2-16-5811/34 · Riigikohtu tsiviilkolleegium

printi

R I I G I K O H U S

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-16-5811

Otsuse kuupäev

Tartu, 19. jaanuar 2018

Kohtukoosseis

Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Jaak Luik ja Tambet

Tampuu

Kohtuasi

Toomas Kesa hagi Eesti Vabariigi vastu saamata töötasu ja

töölepingu ülesütlemise hüvitise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 17. mai 2017. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Toomas Kesa kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

1612 eurot 50 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Toomas Kesa, esindaja vandeadvokaat Jüri Sirel

Kostja Eesti Vabariik (Maanteeameti kaudu), volitatud esindaja

Kätlin Stikkermann

Asja läbivaatamise kuupäev

20. november 2017. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 17. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-5811 ja saata

asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

3. Tagastada Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ-le kassatsioonkaebuselt tasutud

kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Toomas Kesa (hageja, töötaja) esitas 18. veebruaril 2016 Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile

avalduse Eesti Vabariigi (Maanteeameti kaudu, kostja, tööandja) vastu töötasu 1087 euro 80 sendi ja

3225 euro suuruse hüvitise saamiseks.

2-16-5811

Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni töövaidluskomisjon rahuldas 16. märtsi 2016. a otsusega

avalduse osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja töötasu 1087 eurot 80 senti ja hüvitise

537 eurot 50 senti.

2. Kostja esitas 13. aprillil 2016 Harju Maakohtule avalduse, milles palus töövaidluskomisjonile

esitatud avalduse läbi vaadata hagimenetluse korras hagina ning jätta hageja nõude rahuldamata.

3. Hageja esitas 7. juunil 2016 Harju Maakohtule hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks

välja saamata jäänud töötasu 1075 eurot ja hüvitise 2150 eurot. Hageja palus jätta

töövaidluskomisjonis ja kohtus kantud menetluskulud kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt saatis kostja 3. detsembril 2015 hagejale allkirjastamiseks töölepingu, mille

p 1.1 kohaselt pidi hageja kostja juures teenindusbüroo peaspetsialistina tööle asuma 8. detsembril

2015. Hageja saatis kostjale töölepingu allkirjastatult tagasi ja läks 8. detsembri 2015 hommikul

kostja juurde tööle. Kostja keeldus hagejale töö andmisest, kuid keeldumise põhjust ei selgitanud.

Hageja palus kostjal kirjalikult selgitada töö andmisest keeldumise põhjuseid. Kostja seda ei teinud.

Hageja esitas 30. detsembril 2015 kostjale töölepingu ülesütlemise avalduse. Kostja sai ülesütlemise

avalduse kätte. Kuna kostja seda töölepingu seaduse (TLS) § 105 lg 1 alusel töövaidlusorganis ei

vaidlustanud, on see kehtiv selles toodud asjaoludel.

Kostja 3. detsembril 2015 hagejale e-kirjaga saadetud tööleping on pakkumus, et hagejal on

võimalik asuda kostja juures tööle. Kostja sai hageja nõustumuse kätte 3. detsembril 2015

(hagiavalduses on ekslikult märgitud 3. detsember 2016). Seega sõlmisid pooled töölepingu

3. detsembril 2015. Kostja ei teatanud töölepingu sõlmimise pakkumuses, et ei ole sellega seotud,

kui hageja pakkumusega nõustub. Kirjaliku vormi puudumine ei too kaasa töölepingu tühisust.

