis inimene muljuda saanud“ (p 4c) (tl 18-20, tõlge tl 21 I kd).

Seega, on tuvastatud, et andmete avaldamine kostja poolt on toimunud 14.09.2015

uudisteportaalis rus.err.ee avaldatud uudises pealkirjaga „Докеры Transiidikeskus вышли в

Таллинне на пикет с требованиями улучшить условия труда“. Kõik kolm eelnevalt

nimetatud lauset sisalduvad tekstilõigus, mis algab „Lxxxx sõnul on tähtsaim nõudmine-

parandada töötingimusi, et igas vahetuses oleks tööohutuse eest vastutav isik…..ja lõppeb

„Samas traagilise juhtumi põhjus on see, et pole töötajat, kes juhiks tööprotsessi.“

21.1. Hageja leiab, et eelnimetatud Xxxi ütlusena avaldatud lause (p 4a) sisaldab järgmist

ebaõiget faktiväidet: Muuga sadamas laadivad dokkerid ühes vahetuses ümber kuni 35

konteinerit. Kohtu hinnangul on tegemist faktiväitega ning väite tõelevastavust saab

kontrollida. Kostja ei ole esitanud vastuväidet sel alusel, et tegemist ei ole faktiväitega,

kostja on vastuväitena esitanud, et kostja ei ole nimetatud väidet sel viisil avaldanud. Kostja

esindaja Xxx on vande all andnud ütluse selle kohta, et „Ta ei ole lauset sel viisil avaldanud.

Ta väitis vene keeles, et Norras on maksimaalne ühes tunnis töödeldavate konteinerite arv

21 konteinerit, aga meil Muuga sadamas on dokkerid töödelnud ühes tunnis 35 või rohkem

konteinerit, sest info usaldusisikult oli, et on töödeldud kuni 42 konteinerit, aga see jutt ei

ilmunud täies pikkuses, vaid oli oluliselt lühendatud. Ma pidasin silmas ühes tunnis ühe

kraana kohta töödeldavate konteinerite arvu. Mäletatavasti oli küsimus püstitatud

ajakirjaniku poolt ja mina vastasin ajakirjaniku küsimustele, mida oli oluliselt rohkem, kui

sellest artiklist välja on võimalik lugeda. Seal ei ole küsimusi üldse näha, seal on

koondkokkuvõtte minu vastustest, kus on segi aetud ajaühik, see on tund ja vahetus“ (tl

128pöördel III kd). Ütlusest on järeldatav, et Xxx on soovinud avaldada teistsugust

ajaühikut, so vahetuse asemel tundi. Samas on Xxx ise vande all kinnitanud, et rus.err.ee

uudise osas sai valetsitaatide (millised tsitaadid täpsemalt valed olid, xxx ei täpsustanud:

kohtu märkus) avaldamisest teada hageja poolt pretensiooni esitamise järgselt, kuid

väljaandega ühendust võtta ei pidanud vajalikuks, kuigi Transiidikeskus AS-i poolt talle

selline palve edastati (tl 129 III kd). Nimetatust võib järeldada, et Xxx oli teadlik, et

avaldatud on ebaõigeid faktiväiteid selles osas, et Muuga sadamas laadivad dokkerid ühes

vahetuses ümber kuni 35 konteinerit, kuid ta ei soovinud ebaõiget faktiväidet parandada või

parandada lasta. Kostja ei ole tuginenud sellele, et kostja oleks andmete avaldamise hetkel

arvanud, et vaidlusalused faktiväited on tõesed ja nad oleksid nende paikapidamatusest

hiljem teada saanud. Kohus hindab kostja vande all antud ütlust objektiivselt ja leiab, muude

tõendite puudumisel, et tuvastamist ei ole leidnud, et Xxx oleks rus.err.ee-le avaldanud lause

muul viisil, kui see avaldatud on. Kohus peab vajalikuks märkida ka seda, et üksnes Xxxi

ütlus ei tee usutavaks seda, mida ta tegelikult mõtles ja mida tegelikult avaldada soovis.

