4-08-10474/1 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03. juulil 2009.a Paide kohtumaja Väärteoasja number 4-08-10474 Kohtukoosseis Kohtunik Heino-Vello Pihlak Väärteoasi Andres Aasma kaebus Lääne Politseiprefektuuri 7.10.2008.a otsusele väärteoasjas nr 2510,08,004861 Menetlusalune isik Andres Aasma, isikukood xxxxxxx, elukoht xxxxxxx, õpilane xxxxxxxxxxx Kohtuväline menetleja Lääne Politseiprefektuur Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses Resolutsioon Jätta Lääne Politseiprefektuuri 7.10.2008.a otsus väärteoasjas nr 2510,08,004861 muutmata ja kaebus rahuldamata.

Edasikaebamine Otsuse peale võib esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja kaudu kassatsioonikaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kätte toimetatud. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest.

Väärteo kohtueelne menetlus Väärteoasja otsuse järgi on menetlusalust isikut karistatud karistusseadustiku (KarS) § 276 kohaselt rahatrahviga 60 trahviühikut, mis on 3600 krooni, selle eest, et eiras 19.08.2008 kella 20.50 ajal xxxxxxx linnas võimuesindaja politsei vanemkonstaabli seaduslikku korraldust avaliku korra kaitsel. Seadusliku korralduse eiramine seisnes järgnevas: A. Aasma oli viidud narkojoobe tuvastamiseks meditsiiniasutusse (AS Järvamaa Haigla, Paide Tiigi 8), kus arsti vastuvõtuni tuli oodata ja selleks oli antud vanemkonstaabli T. Idavainu poolt korraldus istuda ja oodata. Kuid A. Aasma avas meditsiiniasutuse akna ja jooksis selle kaudu välja enne kui tema suhtes saadi ekspertiisi kohaldada. T. Idavain andis seejärel korralduse „Seis, politsei!“, millele A. Aasma ei reageerinud, vaid jooksis edasi. A. Aasma