Asjaolust, et töölepingut kirjalikult ei sõlmitud, ei tulene töölepinguliste suhete puudumine. Pooled

avaldasid soovi end lepinguliselt siduda. Igal juhul teatas kostja, et hagejal on võimalik asuda tema

juures 8. detsembril 2015 tööle. Asjaolu, et kostja ei andnud hagejale töökohale asumisel tööd, ei

mõjuta hageja tööle asumise aega. Kuna hageja pidi tööle asuma ajapalgalise töötajana, siis tuleks

hinnata hageja tööle asumist ajast, kui ta ilmus 8. detsembri 2015 hommikul kostja juurde

töökohale. Tööle asumise fakt ei sõltunud sellest, kas hageja jõudis mõnda tööülesannet täitma

asuda. Ka sellest, et hageja tegi kostja juures proovipäeval tööd, järeldub, et hageja tegi kostja juures

tööd. Kostja ei teatanud, et proovipäev ei olnud edukas või et hageja ei tuleks 8. detsembril 2015

tööle. Seega kohaldub TLS § 35 ning hagejal on õigus nõuda saamata jäänud töötasu. Hageja nõuab

kolme kuu keskmise töötasu suurust hüvitist, kuna kostja käitus solvavalt. Hagejale jäeti kuni tööle

asumise päevani mulje, et ta sobib töökohale, ning hageja oli selle tööga oma igapäevaelu

korraldamisel arvestanud. Politseist saadud päringu vastus kinnitab, et hageja suhtes ei ole

korruptsiooniohtu. Hagejat ei ole üheski kriminaalasjas süüdi mõistetud, mistõttu väidetud

korruptsioonioht ei ole põhjendatud.

4. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostja vastuse kohaselt ei saa hageja hagiavalduses nõuda kostjalt välja mõistetava hüvitise

suurendamist, kuna kostja vaidlustas töövaidluskomisjoni otsuse üksnes osas, milles

töövaidluskomisjon hageja avalduse rahuldas. Töövaidluskomisjoni otsus on avalduse rahuldamata

jäänud osas jõustunud.

Kostja väitel kandideeris hageja algselt eksamineerija ametikohale. Kuna hageja haridus ei vastanud

eksamineerijale esitatavatele nõuetele, tehti talle ettepanek kandideerida teenindusbüroo

peaspetsialisti töökohale registreerimiseelse ülevaatajana. 26. novembril 2015 andis hageja kostjale

2(8)

2-16-5811

nõusoleku teha tema taustauuring. 2. detsembril 2015 saatis kostja personaliosakonna peaspetsialist

(personalispetsialist) hagejale täitmiseks tööle võtmise ankeedi ja tööle asumise avalduse ning

tervitas meeskonda tulemise puhul. 3. detsembri 2015. a e-kirjaga saatis personalispetsialist

töölepingu ja ametijuhendi kavandi hagejale ülevaatamiseks ning sobivusel allkirjastamiseks.

Töölepingu kavandi kohaselt pidi hageja asuma alates 8. detsembrist 2015 tööle teenindusbüroo

peaspetsialistina. Hageja allkirjastas 3. detsembril 2015 töölepingu ja ametijuhendi ning tagastas

need e-kirjaga personalispetsialistile. 8. detsembri 2015 hommikul ilmus hageja teenindusbüroosse

ning tunnistas vestluses teenindusbüroo juhatajaga, et võttis politseis töötades altkäemaksu. Selle

peale andis teenindusbüroo juhataja teada, et hagejaga töölepingut ei sõlmita.

Töölepingut ei ole sõlmitud. TLS § 4 lg 2 esimest lauset tuleb TLS § 1 lg 3 järgi kohaldada

koosmõjus võlaõigusseaduse (VÕS) § 11 lg-ga 2, mille kohaselt ei loeta lepingut sõlmituks enne,

kui seaduses sätestatud vorminõue on täidetud. Kuigi personalispetsialist ei märkinud 3. detsembri

2015. a e-kirjas sõnaselgelt, et tema ei allkirjasta kostja nimel töölepinguid ning peab töölepingu

digitaalseks allkirjastamiseks saatma Maanteeameti peadirektorile (peadirektor), tuleneb vastav

asjaolu e-kirjale lisatud töölepingu kavandi tekstist (kostja esindajaks töölepingu sõlmimisel on

peadirektor) ehk VÕS § 16 lg 2 mõttes muudest asjaoludest. Kuna hageja allkirjastas töölepingu

kavandi, siis järelikult oli ta lepinguga tutvunud, selle sisust aru saanud ning teadis, et tööleping

vajab jõustumiseks ka peadirektori allkirja. Töölepingu kavandi elektrooniline edastamine ei ole

pakkumus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 116 lg 2 järgi. Töölepingu kavandi hagejale

saatmine elektrooniliseks allkirjastamiseks oli ettepanek esitada pakkumus ning hageja esitaski

töölepingu elektroonilise allkirjastamisega pakkumuse. Kostja ei andnud nõustumust töölepingu

sõlmimiseks.

