2-17-114329/18

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus

Kohtunik Sirje Lahesoo

Otsuse tegemise aeg ja koht 19.jaanuar 2018 Paide

Tsiviilasja number 2-17-114329

Tsiviilasi RJ ja RJ hagi TJ vastu elatise nõudes

Hagihind 4230 [(235 x 9) x 2] EUR

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: RJ, isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxxx xxxxx, seaduslik esindaja KL Hageja: RJ, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxxx Paide, seaduslik esindaja KL

Kostja: TJ, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xxxxxx xxxxxxx

Asja läbivaatamise aeg 19.01.2018, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Rahuldada RJ ja RJ hagi.

MENETLUSKULUDE JAOTUS 1. Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-17-114329 kannab TJ täies ulatuses. 2. Hagejatel menetluskulusid ei ole.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates koh- tuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

MENETLUSE KÄIK 04.07.2017 esitasid RJ ja RJ Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse TJ elatise saamiseks kummalegi 200 eurot kuus alates 04.07.2017. 18.07.2017 esitas TJ vastuväite kohtu 11.07.2017 makseettepanekule. 28.07.2017 andis makskäsuosakond nõude üle Harju Maakohtule menetlemiseks hagimenetluses. 16.08.2017 esitasid hagejad kohtule oma nõuded hagiavaldusele ettenähtud vormis. 24.08.2017 saatis Harju Maakohus hagi kohtualluvusel Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale. 25.09.2017 võttis Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja RJ ja RJ hagi TJ vastu elatise nõudes menetlusse. 13.11.2017 menetlusdokumendis selgitas kohus pooltele tõendamiskoormist ning andis hagejatele ja kostjale tähtaja täiendavate asjaolude ja tõendite esitamiseks.

Tsiviilasi nr 2-17-114329

HAGEJATE NÕUDED JA ASJAOLUD Alaealised hagejad nõudsid maksekäsu kiirmenetluses oma isalt TJ elatist kumbki 200 eurot kuus

alates 04.07.2017 (tl 1). 16.08.2017 esitatud täpsustatud hagis nõuavad mõlemad hagejad kostjalt elatise väljamõistmist miinimumsummas alates 02.05.2017 (tl 22-23). Hagi asjaolude kohaselt lõppes hagejate vanemate kooselu 13.03.2017. Sellest ajast elavad lapsed koos emaga. Kostja ei ole lapsi majanduslikult toetanud, va maksekäsu kiirmenetluse ajal 20.juulil makstud 200 eurot ja 12.augustil 200 eurot (tl 22). 16.10.2017 vastuses kostja vastusele märkisid hagejad (seadusliku esindaja kaudu), et kostja väide töötuse kohta on tõendamata. Pealegi on kostja OÜ xxxxxxxx xxxxxxxx (11554167) juhatuse liige, firma staatus on aktiivne ja tegevusvaldkonnaks on jaemüük posti või interneti teel. Hagejad leidsid, et kuna kostja tasus maksekäsumenetluses R ülalpidamiskulusid 200 eurot juulis ja 200 eurot augustis, lisaks juulis 171 eurot testide eest, ei saa nõustuda kostja väitega, et tal rahalised vahendid puuduvad, kuna ta on töötu. 18.08.2017 uuringu tulemused kinnitasid, et T J on RJ isa. Kuigi hagejate ema ei pea maksma üüri, tuleb igakuiselt tasuda nii hagejate kui nende ema kommunaalkulusid. xxxxx on küll väike linn, aga laste ülalpidamiseks kuluvad summad ei ole oluliselt väiksemad võrreldes teiste linnadega (tl 43). 08.12.2017 esitatud asjaolude kohaselt läks RJ 01.09.2017 kooli ja kõik kooliks vajalikud kulutused olid ema kanda. R käib kahes treeningus, kus on vajalikud ka tree-ningriided ja vastavad jalanõud. Kostja väide, et laste ema ei pea silmas lapse parimaid huvisid ja heaolu ning ei osta lapsele kõike vajalikku, ei ole põhjendatud. Hagejad jäid oma nõude juurde ja palusid kostjalt välja mõista elatis pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära kuus alates 02.05.2017, arvates RJ elatise summast maha kostja poolt siiani tasutud 400 eurot. Hagejad palusid mitte vähendada elatist alla miinimummäära, kuna kostja ei ole esitanud selleks mõjuvaid põhjuseid ega tõendeid(tl 56). Hagejad kinnitasid, et on nõus asja kirjaliku menetlemisega (tl 23).