2 saadi politsei poolt kätte Paide linnas Pärnu t 18 asuva kultuurikeskuse ees. Seaduslik korraldus tulenes politseiseaduse §-st 12 lg 1 p 4 ja §-st 13 lg 1 p 16. Eelnevalt oli A. Aasmale selgitatud, et teda kahtlustatakse narkootiliste ainete tarvitamises, mis tõttu oli teadlik tema suhtes kohaldavatest toimingutest. Kaebuse nõuded ja motiivid Menetlusalune isik taotleb kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist täies mahus ja väärteomenetluse lõpetamist ning selgitab, et 19.08.2008 kella 20.30 ajal juhtis oma onule kuuluvat sõiduautot xxxxxx linnas xxxxxx tänaval ning nähes tahavaatepeeglist enda järel sõitvat sisselülitatud vilkuritega politseisõidukit, peatas auto vastavalt märguandele ja esitas auto juurde tulnud politseiametnikule vajalikud dokumendid. Kuna tal on piiratud juhtimisõigusega juhiluba, oleks tema kõrval pidanud olema vähemalt kaheaastase juhistaažiga isik, kuid sellist isikut tema kõrval polnud, seega tal puudus õigus sõidukit juhtida. Samuti paluti tal puhuda alkomeetrisse, mis näitas, et ta on kaine, kuid politsenik Taavi Idavain ütles, et „teeme selle teise testi ka ära“, jättes täpsustamata, mida ta sellega mõtles ning seejärel viidi ta Järvamaa haiglasse. Kuna talle ei selgitatud, mis põhjusel on ta kinni peetud ja millised on tema õigused ja kohustused, siis soovis helistada kaitsjale, et saada õigusabi, kuid politsei ei lubanud helistada ning tal kästi haigla koridoris oodata. Talle ei selgitatud, et teda kahtlustatakse narkootilise aine tarvitamises ja et tema suhtes hakatakse läbi viima menetlustoiminguid. Soovides siiski kaitsjale helistada, lahkus haigla koridorist akna kaudu, et võtta oma autost mobiiltelefon ja helistada kaitsjale. Ei saanud aru, et eirab sellega politseiametniku seaduslikku korraldust ja et talle oli antud seaduslik korraldus haigla koridoris oodata. Kuna auto jäi xxxxxxx tänavale, siis aknast väljudes jooksis kultuurimaja suunas, kus tagasi vaadates nägi, et politiseinik jookseb talle järele, mispeale jäi seisma. Tema juurde jõudnud politseinik pani talle rahulikult käe õlale ja haigla poolt hüüdis politseinik Taavi Idavain, et „suru ta maha“. Korraldust „Seis, politsei!“ ei kuulnud. Kuna politseinik Taavi Idavain ei olnud tema haiglast lahkumise ajal tema läheduses, ei saanud Idavain talle ka korraldust „Seis, politsei!“ anda. Leiab, et tal oli seaduslik õigus kaitsjaga ühendust võtta alates tema kinnipidamisest või muu esimese menetlustoimingu tegemisest ja kui politsei oleks talle vastavalt seadusele selgitanud, et ta on menetlusalune isik, tutvustanud talle õigusi ja kohustusi ning menetlustoimingu eesmärki ja andnud loa helistada kaitsjale, siis poleks ta haiglast lahkunud. KarS § 39 lg 1 alusel puudub isikul süü, kui ta ei saa aru oma teo keelatusest ja see eksimus on temale vältimatu. Antud juhul põhjustas tema eksimuse asjaolu, et kohtuväline menetleja ei täitnud väärteomenetluse nõudeid. Leiab, et tema käitumises puuduvad väärteotunnused, kuid kui tema tegu on kohtu arvates siiski õigusvastane, palub määrata kergem karistus. Olles tutvunud kohtuvälise menetleja seisukohaga, esitab oma seisukoha kohtuvälise menetleja väitele tema varasema karistatuse kohta narkootilise aine tarvitamise eest. Teda ei ole kunagi karistatud ühegi narkootilise aine tarvitamise eest või siis on karistus talle määratud tema teadmata, samuti ei ole politsei teda kunagi varem joobeseisundi tuvastamiseks meditsiiniasutusse toimetanud. Seoses sellega palub kohtul arvestada varasemaid rikkumisi karistusregistrisse kantud andmete põhjal. Leiab endiselt, et menetlusaluse isikuna haiglast lahkudes oli tal seaduslik õigus kaitsjaga ühendust võtta ja kui politsei oleks seadust täitnud, siis ta poleks haiglast lahkunud. Kaitsja vandeadvokaat Matti Reinsalu on tutvunud kaebuse ja sellele lisatud materjalidega ning leiab, et VTMS § 19-st tulenevalt koostatakse väärteoprotokoll vormikohasel blanketil, kus pöördel on toodud ka menetlusaluse isiku õigused ja kohustused ning nendega tutvumist kinnitab menetlusalune isik oma allkirjaga, kuid antud protokollist ei nähtu, et kaebuse esitanud isikule oleks tema õigusi ja kohustusi selgitatud, seega isiku segadus toimuvas ja soov saada õigusabi helistamise läbi ja katse haiglast sel eesmärgil lahkuda, oli igati