Töölepingu sõlmimiseks TLS § 4 lg 2 järgi tööle asumisega peab töötaja asuma reaalselt konkreetset

tööülesannet (mis eeldab tasu maksmist) täitma, mitte üksnes tööandja juurde tulema. Hageja

kandideeris esmalt eksamineerija ametikohale ja käis enne väidetava töölepingu sõlmimist

proovipäeval eksamineerija tööga tutvumas. Vaidlusalune töösuhe puudutas aga registreerimiseelse

ülevaataja tööülesannete täitmist. Seega ei olnud proovipäeval käimine tööülesannete täitmine

TLS § 4 lg 2 mõttes. Lisaks ei eelda proovipäeval osalemine töötasu maksmist.

Hageja saatis kostjale 9. detsembril 2015 e-kirja, milles palus selgitusi, miks ta ei osutunud valituks.

Seega teadis hageja, et kostja temaga lepingut ei sõlminud. Seetõttu on töölepingu ülesütlemise

avalduse saatmine kostjale rohkem kui kolm nädalat hiljem pahauskne käitumine. Asjaolust, et

kostja töölepingu ülesütlemise avaldust ei vaidlustanud, ei saa tuleneda, et pooled sõlmisid

töölepingu.

5. Harju Maakohus jättis 20. veebruari 2017. a otsusega hagi 1075 euro suuruse töötasu ja 537 euro

50 sendi suuruse hüvitise väljamõistmiseks rahuldamata. Maakohus lõpetas menetluse 1612 euro

50 sendi suuruse hüvitise väljamõistmise nõudes. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle. Hageja kandideeris

kostja juures eksamineerija ametikohale, millele esitatavatele nõuetele ta ei vastanud. Pooled pidasid

lepingueelseid läbirääkimisi hageja tööle asumiseks kostja juurde teenindusbüroo peaspetsialisti

töökohale registreerimiseelse ülevaatajana. Kostja personalispetsialist saatis hagejale 3. detsembril

2015 e-kirjaga allkirjastamiseks töölepingu, ametijuhendi ja muud dokumendid ning hageja tagastas

need kostjale allkirjastatult. Kostja ei allkirjastanud töölepingut. Pooled vaidlevad selle üle, kas

3. detsembril 2015 hagejale saadetud ja tema allkirjastatud tööleping on selles esitatud tingimustel

sõlmitud.

3(8)

2-16-5811

Maakohus viitas VÕS § 8 lg-le 1, § 9 lg-le 1 ja TLS § 4 lg-le 1 ning leidis, et seadusest ei tulene

töölepingu sõlmimise kohustust. Maakohus viitas VÕS § 11 lg-le 2 ja lg 4 esimesele lausele,

Maanteeameti põhimääruse § 12 p-le 4 ja tuvastas, et teenindusbüroo juhatajal ei olnud õigust

sõlmida töölepinguid, vaid talle oli antud õigus ja kohustus osaleda uute teenistujate värbamise ja

valiku protsessis. Personalispetsialistil ei olnud õigust sõlmida töölepinguid, vaid ta valmistas

hageja töölepingu kirjalikuks sõlmimiseks kõik vajalikud dokumendid ette. Töölepingu kavandis on

märgitud kostja esindajaks töölepingu sõlmimisel peadirektor, mis on kooskõlas Maanteeameti

põhikirjaga. Kuna hageja allkirjastas töölepingu kavandi digitaalselt, siis järelikult oli ta lepingu

tekstiga tutvunud, selle sisust aru saanud ning teadis, et tööleping vajab jõustumiseks ka peadirektori

digitaalset allkirja. Töölepingule on ette nähtud kirjalik vorm (TLS § 4 lg 2 esimene lause,