Alati on võimalik jätta väited avaldamata. Alati on võimalik hinnata, mida avaldada ja

millises sõnastuses. Nende väidete puhul, mille osas tuleb olla täpne, on võimalik enne

meediale avalduste tegemist, avaldused läbi mõtelda või esitada avaldused kirjalikult. Eriti

täpne peab olema selliste avalduste tegemisel, millega võidakse kahjustada teise isiku

õigusi. Seega, asub kohus seisukohale, et kostja poolt avaldatu on ebaõige ning kostjal tuleb

avaldatu hageja poolt taotletud viisil ümber lükata. Lisaks kordab kohus, et käesoleva

tsiviilasja raames ei hinnata meediaettevõtja võimalikku vastutust.

21.2. Hageja leiab, et eelnimetatud Xxxi ütlusena avaldatud lause (p 4b) sisaldab järgmist

ebaõiget faktiväidet: inimesi ei ole piisavalt. Xxxi ütlusena on avaldatud lause, milles

sisaldub lause osa, so „Inimesi ei ole piisavalt.“ Terve lause on järgnevas sõnastuses

„Inimesi ei ole piisavalt, Transiidikeskuse juhtkond on koondanud 20 inimest

ametiühinguga konsulteerimata, ei tunnusta ametiühingu usaldusisikut.“ Kostja leiab, et

Xxxi ütlusena avaldatud lauses on faktiväide üksnes, et Transiidikeskuse juhtkond on

koondanud 20 inimest, ülejäänu osas, mh, et inimesi ei ole piisavalt, on tegemist

väärtushinnanguga. Vaidlust ei ole selle üle, et Transiidikeskuse AS-s on 20 inimest

koondatud. Nimetatud väite osas hageja ebaõige faktiväite ümberlükkamise nõuet esitanud

ka ei ole. Kohus hinnates lause konteksti, asub seisukohale, et Xxxi ütlusena avaldatu, so,

„Inimesi ei ole piisavalt“, puhul on tegemist väärtushinnanguga mitte faktiväitega, mistõttu

annab selles osas esialgselt antud õiguslikule hinnangule teistsuguse hinnangu.

Väärtushinnangu ümberlükkamist hageja nõuda ei saa, kostjal ei ole väärtushinnangu

tõelevasatavuse osas ka tõendamise kohustust. Seega jääb hageja esimese nõude p 4b,

rahuldamata.

21.3. Hageja leiab, et eelnimetatud Xxxi ütlusena avaldatud lause (p 4c) sisaldab järgmisi

ebaõigeid faktiväiteid: normaalsete töötingimuste puudumine Transiidikeskuse AS-is viib

traagiliste juhtumiteni ning et kraanajuhi süül sai laevatrümmis inimene muljuda. Kostja

leiab, et Xxxi ütlusena avaldatud lause, so „Normaalsete töötingimuste puudumine viib

tragiliste juhtumiteni“ puhul on tegemist väärtushinnanguga ning ülejäänud osas ei ole

esitanud vastuväidet, et tegemist ei oleks faktiväitega, vaid on vastuväitena esitanud, et

kostja ei ole nimetatud väidet sel viisil avaldanud ja avaldatu vastab tõele. Kohus hinnates

lause konteksti, nõustub kostjaga, et Xxxi ütlusena avaldatu, so „Normaalsete töötingimuste

puudumine viib tragiliste juhtumiteni“ puhul on tegemist väärtushinnanguga, mistõttu

annab selles osas samuti esialgselt antud õiguslikule hinnangule teistsuguse hinnangu.

Tegemist on kostja hinnanguga (ja tegelikult üldlevinud arvamuse konstateeringuga) selle

kohta, mis juhtub, kui puuduvad normaalsed töötingimused.

Väärtushinnangu

ümberlükkamist hageja nõuda ei saa, kostjal ei ole väärtushinnangu tõelevasatavuse osas ka

tõendamise kohustust. Kohtu hinnangul on xxx ütlusena avaldatu, et „Hiljuti on kraanajuhi

süül laevatrümmis inimene muljuda saanud“ puhul tegemist faktiväitega, mille

tõelevastavust saab kontrollida. Kostja esindaja Xxx on vande all andnud ütluse selle kohta,

et ta ei ole väljaandele lauset sel viisil avaldanud. „Ütlesin talle (ajakirjanikule: kohtu

märkus), et „hiljuti oleks peaaegu inimene saanud trümmis muljuda“ ja sellel lausel oli teine

pool, see on, et „aasta tagasi toimus traagiline surmaga lõppenud õnnetus antud ettevõttes“.

