2-17-18196/8 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Mõtsnik

Määruse tegemise aeg ja koht

18. jaanuar 2018.a kell 14.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-18196

Tsiviilasi

Xxxpankrotiavaldus

Menetlusosalised

Avaldaja/võlgnik: Xxx(isikukood xxx, elukoht xxx e-post

xxx)

Avaldaja/võlgniku lepinguline esindaja: Mart Kuusk (e-post

info@volaabi.ee)

Ajutine pankrotihaldur: Lembit Ülper (osaühing Fontala,

Ristiku 10, Tallinn, telefon 6 552 302, 50 13 340, e-post

lembit@fontala.ee)

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Xxxavaldus pankroti väljakuulutamiseks.

2. Kuulutada välja Xxx(isikukood xxx elukoht xxx, e-post xxx) pankrot 18. jaanuaril

2018.a kell 14.00.

3. Nimetada Xxxpankrotihalduriks Lembit Ülper (osaühing Fontala, Ristiku 10,

Tallinn, telefon 6 552 302, 50 13 340, e-post lembit@fontala.ee).

4. Määrata Xxxvõlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 5. veebruar 2018.a

algusega kell 14.30 Tallinnas Kentmanni 13 asuvas Harju Maakohtu saalis nr 418.

5. Kohustada Xxxkohtus vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne

esimest võlausaldajate üldkoosolekut 5. veebruaril 2018.a kell 14.30. Kui

Xxxvannet andma ei ilmu, siis on kohtul õigus määrata trahv, kohaldada

sundtoomist või määrata arest kuni 3 kuud.

6. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma

enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende

tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik

isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest

haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning

võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue

vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise

korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.

Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti

väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

7. Saata määruse ärakiri xxx, pankrotihaldurile, Tartu Maakohtu registriosakonnale

ja Rahandusministeeriumile.

8. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.

9. Määrata Xxxajutise halduri Lembit Ülperi töötasuks 935 eurot ja ajutise

pankrotihalduri vajalike kulutuste suuruseks 250 eurot.

10. Menetluskulud jätta Xxxkanda.

11. Hüvitada riigi vahenditest ajutise halduri tasust 147 eurot ja vajalike kulutuste

hüvitisest 250 eurot ning kanda see Lembit Ülperi arvelduskontole nr

EE251010002036692001.

12. Ajutise halduri tasu summas 788 eurot välja mõista xxx ja kanda see osaühing

Lembit Ülperi arvelduskontole nr EE251010002036692001.

13. Avaldada

teade

pankroti

väljakuulutamise

kohta

väljaandes

Ametlikud

Teadaanded (PankrS § 33 lg 1).

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest

väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni

kohtumaja kaudu.

Asjaolud

Xxxesitas 05.12.2017 avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on ta püsivalt

maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjuseks peab võlgnik liigselt võetud laene ja ettevõtte tegevuse

peatumist saadud seljavigastuse tõttu. Võlgnikul kadus sissetulek ning võime tasuda laene.

Avalduse kohaselt on võlgnik töötu ja sissetulekuks on sotsiaaltoetus. Võlgnik on 11.12.2017

esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.

Ajutise pankrotihalduri aruanne

Lembit Ülper esitas 09.01.2018 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Ajutine haldur on

tuvastanud, et võlgnik on olnud seotud arvukate ettevõtetega, mis enamuses on tänaseks

kustutatud. Haldur leiab, et Xxxisikus on tegemist pahatahtliku ettevõtjaga, kes süstemaatiliselt

jätab registripidajale esitamata tema poolt juhitava äriühingu majandusaasta aruanded, mille

tõttu on paljud ettevõtted registrist kustutatud. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise ajaks on

aasta 2016 teine pool, mil võlgniku töö tema juhitud ettevõttes ei osutunud kasumlikuks ning

mistõttu tekkisid ka teised majanduslikud ja organisatoorsed probleemid. Tulenevalt sellest

hakkas võlgnik võtma varalisi kohustusi, mille kaudu püüdis erinevate tegevustega oma elu

korraldada. Võlgniku tegevused ei viinud aga võlakoormuse suurenemise tõttu loodetud sihile,

mistõttu hakkasid kuhjuma erinevad probleemid ja võlad. Ajutine haldur on selgitanud, et

võlgniku seni täitmata kohustused on tulnud erinevatest tsiviiltehingutest (valdavalt

laenutehingud), mis tehti eesmärgiga kindlustada oma majandamistegevust, milleks oligi tarvis

kaasata täiendavaid ressursse, kuid mis ebaõnnestusid. Kuna käesoleval juhul ei ole ajutine

haldur tema valduses olevate dokumentide baasil tuvastanud võlgniku poolt oma võlausaldajate

huve teadvalt ja pahatahtlikult kahjustavat käitumist ja/või enda maksejõuetuse tekitamiseks, ei

pea ajutine haldur võlgniku pankrotisituatsiooni tekkimist esialgu võlgniku teadliku tegevuse

tagajärjeks ja süüks. Ajutise halduri esialgse arvamuse kohaselt ei ole võlgniku maksejõuetuse

põhjuseks kuriteo tunnustega tegu (PankrS § 28 mõistes), vaid muu kohustus, mis on toonud

kaasa võlgniku maksejõuetuse.