TsÜS § 78 lg 1 ja § 80 lg 2 p 3). Kuna kostja tegevusest nähtuvalt taotles ta töölepingu sõlmimist

kirjalikult, kuid töölepingu allkirjastas üksnes hageja, siis ei saa töölepingut lugeda vorminõuete

puudumise tõttu sõlmituks. Lisaks tõendavad seda, et töölepingut ei sõlmitud, hagejale 21. jaanuaril

2016 saadetud e-kiri, milles selgitatakse töösuhte puudumist ja selle põhjuseid, ning Riigi

Tugiteenuste Keskuse teatis selle kohta, et hageja kohta ei ole toimunud personali- ega

palgaarvestust. Eelneva tõttu on vale hageja seisukoht, et poolte vahel tuleb lugeda tööleping

sõlmituks VÕS § 9 lg-te 1 ja 2 alusel vastastikuste tahteavalduste vahetamise tõttu ning kirjaliku

vormi puudumine ei too TLS § 4 lg 4 järgi kaasa töölepingu tühisust. Tulenevalt TLS § 4 lg 2

esimesest lausest ja tööandja VÕS § 11 lg-l 2 põhinevast tahtest tuli hagejaga tööleping sõlmida

kirjalikult nii, et mõlemad pooled allkirjastavad töölepingu kavandi, mitte muul viisil kirjalike

tahteavalduste vahetamise või töölepingu üksnes hageja poolt allkirjastamisega.

Maakohus tuvastas, et kostja riskijuht küsis tööle kandideerijate (sh hageja) kohta taustainfot,

millest tulenevalt soovis teenindusbüroo juhataja hagejat 8. detsembri 2015. a vestlusel küsitleda

politseist töölt lahkumise põhjuste ja altkäemaksu süüdistuse kohta. Küsimusele, et kuidas tegelikult

lood olid, vastas hageja, et aeg oli selline, et kõik võtsid altkäemaksu. Teenindusbüroo juhataja

edastas vestlusel saadud info riskijuhile ja teatas hagejale, et uute asjaolude selgumise tõttu kostja

temaga töölepingut ei sõlmi. Peadirektor teadis hagejaga töölepingu sõlmimata jätmise asjaoludest.

Maakohus leidis, et hagejale 3. detsembril 2015 saadetud töölepingu ja teiste dokumentide

allkirjastamise ettepanekuga ei saa lugeda poolte lepingueelseid läbirääkimisi lõppenuks ning

personalispetsialisti saadetud dokumente hagejaga töölepingu sõlmimise pakkumuseks. Kuna

hagejal tuli peadirektori nimele esitada avaldus enda tööle võtmiseks teenindusbüroo peaspetsialisti

ametikohale, on pakkumuseks VÕS § 16 lg 1 mõttes hageja saadetud allkirjastatud tööleping, muud

dokumendid ja peadirektorile esitatud avaldus tööle võtmiseks, millele pidi aktsepti andma

peadirektor töölepingu allkirjastamisega. Teenindusbüroo juhataja ütlustega ja 9. detsembri 2015. a

kirjaga, milles hageja palus kirjalikku põhjendust, miks ta ei osutunud teenindusbüroo peaspetsialisti

kohale valituks, on tõendatud, et hageja sai aru, et temaga töölepingut ei sõlmitud. Hagiavalduses

esitatud väited on vastuolus asjas kogutud tõenditega ega vasta tegelikkusele.