Sellest kahest lausepoolest tegi ajakirjanik kokku ühe lause. See võis olla nii, et lisasin, et

inimene võinuks saada muljuda kraanajuhi süül“ (tl 129 III kd). Kohtu hinnangul on

väljaandes avaldatu viisil nagu Xxx seda edasi andis. Kohus leiab, et Xxxi ütlus ei tee

usutavaks seda, mida ta tegelikult mõtles ja mida tegelikult avaldada soovis. Alati on

võimalik jätta väited avaldamata. Alati on võimalik hinnata, mida avaldada ja millises

sõnastuses. Nende väidete puhul, mille osas tuleb olla täpne, on võimalik enne meediale

avalduste tegemist, avaldused läbi mõtelda või esitada avaldused kirjalikult. Eriti täpne peab

olema selliste avalduste tegemisel, millega võidakse kahjustada teise isiku õigusi. Lisaks on

Xxx ise vande all kinnitanud, et rus.err.ee uudise osas sai valetsitaatide (millised tsitaadid

täpsemalt valed olid, xxx ei täpsustanud: kohtu märkus) avaldamisest teada hageja poolt

pretensiooni esitamise järgselt, kuid väljaandega ühendust võtta ei pidanud vajalikuks, kuigi

Transiidikeskus AS-i poolt talle selline palve edastati (tl 129 III kd). Nimetatust võib

järeldada, et Xxx oli teadlik, et avaldatud on ebaõigeid faktiväiteid selles osas, et hiljuti on

kraanajuhi süül laevatrümmis inimene muljuda saanud, kuid ta ei soovinud ebaõiget

faktiväidet parandada või parandada lasta. Ka Tööinspektsiooni 17.10.2016 vastuskirjast (tl

147 II kd) ega ka tunnistajate xxx ja xxx ütlustest (tl 124pöördel-127pöördel, 128 III kd) ei

tulene otseselt, et hiljuti enne 14.09.2015 on kraanajuhi süül laevatrümmis inimene muljuda

saanud. Kostja ei ole tuginenud sellele, et kostja oleks andmete avaldamise hetkel arvanud,

et vaidlusalused faktiväited on tõesed ja nad oleksid nende paikapidamatusest hiljem teada

saanud. Seega, on kostja poolt avaldatu ebaõige. Lisaks kordab kohus, et käesoleva

tsiviilasja raames ei hinnata meediaettevõtja võimalikku vastutust.Eeltoodust tulenevalt,

tuleb kostjal ümber lükata avaldatu, so, et kraanajuhi süül sai laevatrümmis inimene

muljuda.

22. Vaidlustamata asjaolu kohaselt on 17.09.2015 hageja klientidele saadetud kirjas nr 1-51

kostja juhatuse esimees Xxx avaldanud järgmised laused: „[…] vaatamata üle aasta kestnud

kohtuskäimisele oma töötajatega, keda selles kaasuses (töötajate ebavõrdne kohtlemine)

esindas EMSA […]“ (p 5a); „Sotsiaaldialoogi puudumise tagajärjeks on ohtlik töökeskkond

ja suure tõenäosusega ka viimase 1,5 aasta tõsised tööõnnetused, sh ühe töötaja hukkumine

tööõnnetuses“(p 5b); „Seetõttu, et ettevõte jätkab ebakonstruktiivsel lainel ja on asunud

töötajate esindaja vallandamise teele, võivad sattuda ohtu Teie kui Transiidikeskuse AS

klientide kaubavood Euroopa sadamatesse“( p 5c) (tl 22 I kd).

Tuvastatud on, et andmete avaldamine on toimunud hageja klientidele 17.09.2015 saadetud

kirjas nr 1-51.

22.1. Hageja leiab, et eelnimetatud Xxxi poolt avaldatud lause (p 5a) sisaldab järgmist

ebaõiget faktiväidet: töötajate ebavõrdse kohtlemise kohtuasjas Transiidikeskuse AS-iga

esindas töötajaid Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing. Kostja ei ole esitanud

vastuväidet sel alusel, et tegemist ei ole faktiväitega, kostja on vastuväitena esitanud, et

kostja poolt avaldatu vastab tõele. Kohtu hinnangul on tegemist kaudse faktiväitega, mille

tõelevastavust saab kontrollida. Kui hinnata lause ning terve kirja konteksti, siis on kohtu

hinnangul sellest järeldatav, et mõistlik inimene, sh hageja klient võib kirja põhjal arvata, et

