1-09-12079/1 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 Kriminaalasi nr . 1 – 09-12079

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungisekretär Pille Kaarepere

Otsuse tegemise aeg ja koht 05. august 2009. a Jõgeva Kriminaalasja number 1-09-12079

Kriminaalasi H.J vastu esitatud süüdistus KarS § 215 lg.2 p.1,2 järgi Menetlusosalised ja nende esindajad Süüdistatav: H.J (isikukood xxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Maakond); Eesti Vabariigi kodanik, emakeel- eesti keel, põhiharidus, kriminaalkorras karistatud kahel korral:1)Tartu Maakohtu poolt 11.08.2008 KarS § 87 lg.1 p.2 alusel allutatud käitumiskontrollile 1 aastaks; 2)Pärnu Maakohtu poolt 27.03.2009 KarS § 257 alusel 1 aasta 2-kuuline vangistus 2-aastase katseajaga; kehtivaid väärteokaristusi kaks;

Tõkend- elukohast lahkumise keeld; Prokurör : Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri abi Margit Luga Kaitsja : vandeadvokaat Uno Paimets Kohtuistungi toimumise aeg 05. augustil 2009. a

Juhindudes KrMS § 239 lg.3, § 246, § 248 lg.1 p.4, § 249, §311, § 313 lg.1, § 175 lg.1 p.4,§ 180 lg.1, maakohus o t s u s t a s:

RESOLUTSIOON :

Süüdi tunnistada KarS § 215 lg.2 p.1,2 järgi ja karistuseks mõista 2 (kaks) H.J

2 kuud vangistust.

KarS § 65 lg.2 alusel suurendada mõistetavat karistust Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja 27.03.2009.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa , s.o. 1 aasta 2 kuud vangistust võrra. Mõista liitkaristuseks kahe kohtuotsuse järgi 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud vangistust.

KarS § 69 lg.4 alusel asendada vangistus üldkasuliku tööga, mõistes kokku 960 tundi üldkasulikku tööd.

KarS § 69 lg.4 alusel määrata töö tegemise tähtajaks 2 (kaks) aastat.

KarS § 69 lg.4 alusel on H.J kohustatud töö tegemise tähtaja jooksul (2 aastat) järgima KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: .

1) elada kohtu määratud alalises elukohas-

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele ;

3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

15 päevaks;

5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks.

Määrata H.J üldkasuliku töö tegemise ajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla.

xxxxxxxxxxxxxx tekitatud varaline kahju on hüvitatud.

Kriminaalmenetluse kulud: Mõista välja H.J*ilt, alaealisel vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt Pille

H.J*lt sundraha 6526 krooni riigi tuludesse.

Sundraha tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr . 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr . 221023778606 Swedpangas, viitenumber 2800049874.

Mõista välja H.J *ilt, alaealisel vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt

Pille H.J-ilt tasu õigusabi eest kohtueelses- ja kohtumenetluses kokku summas 1455.60 krooni riigi tuludesse. Tasu õigusabi eest tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr . 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr . 221023778606 Swedpangas, viitenumber 2800049874.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Kriminaalmenetluse seadustiku kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete rikkumise peale Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Kaebuse esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse 15 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav.

3 Kriminaalasi on kohtusse saabunud lahendamiseks kokkuleppemenetluses.

Prokurör jääb kokkuleppe juurde, selgitab kokkuleppe sõlmimise asjaolusid, palub selle alusel teha kohtuotsuse. Kokku lepitud üldkasulik töö ja selle tegemise tähtaeg on sellised,

mis tagavad võimaluse teha töö ära ka kooliskäimisest vabal ajal- koolivaheaegadel ja nädalavahetustel.

H.J kinnitab, et ta on süüdistusest aru saanud ja ka kokkuleppest aru saanud. Ta on ennast süüdi tunnistanud, midagi täiendavat rääkida ei soovi. Kui Olustveres kooli saab, siis

hakkab kriminaalhooldaja juures käima nädalavahetustel ja tööl ka. Sellise hulga töö tegemine on jõukohane. Palub teha kohtuotsuse kokkuleppe alusel. Alaealise süüdistatava seaduslik esindaja Pille H.J leiab, et ei ole õige Silverit vangistusse

saata ja tuleks üldkasulik töö määrata. Ta hakkab Silveri käitumist kontrollima ka kooliskäimise ajal. Kriminaalhooldajaga on kontakt olnud.

Süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Uno Paimets kinnitab, et kokkulepe on sõlmitud vabatahtlikult, süüdistatavaga läbi arutatud ja seaduslik. Kaitsja palub kokkuleppe võtta kohtuotsuse aluseks.

Kohus kohtulike tõendite uurimise tulemusena on veendumusel, et süüdistatav tuleb süüdi tunnistada talle esitatud süüdistuses: selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud

varguse, 06.05.2009.kella 18.00-20.00 vahelisel ajal isikute grupis Martin Mürkhain`i ja

alaealise Riho Maalma`ga kasutas omavoliliselt ilma omastamise eesmärgita võõrast

vallasasja – Põltsamaa vallas Adavere alevikus Adavere Põhikooli juurde pargitud xxxxxxxxxxx kasutuses olevat sõiduautot VAZ-21061 reg,nr.xxxxxxxxmillise teoga tekitati kannatanule 300EEK varaline kahju. Seega pani toime KarS § 215 lg 2 p 1,2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: xxxxxxxxxxxxx tekitatud varaline kahju summas 300.- krooni on menetluse käigus H.J poolt hüvitatud.

Karistusseadustiku §-s 215 lg.2 p.1,2 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale karistuseks 2 ( kaks) kuud vangistust .

KarS § 69 lg.4 alusel asendada vangistus üldkasuliku tööga, mõistes kokku 960 tundi üldkasulikku tööd.

KarS § 69 lg.4 alusel määrata töö tegemise tähtajaks 2 (kaks) aastat.

KarS § 69 lg.4 alusel on H.J kohustatud töö tegemise tähtaja jooksul (2 aastat) järgima KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi:

1)elada kohtu määratud alalises elukohas- xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Maakond;

2)ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ;

3)alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4)saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5)saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

4

Kohus kohtulike tõendite uurimise tulemusena on seisukohal, et kokkuleppe saab võtta

aluseks kohtuotsuse koostamisele. Kokku lepitud karistus vastab toimepandud teo

raskusastmele, isikule ja süüdistatava mõjutamise võimalustele. Muud alaealisele

võimalikud karistusliigid- käitumiskontrollile allutamine ja tingimuslikult mõistetud vangistus on juba varem mõistetud ja ei ole tulemust andnud. Menetluskuludena tuleb süüdimõistetult, alaealisel vahendite puudumiseltema seaduslikult esindajalt välja mõista sundraha ja tasu õigusabi eest.

Kaitsja on esitanud taotluse temale kaitsetasu määramise kohta kriminaalasja kohtulikus menetluses, viidates justiitsministri määrusele ja selle muudatustele:

- osavõtt kohtuistungist – 1 pooltund 100 krooni.

- Kokkuleppeläbirääkimised, kohtuelse menetluse lõpuleviimine – 700 krooni.

Lisandub käibemaks 20%, kokku taotletav tasu 960 krooni. Kohus hindab kaitsja poolt osutatud õigusabi mahtu vastavalt “Riigi õigusabi seadusele” ja sellest tulenevale justiitsministri määrusele nr . 2 /26.01.2005 ja selle muudatustele.

Riigi õigusabi seaduse § 22 lg.1 järgi: Riigi õigusabi andmise otsustanud kohus,

uurimisasutus või prokuratuur määrab riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude

hüvitamise ulatuse kindlaks pärast õigusteenuse osutamise lõpetamist advokaadi esitatava taotluse alusel.

Kohus on seisukohal, et õigusabi osutamise eest on taotletud tasu vastavalt

justiitsministri 26.01.2005 määruses nr .2 ja selle muudatustes kehtestatud korrale (s.h. muudatustes alates 1.juulist 2009) ja tuleb määrata taotletud ulatuses..

Kohtueelses menetluses on kaitsja õigusabi eest määratud tasu (tl.13,14) summas 495.60 krooni. Seega kokku tasu 495.60+960=1455.60 krooni. KrMS § 190 lg.1 järgi kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määrab menetleja, kes menetluskulud hüvitab (p.1). KrMS § 175 lg.1 p.4 järgi on menetluskuluks määäratud kaitsjale makstud tasu; KrMS § 180 lg.1, § 188 järgi süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu või

tema vanem. KrMS § 189 lg.2 järgi kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse

kohtumäärusega või kohtuotsusega. Käesoleval juhul on menetluskuluks määratud kaitsja

tasu kohtueelses ja kohtumenetluses summas 1455.60 krooni ja see tuleb kriminaalmenetluse kuluna hüvitada süüdimõistetul H.J või tema seaduslikul esindajal.

Kohtunik Ü.Raag

5