KOSTJA VASTUVÄITED Maksekäsu kiirmenetluses teatas kostja, et on nõus maksma elatist RJ 200 eurot kuus alates 04.07.2017, kuid RJ ta elatist maksma nõus polnud. Kostja väitel on tal tekkinud kahtlus, kas ta on RJ bioloogiline isa. Kostja väitel tegi ta lapse emale ettepaneku DNA-testi tegemiseks ning kui selgub, et ta on lapse isa, siis on ta nõus maksma RJ elatist 200 eurot kuus (tl 8). 12.10.2017 vastuses hagile palus kostja vähendada elatise summat, et ta saaks täita oma kohustusi teiste laste suhtes ning elada vähemalt miinimumelustandardiga. Kostja väitel on tal peale hagejate veel 2 last, alaealine x AJ j ax SJ. Kostja väitel on ta hetkel töötu ja aktiivselt tööotsingul ning kuna ta on välismaalane, on tal suhteliselt raske Eestis tööd leida. Ta ei omavat kinnisvara ega muud väärtuslikku vara. Samas elab laste ema xxxxx linnas oma ema korteris, mille eest ta ei pea üüri maksma. Laste ema saab emapalka, sünnitoetust ja muid peretoetusi, tal on kehtiv tööleping AS-ga xxxxxx. xxxxxx on laste ülalpida-miskulud minimaalsed (tl 40). 01.12.2017 selgituses teatas kostja, et alates 22.11.2017 töötab ta täiskohaga ning on seoses olu- korra muutumisega nõus jätkama lastele elatise maksmist nõutud määras. Kostja palus vähendada nõutud summat tema poolt lastele makstud 400 euro võrra (juulis 200 eurot ja augustis 200 eurot). Kostja märkis veel, et laste ema ei pea sageli silmas laste parimaid huvisid ja heaolu ega osta RJ kõike vajalikku. Seetõttu soovis kostja saada õigust osta lapsele iga kuu ise kooliks ja koduks vajalikud asjad, kinnitades kulutatud summad ostukviitungitega ning sellevõrra maksta vähem lapse emale (tl 49). Kostja nõustus kirjaliku menetlusega (tl 40).

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED 1. Kohus vaatab hagimenetluses asja läbi hageja nõudest lähtudes.

Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte õiguslike väidetega. Riigikohus on lahendis 3-2-1-35-17 märkinud, et asjaolude tuvastamisel ja tõendite hindamisel lapse vajaduste ja vanemate varalise seisundi kohta ei ole kohus perekonnaasjas TsMS § 436 lg 6 järgi seotud esitatud asjaolude ega seisukohtadega ning võib TsMS § 230 lg 3 järgi lapse huve puudutavas ülalpidamisvaidluses koguda tõendeid omal algatusel.

Tsiviilasi nr 2-17-114329

Vastavalt Riigikohtu seisukohale on vanem ülalpidamiskohustuse täitnud siis, kui ta on lapse ülal- pidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb (lahendid nr 3-2-1-3-07, nr 3-2-1-159-12).

Uuritud tõendid kinnitavad, et hagejad RJ (sündinud xx.xx.xxxx) ja RJ (sündinud xx.xx.xxxx) on

alaealised ja nende vanemad on KL (end L) ja TJ (tl 24-25,30-33). Hagejad elavad ema juures. Kostja elab hagejatest eraldi.

Kuigi maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväites avaldas kostja kahtlust, kas tema on R J bioloogiline isa ja soovis teha kohtuväliselt DNA-testi, ei ole ta hagimenetluses sellisele väitele tuginenud ega ka vastu vaielnud hagejate väitele, et 18.08.2017 uuringu tulemused kinnitasid, et TJ on RJ isa. Sellest järeldab kohus, et kostja isadus RJ suhtes ei ole enam vaidluse all. Asjaolu, et RJ on kostja laps, on tõendatud RJ sünni tõendiga (tl 24).