Hageja ei tõendanud, et asus kostja juures tegema teenindusbüroo peaspetsialisti tööd, kuna

8. detsembri 2015 hommikul kostja juurde ilmumist ning hageja soovi, tahet ja valmidust tööle

asumiseks ei saa pidada tasu eest töö tegemiseks TLS § 4 lg 2 teise lause mõttes. Hageja ei toonud

esile ühtki tööülesannet, mida ta oleks kostja juures tasu eest asunud täitma. Hageja väide, et kostja

keeldus talle tööd andmast, on vastuolus asjas kogutud tõenditega ega vasta tegelikkusele.

Proovipäev oli enne, kui hageja kandideeris teenindusbüroo peaspetsialisti ametikohale, ning

proovipäeval täitis hageja eksamineerija tööga seotud ülesandeid. Seega ei saa proovipäeval käimist

pidada registreerimiseelse ülevaataja tööülesannete täitmiseks TLS § 4 lg 2 teise lause mõttes.

Lisaks ei eelda proovipäeval osalemine töötasu maksmist.

4(8)

2-16-5811

Eeltoodu tõttu ei ole hagejal õigust TLS § 35 alusel nõuda saamata jäänud töötasu ning hageja

31. detsembri 2015. a töölepingu ülesütlemise avaldusel ja asjaolul, et kostja seda ei vaidlustanud, ei

ole õiguslikke tagajärgi. Hagejal ei ole õigust nõuda töölepingu lõpetamisega seotud hüvitisi.

Maakohus viitas individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse § 24 lg-tele 1 ja 3 ning § 25 lg-le 1

ning leidis, et töövaidluskomisjoni otsus on 537 eurot 50 senti ületava hüvitise osas jõustunud, kuna

hageja ei vaidlustanud töövaidluskomisjoni otsust. Seega tuleb TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel lõpetada

menetlus hüvitisest 1612 euro 50 sendi suuruse osa saamise nõudes.

6. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada

osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata. Hageja palus teha uue otsuse, millega hagi rahuldada

ja mõista kostjalt hageja kasuks välja saamata jäänud töötasu 1075 eurot ning hüvitis 537 eurot

50 senti. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

7. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse

muutmata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

8. Tallinna Ringkonnakohus jättis 17. mai 2017. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja

apellatsioonkaebuse rahuldamata. Apellatsioonimenetluse kulud jättis ringkonnakohus hageja kanda

ning märkis, et kostjal ei ole tekkinud apellatsioonkaebuse läbivaatamisel hüvitatavaid

menetluskulusid.

Ringkonnakohus nõustus maakohtu otsuse põhjendustega ega korranud neid (tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 654 lg 6). Ringkonnakohus viitas, et TLS § 4 lg 2 esimese lause järgi

sõlmitakse tööleping üldjuhul kirjalikult. Kuna töölepingu seaduses ei ole töölepingu kirjaliku ja

elektroonilise vormi kohta erisusi sätestatud, saab lähtuda TsÜS § 78 lg-st 1, § 80 lg-st 1 ja lg 3

kolmandast lausest. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja allkirjastas kostja personalispetsialisti

saadetud töölepingu 3. detsembril 2015 digitaalselt ja saatis kostjale tagasi. Kostja ei allkirjastanud

lepingut, sh ei ole seda teinud lepingudokumendis kostja nimel lepingut allkirjastama õigustatud

isik (peadirektor) ega ka personalispetsialist. Seega ei ole pooled nõutavas vormis lepingut

sõlminud. Kuna ka personalispetsialist ei ole lepingut allkirjastanud, ei ole asjakohane hageja väide,

et lepingu saaks lugeda sõlmituks TsÜS § 116 lg 2 järgi.

Ringkonnakohus viitas TsÜS § 83 lg-le 1 ja TLS § 4 lg 2 teisele lausele ning leidis, et tööleping ei

ole vormipuuduse tõttu tühine juhul, kui töötaja on asunud kirjalikku lepingut sõlmimata tööle.

