2-17-17799/9 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

19. jaanuar 2018, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-17799

Tsiviilasi

TU ja AA avaldus ebaõige kande parandamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu registriosakonna 10. novembri 2017

kandemäärus nr Ä 10137218/10

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

TU ja AA määruskaebus

Menetlusosaline ja tema

esindajad

Avaldaja I (määruskaebuse esitaja I): TU (isikukood

XXXXXXXXXXX)

Avaldaja II (määruskaebuse esitaja II): AA (isikukood

XXXXXXXXXXX)

Avaldajate ühine lepinguline esindaja vandeadvokaat

Rainer Kuulme

Puudutatud isik: JAPKOR EESTI OÜ (registrikood

11768520), seaduslik esindaja juhatuse liige TM

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tartu Maakohtu registriosakonna 10. novembri 2017 kandemäärus tühistada

ning saata TU ja AA 27. veebruari 2017 avaldus ebaõige kande parandamiseks

uueks läbivaatamiseks Tartu Maakohtu registriosakonnale.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Rahuldada avaldajate taotlus määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks ja

selleks kanda 50 eurot TU arvelduskontole nr EE362200001101496237.

4. Jätta ringkonnakohtu menetluskulud, välja arvatud tagastatud riigilõiv,

puudutatud isiku kanda.

5. Määrata avaldajate vajalike ja põhjendatud menetluskulude summaks

ringkonnakohtus 180 eurot ja mõista see summa puudutatud isikult JAPKOR

EESTI OÜ välja solidaarselt avaldajate TU ja AA kasuks. Kohustada puudutatud

isikut tasuma menetluskulude hüvitiselt avaldajatele viivist võlaõigusseaduse § 113

lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates määruse jõustumisest kuni kulude

hüvitamiseni.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata.

2 (4)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. TU (avaldaja I) ja AA (avaldaja II, koos avaldajad) esitasid 27. veebruaril 2017 Tartu

Maakohtu registriosakonnale avaldused ebaõige kande parandamiseks JAPKOR EESTI OÜ

(puudutatud isik) registrikaardil, seoses asjaoluga, et avaldajad on alates 26. ja

27. veebruarist 2017 puudutatud isiku juhatuse liikme kohalt tagasi astunud.

2. Registriosakond andis 13. aprillil 2017 puudutatud isikule tähtaja hagi esitamiseks kohtusse

tuvastamaks, et avaldajad on puudutatud isiku juhatuse liikmed.

3. Puudutatud isik esitas 12. mail 2017 Harju Maakohtule hagiavalduse avaldajate vastu

tuvastamaks nende juhatuse liikme staatuse puudutatud isikus (tsiviilasjas nr 2-17-7506).

Puudutatud isik esitas 18. septembril 2017 kohtule avalduse eelviidatud hagi tagasivõtmiseks.

Harju Maakohus võttis 4. oktoobri 2017 määrusega hagi tagasivõtmise avalduse vastu ja jättis

puudutatud isiku hagi läbi vaatamata.

4. Avaldajad esitasid 23. oktoobril 2017 täiendava teatise puudutatud isiku osas seoses juhatuse

liikmete ebaõige kandega.

Registriosakond tegi 24. oktoobril 2017 puudutatud isikule järelpärimise äriseadustiku (ÄS)

§ 61 alusel.

Puudutatud isik esitas 8. novembril 2017 vastuväite, mille kohaselt osanikud ei kutsunud

avaldajaid tagasi puudutatud isiku juhatusest.

MAAKOHTU MÄÄRUS

5. Registriosakond jättis 10. novembri 2017 määrusega (vaidlustatud määrus) avaldajate

taotluse ebaõige kande parandamiseks rahuldamata ÄS § 61 lg 2 alusel.

Esitatud teate lahendamiseks tuleks anda hinnang vaidlusalusele õigussuhtele, seega on

tegemist hagimenetlusega. Seoses õigusvaidlusega tuleb vaidlus lahendada hagimenetluse

korras kohtus, õigusvaidluse lahendamine ei kuulu registripidaja pädevusse.