Eeltuvastatu tähendab, et kostja on alaealiste hagejate vanem (isa) ning sellest tulenevalt kohustatud andma oma alaealistele lastele (hagejatele) ülalpidamist (maksma elatist). Alaealised hagejad (kostja lapsed) omakorda on õigustatud saama oma vanemalt (kostjalt) ülalpidamist.

TsMS § 486 lg 2 kohaselt loetakse hagimenetluse tähenduses hagi esitatuks alates maksekäsu kiir- menetluse avalduse esitamisest. Arvestades, et hagejad esitasid kiirmenetluse avalduse kostjalt elatise saamiseks 04.07.2017, loetakse et hagejad on elatishagi kostja vastu esitanud 04.07.2017.

Kuigi TsMS § 491 lg 1 teise ja kolmanda lause kohaselt ei või maksekäsu kiirmenetluses nõuda elatise maksmist tagasiulatuvalt, ei välista see hagimenetluses elatise tagasiulatuvat nõudmist seaduses sätestatud ulatuses. See tähendab, et hagejad on õigustatud nõudma kostjalt elatise väljamõistmist alates 02.05.2017.

Vaidlust pole selles, et kostja ei ole maksnud hagejate ema pangakontole alates 02.05.2017 iga kuu hagejate ülalpidamiseks (v.a. maksekäsumenetluse ajal juulis 200 eurot ja augustis 200 eurot RJ ülalpidamiseks) elatist, st pole andnud hagejate nõudes nimetatud ajast iga kuu hagejatele ülalpidamist. Vaidlustamata asjaolu loeb kohus omaksvõetuks.

Arvestades, et kostja ei ole hagejatele alates 02.05.2017 vabatahtlikult iga kuu ülalpidamist and- nud ning kostja vastuväidetest nähtuvalt ei pruugi ta seda ka edaspidi teha, on hagejad õigustatud nõudma kostjalt ülalpidamist kohtu kaudu.

Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määruse nr 139 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 lg 2 koha- selt on alates 1.jaanuarist 2017 kuutasu alammääraks 470 eurot kuus (RT I, 22.12.2015, 51).

Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määruse nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt alates 01.01.2018 on töötasu alammäär täistööajaga töötamise korral 500 eurot kuus (RT I, 23.12.2017, 49).

Eeltoodut arvestades elatise minimaalmäär perioodil 01.01.2017 – 31.12.2017 oli 235 eurot ning alates 01.01.2018 on 250 eurot kuus.

Hagejad nõuavadki kostjalt elatist üksnes seaduses sätestatud minimaalmääras. Seadusega ettenähtud minimaalne elatis on kohtu hinnangul ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste rahuldamiseks, see pole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Sellest tulenevalt olukorras, kus elatist nõu- takse vaid seaduses sätestatud minimaalmääras, ei pea laste vajadusi põhjendama ega ka tõenda- ma. Laste vajaduste osas puudub poolte vahel ka vaidlus.

nõus maksma ka RJ elatist 200 eurot kuus.

Hagimenetluses väitis kostja esmalt, et on töötu ning lisaks hagejatele on tal veel 2 last . Kostja palus elatise väljamõistmisel vähendada nõutavat elatise summat, et ta saaks täita oma kohustusi 2 teise lapse suhtes ning elada ise vähemalt miinimum elustandardiga (tl 40).

Viimase seisukohas teatas kostja, et on alates 22.11.2017 leidnud uue töökoha, töötab täiskohaga ning on nõus maksma hagejatele nõutavas määras (miinimummääras) elatist. Kostja palus vähendada nõutud summat tema poolt juulis ja augustis makstud 400 euro võrra (tl 49).

Seaduse mõttest tulenevalt ei vabane vanem oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest üksnes põhjusel, et tal puudub sissetulek või tema sissetulek on liiga väike (PKS § 102 lg 2 esimene lause). Vastupidi. Ka Riigikohus on rõhutanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma lapse vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda last ülal pidada ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ja kasutama PKS § 102 lg 2 teise lause järgi tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt (lahend nr 3-2-1-118- 12).