TLS § 4 lg 2 teise lause mõtteks on kaitsta tegelikku töösuhet ja anda faktilisele töösuhtele õiguslik

kaitse. Eelkõige tähendab see seda, et kui tööandja lubab töötaja ilma kirjaliku lepinguta

tööülesandeid täitma, loetakse tööleping hoolimata vormipuudusest kehtivaks. Sellest, et hageja

ilmus 8. detsembril 2015 kostja korraldusel töökohale, ei saa järeldada, et hageja asus TLS § 4 lg 2

teise lause tähenduses tööd tegema. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ei asunud täitma

töölepingus nimetatud töökohustusi, sest kostja keeldus hagejale tööd andmast. Seega ei ole kostja

lubanud hagejat tööle, mistõttu ei saa lugeda temaga sõlmitud töölepingut ka TLS § 4 lg 2 teise

lause järgi sõlmituks. Kuna hageja ei asunud tööle, ei ole tähtis, kas pooled olid töölepingu

tingimustes kokkuleppe saavutanud. TLS § 4 lg 2 teise lause eesmärgiks ei ole kaitsta töötaja ja

tööandja suulist kokkulepet töötingimuste kohta, ilma et töötaja asuks ka kokkulepitud ametikohal

tööle. Seetõttu on selline kokkulepe TsÜS § 83 lg 1 järgi tühine. Kuna pooled ei ole töölepingut

sõlminud, ei ole alust ka hageja töölepingust tulenevaid nõudeid rahuldada.

5(8)

2-16-5811

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

9. Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub maakohtu ja

ringkonnakohtu otsused tühistada ja saata asja ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Kassatsioonkaebuse põhjenduste järgi kohaldas ringkonnakohus valesti materiaalõiguse norme.

Pärast õnnestunud läbirääkimisi hagejale töölepingu edastamine koos palvega tööleping allkirjastada

ja tagastada on siduva pakkumuse tegemine. Pärast seda, kui hageja on töölepingu allkirjastatult

tagastanud ja kokkulepitud ajal tööle ilmunud, on poolte vahel tööleping sõlmitud. Ringkonnakohus

tõlgendas TLS § 4 valesti, leides, et juhul, kui töölepingut kirjalikult ei sõlmita (pool ei allkirjasta

lepingut), saab töölepingu lugeda sõlmituks üksnes siis, kui töötaja asub sisuliselt tööd tegema.

Kaitset vajab igasugune töösuhe, olenemata vorminõuete järgimisest. Selleks, et lugeda tööleping

sõlmituks, on oluline tuvastada poolte kattuvad tahteavaldused ehk soov end lepinguga siduda. Soov

end lepinguga siduda võib väljenduda ka lepingueelsete läbirääkimiste raames peetud

kirjavahetuses, millest saab järeldada, et pooled on avaldanud ühist soovi tööleping sõlmida. Kohtud

on tuvastanud, et hagejat tervitati meeskonna liikmena, talle saadeti tööleping, mis paluti

allkirjastada ja tagastada, ning hageja saatis kostjale allkirjastatud lepingu. Nimetatud

tahteavaldustes ja nende vahetamises väljendub poolte ühine soov jõuda töölepinguni. Vastupidine

oleks olukord siis, kui hageja oleks kutsutud kostja juurde lepingut sõlmima või töölepingu

kavandiga tutvuma.

Kohtud kohaldasid valesti VÕS § 9 ja § 16 ning TLS § 2, kui jõudsid seisukohale, et pooled ei

sõlminud lepingut. Kohtud leidsid hageja kahjuks, et pakkumusena lepingu sõlmimiseks tuleb

mõista kostjale saadetud töölepingut. Kohtud jätsid tähelepanuta, et töölepingu saatis

allkirjastamiseks (koos kirjaliku palvega see allkirjastatult tagastada) kostja ning hageja allkirjastas

lepingu. Tahteavalduse võib TsÜS § 68 lg 1 järgi teha mistahes viisil, mh ka selliselt, et tööleping

saadetakse teisele poolele allkirjastamiseks. Pakkumus oli piisavalt määratletud, kuna tööleping

saadeti hagejale palvega see allkirjastada ja kostjale tagastada. Kuna töölepingus ja ametijuhendis