MÄÄRUSKAEBUS

6. Avaldajad paluvad 24. novembril 2017 esitatud määruskaebuses tühistada vaidlustatud

määrus ja uue määrusega kustutada puudutatud isiku registrikaardilt kanne avaldajate juhatuse

liikmeks oleku kohta. Alternatiivselt paluvad avaldajad registriosakonna kohustamist uuesti

läbi vaatama registriasja seoses ebaõige kande parandamisega avaldajate puudutatud isiku

juhatuse liikmeks oleku kohta, parandades ebaõige kande ja kustutades puudutatud isiku

registrikaardilt kande avaldajate juhatuse liikmeks oleku kohta.

Ühtlasi paluvad avaldajat tagastada määruskaebuselt tasutud riigilõiv ja jätta menetluskulud

Eesti Vabariigi kanda, mõistes Eesti Vabariigilt avaldajate kasuks solidaarselt välja

õigusabikulu 180 eurot.

Avaldajad leiavad, et registriosakond jättis põhjendamata, miks ta ei paranda ebaõiget kannet,

kuigi kohtuvaidlus, millega puudutatud isik soovis tõendada kande õigsust, on lõppenud hagi

tagasivõtmisega.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

7. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

8. Ringkonnakohus andis puudutatud isikule võimaluse määruskaebusele vastata. Puudutatud

isik vaidles määruskaebusele vastu.

3 (4)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus tuleb tühistada ja avaldus ebaõige

kande parandamiseks saata registriosakonnale uueks läbivaatamiseks. Määruskaebus

alternatiivne taotluse rahuldatakse.

10. ÄS § 184 lg 7 kohaselt võib juhatuse liige juhatusest tagasi astuda sõltumata põhjusest,

teatades sellest enda määranud organile. Juhatuse liikmega sõlmitud lepingust tulenevad

õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule. Juhatuse liikme lepingu ülesütlemisele

kohaldatakse võlaõigusseaduses (VÕS) käsunduslepingu ülesütlemise kohta sätestatut. VÕS

§ 631 ja § 195 lg 1 järgi ütleb lepingupool lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele

lepingupoolele. Seega toimub juhatuse liikme tagasiastumine tahteavalduse tegemisega

osanikele.

Nähtuvalt puudutatud isiku 8. mai 2017 osanike erakorralise üldkoosoleku protokollist (tl 33),

olid ülejäänud osanikud teadlikud avaldajate tagasiastumise soovist. Seega tuleb lugeda, et

avaldajate ametisuhe puudutatud isikuga on lõppenud. Põhjendamatu on puudutatud isiku

seisukoht, et juhatuse liikme ametiaeg lõpeb vaid osanike otsuse alusel. Juhatuse liikmel on

õigus suhe erakorraliselt üles öelda, st juhatusest tagasi astuda, ja sellisel juhul ei pea osanikud

ega nõukogu seda otsusega vormistama (vt Riigikohtu 26. aprilli 2005 määrus tsiviilasjas nr 3-

2-1-39-05, p 15).

Avaldajate tagasiastumisavaldustega arvestamata jätmist ei õigusta puudutatud isiku

majandusaasta aruannete ja raamatupidamise puudused. VÕS § 630 lg 2 esimese lause kohaselt

võib käsundisaaja tähtajatu käsunduslepingu üles öelda üksnes tingimusel, et käsundiandja võib

käsundi esemeks oleva teenuse saada või tehingu teha muul viisil. Kui käsundisaaja ütleb

lepingu üles, järgimata VÕS § 630 lg 2 esimeses lauses sätestatud reeglit, on ülesütlemine küll

kehtiv, kuid ta peab käsundiandjale hüvitama sellega tekitatud kahju.

Seega, kui juhatuse liige teatab tagasiastumisest arvestamata VÕS § 630 lg-st 2 tulenevat

piirangut, peab ta hüvitama sellega tekitatud kahju. Juhatuse liikme tagasiastumine on siiski

kehtiv ja tema ametisuhe lõpeb arvates tagasiastumise teate kättesaamisest teda valinud organi

poolt. Kui ametisuhe lõpeb, siis muutub äriregistri kanne juhatuse liikme osas ebaõigeks.