Aruande kohaselt on Xxxkohustuste suuruseks 20 960,57 eurot ning vara väärtuseks 27,63

eurot. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kuivõrd võlgnik on

esitanud kohustustest vabastamise algatamise menetluse taotluse, siis teeb ajutine haldur

kohtule ettepaneku kuulutada välja võlgniku pankrot. Ajutine haldur palub ühtlasi võtta

võlgnikult vanne.

Kohtumääruse põhjendused

Kohtuistungil jäi võlgnik pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes

toodud seisukohtade juurde. Ajutine haldur on andnud nõusoleku jätkata Xxxpankrotihaldurina.

Võlgnik ajutise halduri aruandele ega tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid ei esitanud.

Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja Xxxpankrot tuleb välja kuulutada.

Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 6 Lembit Ülper,

kes on andnud selleks nõusoleku.

PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja

nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS §

31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.

Kohus leiab, et avaldaja poolt esitatud tõendite ja ajutise halduri poolt tuvastatuga on kindlaks

tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 20

960,57 eurot ning vara 27,63 eurot. Võlgniku sissetulekuks on miinimumtasu, tal puudub muu

sissetulek peale sotsiaaltoetuse ning igasugune vara, mille arvelt oleks võimalik kohustusi täita

ning pankrotimenetluse kulusid kanda.

PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara

pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda.

PankrS § 171 lg 11 kohaselt kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus

menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse,

kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid.

Võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Kohtule ei ole

teada asjaolusid, mis vastavalt PankrS 171 lg-le 2 tingiksid pankroti välja kuulutamata jätmise.

Kohus leiab, et kuna võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse

algatamiseks ja ei esine PankrS § 171 lg-s 2 sätestatud aluseid, siis kuulutab kohus Xxxpankroti

välja. Pankrotimenetluse käigus tuleb halduril anda täpsem hinnang vara tagasivõitmise

võimaluste ja maksejõuetuse põhjuste kohta.

PankrS § 91 lg 1 kohaselt ei tohi füüsilisest isikust võlgnik tema pankroti väljakuulutamisest

kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige,

juriidilise isiku likvideerija ega prokurist.

Võlgnik on ettevõttes ISEBOSS OÜ (14174991) juhatuse liige ja osanik ning kohus edastab

käesoleva määruse PankrS § 39 lg 1 alusel Tartu Maakohtu registriosakonnale.

PankrS § 85 lg 1 järgi peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet,

mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning

majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti

väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgniku

vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule

kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes.

PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et

kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle

teadaolevalt õiged.

Kooskõlas PankrS § 89 lg 1 p 1 ja p 3, § 90 ja § 19 lg 1 võib kohus vande andmata jätmisel või

teabe andmise kohustuse täitmata jätmisel Xxxtrahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või

aresti kuni kolmeks kuuks.

PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise

halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1, 2 ja 3 kohaselt

on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus,

samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse

määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri

kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste

põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise

aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse

andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud

aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse

või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Lõike 6 kohaselt

võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu

ajutine haldur tegutseb.

PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu

pankrotivarast. Käesoleval juhul puudub võlgnikul vara, mille arvelt pankrotimenetluse kulusid

katta. Sisuliselt on tegu situatsiooniga, kus avalduse menetlus raugeks pankrotti välja

kuulutamata. Kuivõrd aga võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise menetluse algatamise

avalduse, tuleb pankrot välja kuulutada. Pankrotiseadus võimaldab ajutise halduri tasu ja

hüvitatavaid kulutusi hüvitada riigi vahenditest vaid raugemise korral. Seega oleneb ajutise

halduri tasu hüvitamine riigi vahenditest sellest, kas raugemisaluse olemasolu korral tuleb siiski

võlgniku pankrot välja kuulutada või mitte. Kuna seaduse eesmärk ei tohiks olla sarnastes

olukordades võlgnike ajutiste haldurite erinev kohtlemine, tuleb PankrS § 23 lg 4 kohaldada ka

juhtudel, kui võlgnikul vara pole, kuid pankrot tuleb välja kuulutada, sest võlgnik on esitanud

kohustustest vabastamise avalduse.

Ajutine haldur on 09.01.2018 esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate

ülesannete täitmiseks kokku 17 h. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu

määrast 55 eurot ja palub määrata ajutise halduri tasuks 935 eurot ning vajalike kulutuste

suuruseks 250 eurot. Kohus leiab, et eeltoodud ulatuses märgitud tasu ja kulutused on

mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahu ja ajutise halduri kutseoskustega.

Võlgnik ei ole ajutise halduri aruandele ning tasu ja kulude arvestusele vastu vaielnud.

Ajutine haldur palub hüvitada tasu riigi vahenditest järgmiselt: 147 eurot ajutise halduri tasu

katteks ja 250 eurot vajalike kulutuste katteks ja kanda see Lembit Ülperi arvelduskontole nr

EE251010 002036692001. Kohus mõistab vastavas summas ajutise halduri tasu ja kulutused

välja riigi vahenditest.

Ajutise halduri tasu summas 788 eurot mõistab kohus välja võlgnikult.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Mõtsnik

Kohtunik