olid kirjas kõik töösuhte tingimused, oli see pakkumus töölepingu sõlmimiseks, mitte pakkumine

hagejale teha omapoolne pakkumine. Ei ole tähtis, et kostja ei olnud enne töölepingut allkirjastanud

ning et pakkumuse tegi kostja töötaja, kellel selleks kostjaga sisesuhtes õigust ei olnud. Töötaja kui

nõrgema poole õiguste ja huvide kaitse peaks laienema ka lepingueelsete läbirääkimiste ja

töölepingu sõlmimise protsessile. Kostja ei teatanud hagejale, et töölepingut ei ole sõlmitud ja tuleb

läbida täiendav vestlus. Kostja ei oleks saatnud hagejale töölepingut allkirjastamiseks, kui oleks

teadnud, et töölepingu sõlmimise protsessis tuleb pidada täiendavaid vestlusi. Hageja sai alles tööle

ilmumisel teada, et kostja ei allkirjasta lepingut ega võta hagejat tööle. TLS § 2 järgi kehtib poolte

õiguste ja kohustuste määratlemisel võlaõigusseadus ja seal sätestatust töötaja kahjuks

kõrvalekaldumine pole lubatud. Kohtud kohaldasid valesti TLS § 4, kui leidsid, et tööle ilmumine

pole võrdsustatav töö tegemisega. Tööprotsessi iseloomustab tööandjale allumine ja tema korralduse

täitmine. Töötamine võib seisneda ka valmisolekus tööd teha. Hagejale töökohta ilmumisel

tööülesannete andmata jätmine on TLS §-s 35 sätestatud olukord, millest ei saa järeldada, et hageja

ei asunud tööd tegema TLS § 4 lg 2 mõttes. Kassatsioonkaebuse lahendamisel on põhimõtteline

tähendus õiguskindluse tagamiseks ja ühtse kohtupraktika kujundamiseks või õiguse edasiarenguks.

10. Kostja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu, palub jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata ja

ringkonnakohtu otsuse muutmata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6(8)

2-16-5811

11. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 692 lg 1 p 1 alusel tühistada

materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu ning asi saata TsMS § 691 p 2 alusel samale

ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kassatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

12. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtuga, et TsÜS § 83 lg 1 ja TLS § 4 lg 2 teise lause kohaselt

ei ole tööleping vormipuuduse tõttu tühine üksnes juhul, kui töötaja on asunud kirjalikku lepingut

sõlmimata tööle.

12.1. TLS § 4 lg 2 kohaselt sõlmitakse tööleping kirjalikult. Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul,

kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest.

Kolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et töölepingu võib sõlmida kas kirjalikult või kaudse

tahteavaldusega, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg

(TLS § 4 lg 2, TsÜS § 68 lg 3). Kaudseks tahteavalduseks sõlmida tööleping tööandja pakutud

tingimustel võib olla töötaja tööle asumine. Sellisel juhul on töötajal õigus nõuda TLS § 5 lg 3 järgi

lepingu kirjalikku vormistamist (Riigikohtu 30. märtsi 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-30-12,

p 11).

Kolleegium leiab, et selleks, et töölepingu saaks TLS § 4 lg 2 teise lause järgi lugeda sõlmituks

töötaja tööd tegema asumisega, ei piisa töötaja tööle ilmumisest, vaid tööandja ei tohi ka töötaja

tööle asumisele vastu vaielda.

12.2. TsÜS § 83 lg 1 järgi on tehing seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tühine, kui

seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. TLS § 4 lg-st 4 tulenevalt ei too TLS § 4

lg-s 2 sätestatud vorminõude järgimata jätmine kaasa töölepingu tühisust. Kolleegium leiab, et

TLS § 4 lg-t 4 tuleb tõlgendada selliselt, et töölepingu sõlmimine on võimalik ka muus vormis kui

kirjalikult või töötaja tööle asumisega. Kohtud leidsid valesti, et kui hagejat tööle ei lubatud ja

töölepingut kirjalikult ei sõlmitud, siis ei saa olla tegemist muus vormis sõlmitud töölepinguga,

mille täitmine on pooltele kohustuslik.

Ringkonnakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel selleks, et tuvastada, kas tööleping on sõlmitud,

tuvastada, kas pooled vahetasid vastastikused tahteavaldused (pakkumuse esitamise ja sellele

nõustumuse andmisega või muul viisil (VÕS § 9 lg 1, TsÜS § 68)), mille eesmärgiks oli luua

töösuhe ja olla lepinguliselt seotud, ning kas pooled saavutasid kokkuleppe kõikides olulistes

töölepingu tingimustes. Kuna tööleping on sõlmitud, kui eespool nimetatud tingimused on täidetud,

juhib kolleegium ringkonnakohtu tähelepanu võimalusele, et tööleping sõlmiti enne 3. detsembrit

2015.

13. Praeguses asjas on kohtud muuhulgas tuginenud ka sellele, et töölepingut ei saanud vorminõuete

järgimata jätmise tõttu lugeda sõlmituks, kuna kostja tegevusest nähtuvalt taotles ta töölepingu

sõlmimist kirjalikult VÕS § 11 lg 2 järgi.

Kolleegium selgitab, et kuigi TLS § 4 lg 1 järgi kohaldatakse töölepingu sõlmimisele

võlaõigusseaduses lepingu sõlmimise kohta sätestatut, on TLS § 1 lg-s 3 märgitud, et töölepingule

kohaldatakse võlaõigusseaduses sätestatut, kui töölepingu seaduses ei ole sätestatud teisiti. Lisaks

on TLS § 2 kohaselt töölepingu seaduses ja võlaõigusseaduses lepingupoolte õiguste ja kohustuste

ning vastutuse kohta sätestatust töötaja kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe tühine, välja arvatud, kui

töötaja kahjuks kõrvalekalduva kokkuleppe võimalus on töölepingu seaduses ette nähtud.

VÕS § 11 lg 2 sätestab, et kui vastavalt seadusele, lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole

taotlusele tuleb leping sõlmida teatud vormis, ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui lepingule on

7(8)

2-16-5811

antud ettenähtud vorm. Kolleegium leiab, et TLS § 4 lg-test 2 ja 4 (töölepingut on võimalik sõlmida

kirjalikult, töötaja poolt tööle asumisega ning ka muus vormis ning TLS § 4 lg-s 2 sätestatud

vorminõude järgimata jätmine ei too kaasa töölepingu tühisust) koosmõjus § 1 lg-ga 3 ja §-ga 2

tuleneb, et tööandja ei saa taotleda, et leping sõlmitaks teatud vormis. Töölepingu puhul ei kohaldu

VÕS § 11 lg-s 2 sätestatu, et lepingut ei loeta sõlmituks enne, kui lepingule on antud ettenähtud

vorm.

14. Kolleegium selgitab lisaks, et kui kostja tõendab, et tema nimel tegutsenud isikul ei olnud

volitusi hagejaga töölepingu sõlmimiseks, tuleb ringkonnakohtul asja uuel läbivaatamisel

kontrollida, kas täidetud on TsÜS § 118 lg-s 2 sätestatud talumisvolituse eeldused. Seega tuleb

ringkonnakohtul kontrollida, kas väidetavalt kostja esindajana tegutsenud isiku avaldused või

käitumine mõjutasid hagejat mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule oli antud volitus

töölepingu sõlmimiseks, ning kas kostja teadis või pidi teadma, et isik tegutseb tema nimel

esindajana, ja talus selle isiku sellist tegevust.

15. Kuna asi saadetakse uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule, jääb menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel ringkonnakohtu otsustada.

16. Kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel

kassatsioonikautsjon tagastada. TsMS § 149 lg 8 järgi tuleb kautsjon hageja korraldusel tagastada

Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ arvelduskontole nr EE712200221010448583.

Peeter Jerofejev

Jaak Luik

Tambet Tampuu

8(8)