1-17-270/32 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22. jaanuar 2018, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number 1-17-270 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk ja Mati Kartau Kohtuasi N.N-i (isikukood XXX) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise järelevalve alla Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 19. detsembri 2017. a määrus Määruskaebuse esitaja N.N

RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu 19. detsembri 2017. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtu 3. veebruari 2017. a otsusega tunnistati N.N süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 8 ja 9 järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning

lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 11 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistusaeg algas 10. augustil 2017 ja see lõpeb 6. augustil 2018.

2. 5. detsembril 2017 saatis Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid N.N-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Vangla ja prokuratuur toetasid N.N-i vangistusest ennetähtaegset vabastamist.

3. Viru Maakohtu 19. detsembri 2017. a määrusega jäeti N.N karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Kohus märkis, et N.N on kriminaalkorras 13 korda karistatud ning ta viibib vangistuses kuuendat korda. Süüdimõistetul on olemas vabanemisjärgne elukoht, mis vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Kuigi N.N on vangistuses käitunud hästi, st tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, ei ole kohtul veendumust, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku

tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Järelejäänud vangistuse

jooksul on võimalik N.N teha järeldusi oma varasemast käitumisest, osaleda sotsiaalprogrammides ja käia tööl. Kuigi kohus hindab süüdimõistetu pingutusi (kindel elukoht,

lähedaste toetus) kiiduväärseks, leiab siiski, et nimetatu ei ole N.N-i ennetähtaegseks

2(3)

vabanemiseks piisav. Kohtul ei teki veendumust, et süüdimõistetu võiks vabaduses seaduskuulekalt elada. Sellise veendumuse tekitab eelkõige tema varasem käitumine – korduv varavastaste kuritegude toimepanemine. Seega on suur risk, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Seda veendumust kinnitab ka garanteeritud töökoha puudumine. Kui süüdimõistetud

isik ei suuda hoida end käitumast seaduskuulekalt, olles varasemalt korduvalt karistatud ja

käitumiskontrollile ebaõnnestunult allutatud, näitab see vaid tema veendumusi ja hoiakuid õiguskorra suhtes. Kohtu hinnangul ei ole võimalik N.N-i puhul võimalik tema käitumise korrigeerimist õiguskuulekuse suunas kriminaalhoolduslike vahenditega. MÄÄRUSKAEBUS

4. Viru Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse N.N , kes palub kohtul veelkord

kaaluda tema kasuks olevaid asjaolusid ja vabastada teda ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla. N.N toob välja teda positiivselt iseloomustava teabe – tal on lähedased inimesed, kes on teda nõus toetama nii materiaalselt kui ka moraalselt; N.N on olemas vabanemisjärgne

elukoht, kus on võimalik elektroonilise valve kohaldamine; esialgseks toimetulekuks on N.N vabanemisfondis 1410 eurot. N.N on enda väitel kindel soov ausalt teenima hakata ja oma elu õigele rajale suunata. Töökoha garantii küll hetkel puudub, kuid võimalusi

töötamiseks on. Lähedaste abiga leiaks N.N kindlasti töökoha ning vabaneks vanadest eluviisidest. N.N tunnistab, et on ka varem selliseid võimalusi saanud, kuid pole suutnud neid õigesti ära kasutada. Vangistuses olles on aga tema ellusuhtumine muutunud ja vanus on

pannud teda teistmoodi mõtlema. Eesmärgiks on saanud ausa töökoha ja kindla elukoha olemasolu. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja vaidlustatud kohtumääruse muutmata.

6. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma,

kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või

menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. aprilli

2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus

menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud kaalutlusviga, mis annaks aluse

kohtumääruse tühistamiseks. Kohus on võtnud arvesse nii N.N positiivselt (elukoha olemasolu, lähedaste toetus, kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine) kui ka negatiivselt

iseloomustava teabe (korduv karistatus, töökoha puudumine, varasemad ebaõnnestunud kriminaalhooldused) ning leidnud asjaolusid kogumis hinnates, et positiivsed asjaolud ei kaalu negatiivset üles.

7. N.N on kriminaalkorras karistatud korduvalt, käesolevalt kannab ta kuuendat

vanglakaristust süstemaatilise varguse eest. Varasemad kuriteod on olnud samuti peamiselt varavastased. Soodusteguriks kuritegude toimepanemisel on majandusliku kasu saamine. Kuigi

on positiivne, et N.N on vangistuses käitunud hästi (puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused), tuleb kohtul hinnata ka vabanemisjärgseid riskitegureid.

3(3)

8. N.N on olemas vabanemisjärgne elukoht tema emale kuulunud korteris. Samas ei ole süüdimõistetul garanteeritud töökohta, mis suurendab ohtu uute kuritegude toimepanekuks. N.N on varasemalt toime pannud valdavalt varavastaseid kuritegusid, mistõttu on alust arvata, et majanduslikes raskustes võib N.N asuda ebaseaduslikul teel raha hankima. N.N-i varasem töökogemus on vähene, kuna N.N on korduvalt viibinud vangistuses. Kohus loeb positiivseks, et N.N on lähivõrgustikus õde, vend ja poeg, kuid leiab, et see asjaolu ei ole piisav, et N.N ennetähtaegselt vangistusest vabastada. Nähtuvalt vangla iseloomustusest

viitavad N.N-i poolt toimepandud kuritegude sagedus ja laad riskivale ja hoolimatule eluviisile ning tema suhtlusringkonnas võivad olla kriminaalse mõtteviisiga isikud. Taoline elukeskkond ja harjumused võivad N.N-i suunata tagasi kriminaalsele teele. N.N ei

ole ka varasemalt suutnud kriminaalhooldusnõudeid kohaselt täita – N.N on rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi ning ühel korral on tema karistus pööratud täitmisele, kuna N.N ei ilmunud registreerimistele. Seega ei ole kohtul usku sellesse, et N.N oleks võimalik seaduskuulekale teele suunata kriminaalhoolduslike vahendite abil.

9. Eeltoodud põhjustel leiab ringkonnakohus maakohtuga nõustuvalt, et N.N ei saa KarS § 76 lg-s 4 sätestatud kriteeriumitest lähtudes vangistusest ennetähtaegselt vabastada, kuna uute kuritegude toimepanemise risk ei ole piisaval määral maandatud.

10. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 19. detsembri 2017. a määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

Aarne Sarjas Maarika Kuusk Mati Kartau