Seaduse kohaselt on alaealisele lapse ülalpidamiseks makstava elatise vähendamine alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra (st alla minimaalmäära) võimalik vaid mõjuva põhjuse esinemisel. Selliseks mõjuvaks põhjuseks võib muu hulgas olla vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes hagejatele elatise väljamõistmisel miinimummääras osutub varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps (PKS § 102 teine ja kolmas lause).

Riigikohus on lahendis 3-2-1-17-16 selgitanud, et vanemal kes laste ebavõrdsele olukorrale tugi- neb, tuleb esile tuua millised on kohustatud vanema iga lapse vajadused ja võimalused neid vajadusi rahuldada, sh milliste vahendite arvel neid vajadusi rahuldatakse. Kuna laste ülalpidamise kohustus on mõlemal vanemal, siis tuleb laste vajaduste ja varalise kindlustatuse üle otsustamisel arvestada ka nende emade panust laste ülalpidamisse.

Kostja ei ole selgesõnaliselt ka väitnud, et hagejatele elatise väljamõistmisel seaduses sätestatud miinimummääras jääksid tema teised lapsed hagejatest vähem kindlustatuks või et tema majan- duslik olukord ei võimalda tal hagejatele miinimummääras elatist maksta. Kostja on vaid väitnud, et ta on töötu ja et tal on peale hagejate 2 last ning palunud seda elatise väljamõistmisel arvestada, et ta saaks täita kohustusi teiste laste suhtes.

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Vaatamata kohtu selgitusele ja kostjale antud võimalusele esitada andmed ja tõendid nii oma iga- kuise sissetuleku suuruse või sissetuleku puudumise korral tegevuste kohta sissetuleku saamiseks (töökoha leidmiseks), samuti andmed ja tõendid oma teiste laste vajaduste ja nende vajaduste rahuldamise võimaluste kohta, sh kostja poolt teistele lastele antava ülalpidamise ulatuse kohta (tl 45-46), kostja seda ei teinud. Küll teatas kostja kohtule, et on leidnud uue töökoha ning on nõus maksma hagejatele nõutavas määras elatist.

Eeltoodut kogumis arvestades leiab kohus, et hagejate elatise nõuded hagiavalduses nõutud miinimummääras on põhjendatud. Asjaolusid, mis annaksid alust elatise vähendamiseks alla minimaalmäära, kohus ei tuvastanud.

PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

PKS § 96 järgi on kostja kohustatud andma hagejatele elatist ja selline kohustus oli kostjal alates laste sünnist. Kostja ei ole elatise tagasiulatuvat nõudmist vaidlustanud ega esitanud selle kohta mistahes vastuväiteid. Kostja väitel töötab ta täiskohaga. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades, et tagasiulatuva elatise nõude periood on vaid kaks kuud, ei ole hagejatele tagasiulatuva elatise maksmine kostja jaoks ebamõistlikult koormav. Kohus rahuldab hagejate miinimummääras elatise nõude ka tagasiulatuvalt, so perioodi eest 02.05.2017 – 03.07.2017.

Hagejad nõuavad elatise väljamõistmist alates 02.05.2017 miinimumsummas, st pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuus.

Riigikohus on lahendis 3-2-1-124-15 juhtinud tähelepanu, et vältimaks korduvat kohtu poole pöör- Tsiviilasi nr 2-17-114329

dumist TsMS § 459 lg 1 alusel, on ülalpidamist saama õigustatud lapse huvides määrata elatise suurus kindlaks nii, et miinimumelatise suuruse muutudes ei osutu kohtulahendiga väljamõistetud või kohtumäärusega kinnitatud kompromissis sisalduv elatis miinimumelatisest väiksemaks.