Eeltoodust tulenevalt on ekslik registripidaja seisukoht, et avaldajate osas tehtud kannet

puudutatud isiku juhatuse liikmeks olemise kohta ei saa lugeda ebaõigeks. Põhjendamatu on ka

registripidaja arvamus, et tulenevalt puudutatud isiku vastuväitest, tuleb õigusvaidlus lahendada

hagimenetluses. Asjaolu, et puudutatud isik vaidles taotlusele vastu ega esitanud avaldajate

kohta tehtud kande parandamiseks avaldust ÄS § 33 lg 7 alusel, ei muuda kannet õigeks.

Kuivõrd kande parandamise eelduseks ÄS § 61 järgi on see, et registripidaja teeb kindlaks

kande ebaõigsuse või selle puudumise, tuleb käesolev asi saata registriosakonnale uueks

läbivaatamiseks.

Kande

parandamine

toimub

registrimenetluses

(vt

Riigikohtu

20. novembri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-125-13, p 18).

11. TsMS § 172 lg 1 alusel tuleb ringkonnakohtus kantud kohtuvälised kulud jätta puudutatud

isiku kanda, kuivõrd puudutatud isiku põhjendamatu vastuseisu tõttu on ebaõige kanne juhatuse

liikmete kohta registris parandamata. Samas ei oleks õiglane jätta puudutatud isiku kanda

kohtukulusid (määruskaebuselt tasutud riigilõiv), kuna registripidaja eksliku seisukoha tõttu

tuli avaldajatel esitada määruskaebus.

Ringkonnakohus kasutab võimalust jaotada menetluskulud liikide kaupa erinevalt ning jätab

kohtukulud riigi kanda ja kohtuvälised kulud (sh avaldajate lepingulise esindaja õigusabikulud)

puudutatud isiku kanda (sellise võimaluse kohta vt nt Riigikohtu 21. septembri 2015 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-80-15, p 36 teine lõik).

4 (4)

12. Ringkonnakohus rahuldab avaldajate taotluse määruskaebuselt tasutud riigilõivu

tagastamiseks TsMS § 172 lg 2 ja § 150 lg 1 p 5 alusel. Vastavalt taotlusele tuleb 50 eurot

kanda avaldaja I arveldusarvele.

13. Menetluskulude jaotuse põhjal tuleb need kindlaks määrata avaldajate nimekirja alusel.

Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt kulus avaldajate esindajal määruskaebuse koostamisele

aega 1,5 t hinnaga 100 eurot/t (käibemaksuta). Ringkonnakohus leiab, et arvestades asja sisu,

saab avaldajate lepingulise esindaja ajakulu pidada põhjendatud ja vajalikuks ning see oli

vajalik avaldajate huvide kaitsmiseks apellatsioonimenetluses. Avaldajate esindajaks on

vandeadvokaat, kelle tunnitasu 100 eurot (käibemaksuta) ei saa pidada ülemäära kõrgeks.

Avaldajad kinnitasid, et nad ei ole käibemaksukohustuslased. Seega on avaldajate

õigusabikulude suuruseks 180 eurot ( = 1,5 × 100 + 20%), mis tuleb TsMS § 174 lg 1 ja § 175

lg 1 alusel puudutatud isikult avaldajate kasuks solidaarselt välja mõista.

Vastavalt avaldajate taotlusele ja kooskõlas TsMS § 177 lg-ga 4 peab puudutatud isik maksma

menetluskulude tasumisega viivitamise korral avaldajatele viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud määras.

14. Sisulises osas TsMS § 696 lg 3 esimese lause, aga menetluskulude osas TsMS § 178 lg 2 ja

§ 150 lg 8 alusel ei saa käesoleva määruse peale Riigikohtule edasi kaevata.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Gaida Kivinurm

Ulvi Loonurm