Transiidikeskus eirab oma töötajate organiseerumisõigust, mille näitena on toodud välja ka

väide, et Transiidikeskus käis oma töötajatega, keda esindas EMSA üle aasta kohut. Pooled

ei vaidle selle üle, et tegemist oli nn ebavõrdse kohtlemise kohtuasjaga. Pooled vaidlevad

selle üle, kas EMSA esindas kohtuvaidluses töötajaid või mitte. Seega erineb eeltoodud

avaldus hageja nõude punktis 2c esitatust, kus oli võimalik asuda seisukohale, et Xxxi

ütlusena avaldatut tuli mõista selliselt, et EMSA ja Transiidikeskuse AS-i vahel on

kohtuvaidlus ehk, et kohtumenetluses on menetlusosalisteks EMSA ja Transiidikeskuse AS.

Kostja on väite tõelevastavuse osas tuginenud dokumentaalsetele tõenditele, so EMSA

21.01.2013 kiri hagejale ja hageja töötaja vastuskiri, tl 128-130 I kd; Töövaidluskomisjoni

esitatud avaldused ja volikirjad, tl 131-173 I kd; kohtuotsused ja määrused tsiviilasjas nr 2-

13-28820 koos hagejate avaldusega menetluskulude kindlaksmääramiseks, tl 178-198 I kd;

EMSA põhikirjale, tl 152-161 II kd ning tunnistaja xxx 127pöördel-128 III kd. Kohtu

hinnangul nähtub eelolevatest tõenditest küll osaliselt asjaolu, et ka EMSA on märgitud

avaldajate (töötajate) esindajaks Töövaidluskomisjoni esitatud avaldustes ja volikirjades,

kuid see ei tähenda kohtu arvates seda, et EMSA esindas töötajaid kohtuvaidluses. Teistest

eelviidatud tõenditest ei nähtu samuti, et EMSA oleks töötajaid kohtuvaidluses esindanud.

Vastupidi, tõenditest nähtub, et töötajaid esindas vandeadvokaat Siiri Schneider nii

töövaidluskomisjonis kui ka kohtumenetluses. Vandeadvokaat Siiri Schneider on

allkirjastanud kõik menetlusdokumendid töövaidluses. Võimalik menetluskulude tasumine

EMSA poolt ei oma tähtsust, kuna menetluskulude tasumine tsiviilkohtumenetluses või

töövaidluskomisjonis ei muuda EMSA-t esindajaks. EMSA põhikiri ei anna õigust esitada

ebaõigeid faktiväiteid. Tunnistaja xxx ütlustest nähtub, et temal on olnud vaidlus

Transiidikeskuse AS-ga, volitus esindamiseks töövaidluskomisjonis oli antud nii EMSA-le

kui ka advokaat Siiri Schneiderile. Volikiri kehtib. Töövaidluskomisjoni istungil esindas

teda advokaat Siiri Schneider. EMSA osales ka kohtumenetluses Nimetatu haakub asjas

olemasolevate dokumentaalsete tõenditega, mille kohta kohus andis eelnevalt hinnangu, et

see ei tähenda kohtu arvates seda, et EMSA esindas töötajaid kohtuvaidluses. Tunnistaja

poolt avaldatu, et EMSA osales ka kohtumenetluses, ei ole kooskõlas teiste tõenditega,

mistõttu kohus peab selles osas tunnistaja subjektiivset ütlust vähemkaalukaks, kui

dokumentaalseid tõendeid ning sellega ei arvesta. Kohus peab vajalikuks lisada ka seda, et

mõistetav on, et tunnistaja annab toimunut edasi nii, nagu ta seda mäletab või tahab

mäletada, see on seotud inimese mälu selektiivsusega või muu kaaluka põhjusega ning kuna

vande all antud ütlus pärineb isikulisest allikast, siis tuleb sellist tõendit pidada

subjektiivseks tõendiks. Kohus hindab tunnistaja ütlust objektiivselt koostoimes teiste

tõenditega, ning asub seisukohale, et fakti, et töötajate ebavõrdse kohtlemise kohtuasjas

Transiidikeskuse AS-iga esindas töötajaid EMSA, ei ole kostja tõendanud. Seega, asub

kohus seisukohale, et kostja poolt avaldatud faktiväide selle kohta, et töötajate ebavõrdse

kohtlemise kohtuasjas Transiidikeskuse AS-iga esindas töötajaid Eesti Meremeeste

Sõltumatu Ametiühing, on ebaõige ning kostjal tuleb avaldatu hageja poolt taotletud viisil

ümber lükata.