3 põhjendatud. Samuti ei saanud Taavi Idavain anda talle korraldust, kuna ei viibinud haiglast lahkumise ajal tema läheduses. Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Kohtuväline menetleja ei tunnista kaebust. Isik ei pea teadma konkreetset seadusesätet, vaid seda, et teatud tegevus on keelatud. Korralduseks ei ole vaid peale põgenemist antud korraldus „Seis, politsei!“, vaid ka meditsiinilise tuvastamise ootel antud korraldus oodata arsti vastuvõttu, kuna ametiisik üldjuhul ei tuvasta narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud joobeseisundit. Varasemalt on menetlusalust isikut karistatud sama narkootilise aine s.o kanepi tarvitamise eest 21.12.2007, seega on isik teadlik, kuidas viiakse läbi joobe tuvastamine. Menetlusalune isik pidi aru saama ka toimingu eesmärgist, seda enam, et ta ise selgitab, et põgenes läbi haigla akna põhjusel, et teda poleks muidu ära lastud minna. Kaebuses toodu on ennastõigustav ning ei põhine argumentatsioonile ega kontrollitavatele tõenditele. Kohtuväline menetleja täiendab oma seisukohta peale kaitsja arvamuse esitamist ning juhib tähelepanu, et tuleb eristada õigusi ja kohustusi, mis on isikul riikliku järelevalve teostamisel ja väärteomenetluses menetlustoimingute teostamisel. Vabariigi Valitsuse 2.04.2001.a määruse nr 120 § 2 lg 5 kohaselt ei ole politseiametnik joobeseisundi tuvastajaks. Kuna ametnikul tekkis põhjendatud kahtlus ja selleks ei pea olema vastava ala spetsialist, vaid riikliku järelevalve teostamiseks vastava väljaõppe saanud politseiametnik, viis ta isiku joobeseisundi tuvastamiseks pädevasse tervishoiuasutusse. Kohtuväline menetleja arvamuse järgi tuleb jätta kaebus rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 120 lg 1 kohaselt võib kohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses ja selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Nii menetlusalune isik kui kohtuväline menetleja on olnud kahel korral nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus lahendabki kaebuse kirjalikus menetluses, võttes arvesse esitatud arvamused ja põhjendused, mida on esitanud kohtumenetluse pooled. Menetlusalune isik on vaidlustanud politsei otsuse, leides, et realiseeris õigust kaitsjaga ühendust võtta alates kinnipidamisest. Kui talle oleks selgitatud õigusi ja kohustusi, menetlustoimingu eesmärki ja lubatud kaitsjaga ühendust võtta, ei oleks tal on olnud tarvis haiglast lahkuda. Ta ei teadnud, et lahkumine toob kaasa seaduse rikkumise. Omad kahtlused on esitanud kaitsja. Kohtuväline menetleja on leidnud, et isik on väärteo toime pannud ja see on tõendatud, tegemist on koosseisupärase, õigusvastase ning süülise teoga. VTMS § 123 lg 2 kohaselt tuleb kohtul arutada väärteoasja täies ulatuses, sõltumata kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Neid kohus ei tuvastanud. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. Menetlusalust isikut on karistatud KarS § 276 alusel, kuna rikkus selles olevat nõuet, mille kohaselt ei tohi eirata võimuesindaja seadusliku korraldust. KarS § 276 näeb ette karistuseks rahatrahvi kuni 200 trahviühikut või aresti. Tõendina on toimikus kolme tunnistaja ütlused, kes teostasid liiklusjärelvalvet ja peatasid sõiduki, mille roolis oli menetlusalune isik. Tunnistajad tõendavad, et menetlusalune isik oli rooli taga rahutu, ebakindel, silmade pupillid olid laienenud; nägu õhetas; see andis aluse kahtlustada ja aluse toimetada haiglasse

4 joovet kontrollima; haiglas sai korralduse jääda arsti ootama; ta liikus rahutult koridoris kuni avas akna ja pani akna kaudu jooksu; järele jooksid kaks politseinikku, kellest üks andis käsu seisma jääda, millele ei reageeritud, vaid jätkas jooksu. Need ütlused tõendavad süüdistuse asjaolude toimepanemist. Menetlusalune isik on ise väärteoprotokollis kirjutanud, et kuna teda kahtlustati väärteo toimepanemises oli tal õigus kaitsja abile; ei võimaldatud kaitsjale helistada; samuti ei selgitatud õigusi ja kohustusi; lahkus haiglast, et saada õigusabi; „seis!“ hüüet ei kuulnud. Oma kaebuses kirjutab menetlusalune isik, et teda kästi haigla koridoris oodata, lahkus akna kaudu haiglast, jooksis kultuurimaja suunas. Need menetlusaluse isiku ütlused kinnitavad selgelt, et ta sai aru väärteo toimepanemisest ja politseinike käsust oodata haiglas arsti. Akna kaudu lahkumine haiglast, kus talle oli arusaadav käsk oodata arsti, ning edasine jooksmine kultuumaja poole ainult tõendab tema arusaamist toimuvast. Tunnistajate ütlustega on leidnud tõendamist, et peale akna kaudu väljumist ja jooksmist anti talle käsklus seisma jääda. Selline politsei tegutsemine oli seaduslik. Väärteokirjelduses on leida õigusnorm, mis oli politseile tegutsemise aluseks. Politseiseaduse § 12 lg 1 p 4 järgi on politseil kohustus ära hoida, tõkestada ja avastada õigusrikkumisi; § 13 lg 1 p 16 alusel on õigus kõrvaldada liiklusest sõidukijuht, kellel pole juhtimise õigust, samuti isik, keda kahtlustatakse alkoholi- või narkootikumijoobes olemises, kontrollida neid kohapeal või suunata ekspertiisi. Käesolevaks ajaks on jõustunud kohtuotsus, millega on tuvastatud joobes mootorsõiduki juhtimine. Seega vastupidiselt menetlusaluse isiku arvamusele on leidnud kohtus tõendamist mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis väärteos märgitud ajal, mis oligi põhjuseks haiglasse viimisel ja käsuks oodata haigla koridoris. Menetlusalusele isikule ei ole olnud esimene kord olla haiglasse toodud narkootikumide tarvitamise kahtlustuse tõttu. See on juba märgitud otsuses leidnud hindamist. Menetlusaluse isiku arusaamatus toimunust peale tema kinnipidamist liikluses ei ole leidnud kinnitust ega tõendamist. Lühidalt väärteoprotokolli kantud väärteokirjeldus annab selguse, milles menetlusalust isikut süüdistatakse. Faktiliste asjaolude kirjeldust hinnates saab kinnitada, et süüteokoosseis on täidetud. Sealt selgub kahtlustus narkootiliste ainete tarvitamises ja narkojoobe tuvastamise vajadus. Õigusrikkumise tuvastamiseks tuli kahtlustust kontrollida. Kahtlustus oli seotud menetlusaluse isikuga ja seotud tema tegevusega liikluses. Tõendid on seaduslikult kogutud. Nii, nagu on leidnud tuvastamist teise otsusega, ei ole tõendamist leidnud väide, et õigusi ja kohustusi talle ei ole tutvustatud. Väärteoprotokollis on märge, et õigused ja kohustused VTMS §-s 19 ettenähtud korras on teatavaks tehtud ja selle kohta on võetud allkiri eraldi lehele. Sama protokoll on samuti menetlusaluse isikule üle antud allkirja vastu. Selgituseks saab märkida, kui ka oleks õigused ja kohustused talle tutvustamata jäetud, siis juba süüteokooseisu olemasolu ja tõendite seaduslik kogumine ei võimalda kohtuvälise menetleja otsust tühistada. Et menetlusalune isik ei ole esimest korda narkootilise joove kahtlustuse tõttu olnud menetlusalune, siis on talle ka teada, et kaitsja on kohustuslik alles kohtumenetluses. Kohus lähtub sellest, et süüteokoosseis on on täidetud. Objektiivne külg on politseiametniku kui võimuesindaja seadusliku korralduse - seisma jääda, eiramine. Korraldus oli antud politseiametniku poolt vastavalt politseiseadusele. Subjektiivsest küljest on tegemist otsese tahtlusega, süüdimõistmiseks piisab ka ettevaatamatusest. Puudus takistus korralduse mittetäitmiseks. Sellele lisaks on kohus märkinud eelpool viidatud otsuses, et ta oli teadlik menetlustoimingu eesmärgist, sest seda tuli teha teist korda. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda KarS §-st 56, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning

5 võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuväline menetleja on sellest sättest lähtunud. Kohtuväline menetleja ei ole tuvastanud kergendavaid asjaolusid. Kahetsust on väljendatud kohtumenetluse tarbeks, kui kohus jätab otsuse muutmata. Asjas ei ole esitatud kohtuvälisele menetlejale vastulauset, mis oleks andnud menetlejale rohkem teavet isiku seisukohtadest. Ometi on väärteoprotokollis märgitud võimalus kasutada vastulause esitamist peale väärteoprotokolli koostamist 15 päeva jooksul. Asjas puuduvad vastutust raskendavad asjaolud. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et menetlusaluse isiku poolt on väärtegu toime pandud, ta on süüdi. Tegu on õigesti kvalfitseeritud. Süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kohtuväline menetleja on karistuse määramisel õigesti hinnanud rikkumise raskusastet, juhi isikut ja korduvat karistamist väärteokorras. Karistuseks on 60 trahviühikut, kui sellise teo eest on ettenähtud rahatrahv kuni 200 trahviühikut või arest. Sellises määras, mis on tunduvalt alla keskmist määra, kohaldatud rahatrahv on õigustatud, arvestades karistusregistris märgitud varasemaid karistusi väärteokorras ja seda, et jätkuvalt puudub arusaamine seaduskuulekusest. Kohtuväline menetleja on järginud väärteomenetlusõigust. Puuduvad õiguslikud ja faktilised asjaolud kohtuvälise menetleja otsuse muutmiseks. Kohtuväline menetleja on karistuse mõistmisel lähtunud seaduses sätestatud alustest, karistus on põhjendatud. Kaebuses toodud asjaolud ei anna põhjust karistuse tühistamiseks. Karistus isikule määratakse toime pandud süülise teo eest, mitte mingi muu põhjuse järgi. Kohus peab vajalikuks märkida, et karistuse määrajale on jäetud alati teatud otsustamisvabadus, mis ei allu õiguslikule regulatsioonile. Lähtudes eelkirjeldatud asjaoludest, leiab kohus, et väärteoasja otsus tuleb jätta muutmata ja kaebus rahuldamata. Otsuse tegemisel juhindus kohus VTMS §-dest 132 p 1, 133, 134, 155 lg 1 p 1, 156 lg 1 ja 3 ning KarS §-st 2

Heino-Vello Pihlak Kohtunik