Asjaolusid kogumis hinnates leiab kohus, et hagejad on õigustatud soovima elatise väljamõistmist nende poolt taotletud viisil, st muutuva suurusena. Asjaolusid, mis välistaksid elatise välja-

mõistmise muutuva suurusena, sõltuvana Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisest, kohus ei tuvastanud. Samas - arvestades et aeg, mille eest hagejad on õigustatud elatist saama, jääb osaliselt käesolevas asjas kohtulahendi tegemisele eelnevasse perioodi ning kostja on menetluse kestel osa ülalpidamiskohustusest ka täitnud, mõistab kohus elatise perioodi eest kuni kohtuotsuse tegemiseni välja kindla summana ning edasi muutuva suurusena, sõltuvana Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisest.

Kostja palus vähendada nõutavat summat tema poolt makstud 400 euro (juulis 200 eurot ja augustis 200 eurot) võrra (tl 49). Hagejate seaduslik esindaja on palunud arvata RJ elatise summast maha kostja poolt siiani tasutud 400 eurot (tl 56). Maksekorraldustest nr 730 ja 733 (tl 51, 53) nähtub, et kostja on vastavalt 20.07.2017 ja 12.08.2017 maksnud KL mõlemal korral 200 eurot, selgitusega „R raha“. Eeltooduga on tuvastatud, et kostja on menetluse ajal osaliselt täitnud RJ ülalpidamiskohustust ja seda 400 euro ulatuses. Kostja poolt tasutud 400 euro ulatuses tuleb kostjalt RJ kasuks väljamõistetava elatise summat vähendada.

Eeltoodut kogumis arvestades rahuldab kohus hagejate nõuded ja mõistab kostjalt hagejate kasuks elatise välja alljärgnevalt:

RJ kasuks: - perioodi 02.05.2017 kuni 18.01.2018 eest ühekordse summana 1617,46 eurot (arvestus: 02.05.2017 kuni 03.07. 2017 eest 485,14 eurot; perioodi 04.07.-18.01.2018 (kuni kohtuotsuse tegemiseni) eest 1132,32 eurot (sh juuli–detsember 2017=1387,24 ja 01.01.-18.01.2018 =145,08, kokku 1532,32), millest maha arvata kostja poolt menetluse ajal tasutud 400 € (1532,32-400=1132,32). Seega perioodi eest 485,14 + 1132,32 = 1617,46 eurot; - alates 19.01.2018 (kohtuotsuse tegemisest) igakuiselt pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuus (otsuse tegemise ajal 250 eurot kuus) kuni RJ täisealiseks saamiseni xx.xx.xxxx.

RJ kasuks: - perioodi 02.05.2017 kuni 18.01.2018 eest ühekordse summana 2017,46 eurot (arvestus: 02.05.2017 kuni 03.07. 2017 eest 485,14 eurot ja perioodi 04.07.-18.01.2018 (kuni kohtuotsuse tegemiseni) eest 1532,32 eurot (sh juuli–detsember 2017=1387,24 ja 01.01.-18.01. 2018=145,08). Seega perioodi eest 485,14 + 1532,32 = 2017,46 eurot; - alates 19.01.2018 (kohtuotsuse tegemisest) igakuiselt pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuus (otsuse tegemise ajal 250 eurot kuus) kuni RJ täisealiseks saamiseni xx.xx.xxxx.

Menetluse käigus teatas kostja, et laste ema ei pea sageli silmas laste parimaid huvisid ja heaolu ning RJ kõike vajalikku ei osta, mistõttu soovis kostja saada õigust osta lapsele ise kooliks ja koduks vajalikud asjad ning sellevõrra maksta vähem lapse emale (tl 49).

PKS § 100 lg 2 teise lause kohaselt lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Samas ei anna kehtiv seadusandlus elatist maksvale vanemale õigustust seada lapsega koos elavale vanemale tingimusi elatusraha kasutamise osas.

Kostja paljasõnaline väide (asjaoludega sisustamata), et laste ema ei pea silmas laste parimaid huvisid ja heaolu ega osta RJ kõike vajalikku, st ei kasutaks makstud elatist sihipäraselt, ei anna alust jätta hagejate nõudeid rahuldamata.

Arvestades eeltoodut peab kostja temalt hagejate kasuks väljamõistetud elatise maksma hagejate ema (KL) pangakontole.

/allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Lahesoo Kohtunik