22.2. Hageja leiab, et eelnimetatud Xxxi poolt avaldatud lause (p 5b) sisaldab järgmisi

ebaõigeid faktiväiteid: sotsiaaldialoogi puudumise tagajärjeks on ohtlik töökeskkond ja ühe

töötaja hukkumine tööõnnetuses. Kostja leiab, et tegemist on väärtushinnanguga. Kohus

hinnates konteksti, mh selles sisalduvat hinnangule iseloomulikku sõnakasutust „suure

tõenäosusega“, nõustub kostjaga osaliselt, et Xxxi poolt avaldatu „Sotsiaaldialoogi

puudumise tagajärjeks on ohtlik töökeskkond…“puhul on tegemist väärtushinnanguga.

Väärtushinnangu ümberlükkamist hageja nõuda ei saa, kostjal ei ole väärtushinnangu

tõelevasatavuse osas ka tõendamise kohustust. Xxxi poolt avaldatu, et üks töötaja on

hukkunud tööõnnetuses, puhul on tegemist faktiväitega. Seega, selle väite tõelevastavust

saab kontrollida. Tuvastatud on, et kiri on saadetud 17.09.2015. Avaldatud lauses on

mainitud viimast 1,5 aastat. Tööinspektsiooni 17.10.2016 vastuskirja p-st 2 (tl 147 II kd)

nähtub, et Transiidikeskuse AS-s on juhtunud 05.06.2014 surmaga lõppenud tööõnnetus.

Seega nähtub eelviidatud dokumentaalsest tõendist, et väide vastab tõele. Seega jääb hageja

esimese nõude p 5b, rahuldamata.

22.3. Hageja leiab, et eelnimetatud Xxxi poolt avaldatud lause (p 5c) sisaldab järgmisi

ebaõigeid faktiväiteid: töötajate esindaja vallandamise tõttu võivad sattuda ohtu Teie kui

Transiidikeskuse AS-i klientide kaubavood Euroopa sadamatesse. Kostja leiab, et tegemist

on väärtushinnanguga. Kohus hinnates kirja konteksti leiab, et tegemist on kaudse

faktiväitega. Kui hinnata nn lõpplause ehk järelduse ning terve kirja konteksti, siis on kohtu

hinnangul sellest järeldatav, et mõistlik inimene, sh hageja klient võib kirja põhjal arvata, et

töötajate esindaja vallandamise tulemusena võivad ohtu sattuda kaubavood Euroopa

sadamatesse. Kostja on loonud põhjusliku seose ühe isiku vallandamise ning hageja

klientide kaubavoogude ohtu sattumise vahel. Asjaolu, et hagi nõudes on kasutatud

õigekeelsuskaalutlustel sõna „tõttu“, mitte „seetõttu“, ei muuda Xxxi poolt väljendatut.

Kostja, seda, et avaldatud väide oleks õige, kohtu hinnangul tõendanud ei ole. Hageja

lepingulise esindaja 16.09.2015 kirjast kostjale (tl 189-191 II kd) ei nähtu, et töötajate

esindaja vallandamise tõttu satuksid hageja klientide kaubavood Euroopa sadamatesse ohtu.

Seega, asub kohus seisukohale, et kostja poolt avaldatud faktiväide selle kohta, et töötajate

esindaja vallandamise tõttu võivad sattuda ohtu Transiidikeskuse AS-i klientide kaubavood

Euroopa sadamatesse, on ebaõige ning kostjal tuleb avaldatu hageja poolt taotletud viisil

ümber lükata.

23. Hageja on esitanud käesolevas asjas nõude ka VÕS § 1055 alusel. VÕS § 1055 lg 1

sätestab, et kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase

tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava

käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Hageja on jäänud menetluses

nõude juurde kohustada kostjat hoiduma hagejale kahju tekitavast käitumisest tulevikus,

keelates kostjal mis tahes viisil avaldamast ebaõigeid või kontrollimata faktiväiteid seoses

hageja majandustegevusega (kohtuistungil, tl 122pöördel, 65-66 III kd). Hageja on oma

nõuet põhjendanud asjaoluga, et kostja poolne kahju tekitav käitumine ebaõigete või

kontrollimata faktiväidete avaldamise kaudu on reaalne. EMSA on avaldanud valesid

andmeid erineval ajaperioodil ning avaldatud faktiväited on majanduslikult kahjulikud.

Kostja on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole tegemist olukorraga, kus kahju õigusvastane

tekitamine on kestev või kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse. Antud juhul on hagi

suunatud sisuliselt kostja kui ametiühingu nn vaigistamisele, sh ametiühingu

tegevusvabaduse piiramisele. See ei ole põhjendatud ega ka õiguslikult lubatav. Samuti on

see käsitletav hageja poolt tema (oletatavate) õiguste realiseerimisena hea usu põhimõttega

vastuolus. Kohus märgib esmalt, et hageja nõude sisuks ei ole ametiühingute seadusest

tuleneva õiguse piiramine, vaid ebaõigete andmete avaldamise keelamine. Kostjal,

vaatamata, et tegemist on ametiühinguga, kes lähtub oma tegevuses põhikirjast (tl 152-161

II kd) ja eeskätt AÜS-st, ei ole siiski õigus kellegi kohta avaldada ebaõigeid faktiväiteid

ja/või ebakohaseid väärtushinnanguid. Seega, ei ole hageja nõue hea usu põhimõttega

vastuolus. Kohus on eelnevaga tuvastanud, et kostja on osaliselt hageja kohta ebaõigeid

andmeid avaldanud. Kohus leiab vastupidiselt kostjale, et hageja saab VÕS § 1055 lg 1

alusel nõuet esitada. Praegusel juhul on hageja nõudnud, et kostja ei avaldaks hageja suhtes

tulevikus ebaõigeid või kontrollimata faktiväiteid seoses hageja majandustegevusega.

Hageja nõue on sisuliselt suunatud sellele, et kostja hoiduks hageja õiguste kahjustamisest

tulevikus ning ei avaldaks hagejale majanduslikult kahjulikke ja muid ebaõigeid faktiväiteid,

so, et kostja avaldatud ebaõigetest andmetest tingitud hageja mainet kahjustav olukord

lõpeks. Kohtu hinnangul on sõna „kontrollimata“ liiga ebamäärane, mida täita ei ole

võimalik. Kohtu hinnangul on ilma nimetatud sõna kasutamata võimalik hageja nõuet

muutmata, hagi nõue rahuldada. Hageja on esitanud tõenditena väljavõtted väljaannetest,

hageja klientidele saadetud kirja, kliendi kirja, kohtuvälise nõude, advokaadibüroo arve,

kostja kirja hagejale (tl 9-14, 15, 18-21, 22, 23-25, 26 I kd, tl 86-88 II kd, tl 133-134 III kd).

Kohus leiab, et hageja poolt esitatud tõendid kogumis annavad alust järelduseks, et hageja

majandustegevusse on sekkutud, mis oma olemuselt on ka hagejale majanduslikult

kahjulikud ja võivad olla hageja mainet kahjustavad. Muuhulgas on seda kinnitatud ka

kostja esitatud tõendis, so hageja töötaja poolt 25.01.2013 saadetud kirjas (tl 130 I kd).

Majanduslikult kahjulikuks asjaoluks on mis tahes ettevõtja või tema ettevõtte kohta käiv

faktiväide, mis kutsub tavapäraselt esile vastava isiku usaldusväärsuse languse

olemasolevate või potentsiaalsete äripartnerite või klientide hulgas (VÕS III kommentaar, §

1047, p 3.2). Hageja on selgitanud, et oht hageja õiguste rikkumisele on ka reaalne, mis on

samuti tuvastatav eelviidatud tõenditest, eelkõige tõendist tl 22 I kd, so kostja kiri hageja

klientidele ning lisaks käesoleva menetluse ajal kostja poolt hagejale saadetud e-kirjast (tl

133, tõlge 134 III kd). Nimetatud tõenditest koostoimes nähtub kohtu hinnangul, et oht

hageja õiguste võimalikule rikkumisel ka edaspidi on reaalne. Ähvardamisena VÕS § 1055

lg 1 esimese lause tähenduses saab käsitada lisaks tahtlikule ähvardamisele (verbaalselt või

muu teoga) kahju tekitamist soodustava olukorra (ohu) loomist ja kestmise võimaldamist.

VÕS § 1055 lg 1 alusel saab nõuda ähvardamisest hoidumist ka siis, kui ähvardust veel täide

viidud ei ole. Kohus märgib, et kahju õigusvastase tekitamisega ähvardamisest hoidumise

nõude korral ei ole vaja tuvastada, et kostja on õigusvastase teo toime pannud, vaid piisab

sellest, et kostja tegevus on loonud õigusvastase teo toimepanemise ohu. Rikkuja süü nõude

rahuldamise eelduseks ei ole.

Eeltoodu alusel rahuldab kohus hageja nõude VÕS § 1055 lg 1 alusel kohustades kostjat

hoiduma Transiidikeskuse AS-ile kahju tekitavast käitumisest tulevikus, keelates kostjal mis

tahes viisil avaldamast ebaõigeid faktiväiteid seoses Transiidikeskuse AS-i

majandustegevusega.

24. Hageja on esitanud käesolevas asjas ka varalise kahju nõude, so kohtumenetluse eelsete

õigusabi kulude hüvitamiseks summas 1200 eurot (ilma käibemaksuta). Esmalt märgib

kohus, et hagejal on võimalik nõue esitada VÕS § 115 ja § 128 lg 3 alusel. Riigikohus on

leidnud 05.11.2008 tsiviilasjas nr 3-2-1-89-08 (p 18), et VÕS § 128 lg 3 võimaldab kahju

tekitanud isikult põhimõtteliselt ka kohtumenetluse eelsete õigusabikulude hüvitamist

nõuda. Selline nõue on põhjendatud juhul, kui on täidetud kahju hüvitamise üldised eeldused

VÕS § 115 lg 1 järgi, eelkõige kahju olemasolu ja põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel.

VÕS § 101 lg 1 p 3 ja § 115 lg 1 sätestavad, et kui võlgnik rikub kohustust, võib

võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse

rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud kui võlgnik kohustuse rikkumise eest

ei vastuta või kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg

4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb,

on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik

seos).

Kohtu hinnangul on hageja kahju nõue põhjendatud ja tõendatud. Hageja lepingulise

esindaja poolt on kohtueelselt esitatud kostjale kohtuväline nõue (tl 9-14 I kd) ning

eelviidatud nõudekirja esitamisega seonduvalt hagejale advokaadibüroo arve summas 1200

eurot, ilma käibemaksuta, mis on hageja poolt ka tasutud (tl 26 I kd, tl 67 III kd). Arve

hõlmab hageja kohtumenetluse eelseid õigusabikulusid kuni hagiavalduse koostamiseni, so

juriidilist teenust, mis seisneb nõupidamises seoses xxx poolt avalikkusele esitatud

valeväidetega, kohtuvälise nõudekirja koostamisega xxx valeväidete ümberlükkamiseks.

Seega on tuvastatud, et kostja tegevuse tulemusena on hagejale tekkinud kahju, sest ta on

olnud sunnitud kasutama enda õiguste kaitsmiseks professionaalset õigusabi. Käesoleval

juhul on hagejale kahju tekkimine põhjuslikus seoses, sest seoses hageja ja kostja vahel

tekkinud õigusliku vaidlusega, pidi hageja tegema kulutusi õigusabile. Kui kostjaga

õigusvaidlust ei oleks tekkinud, ei oleks hageja ka neid kulusid pidanud kandma. Kohtu

hinnangul arvestades käesoleva vaidluste keerukust ja hageja poolt kostjale esitatud

nõudekirja sisu ja pikkust (5 lehekülge) ei ole ka õigusabi eest tasumisele kuuluv summa

ülemäärane. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja kohtuväliste õigusabikulude nõude

ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja kahju hüvitise summas 1200 eurot.

Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited hagi läbivaatamisel kohtu arvates

tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

25. TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude

jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse

menetlusosaliste vahel.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Käesolevas tsiviilasjas on hageja kostja vastu esitanud kolm nõuet, so ebaõigete andmete

ümberlükkamise nõude, kahju tekitava tegevuse keelamise nõude ja varalise kahju

väljamõistmise nõude. Kohus on kokkuvõtvalt rahuldanud hagi osaliselt, so hageja esimese

nõude on kohus rahuldanud pooles ulatuses, teise ja kolmanda nõude on rahuldanud

täielikult. Seega määrab kohus menetluskulud arvestades hagi rahuldamise ulatust sel viisil,

et hageja kanda jäävad menetluskulud 15 % ulatuses ning kostja kanda 85% ulatuses.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks mõistliku aja jooksu kohtotsuse

jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaire Pullerits

kohtunik