1-17-8756/11 · Riigikohtu kriminaalkolleegium

R I I G I K O H U S

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

1-17-8756

Määruse kuupäev

18. jaanuar 2018

Kohtukoosseis

Eesistuja Saale Laos, liikmed Lea Kivi ja Peeter Roosma

Kohtuasi

Jälitustoimingutega kogutud teabe tutvustamata jätmise

vaidlustamine

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 16. oktoobri 2017. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

F-i kaitsja vandeadvokaat Aadu Luberg, määruskaebus

Teised määruskaebemenetluse

pooled

Riigiprokurör Laura Feldmanis

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

20. detsember 2017, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 16. oktoobri 2017. a määruse põhiosast välja viide

KrMS § 12614 lg 1 p-le 3.

2. Muus osas jätta ringkonnakohtu määrus muutmata.

3. Määruskaebus jätta rahuldamata.

4. Arvata menetluskulude hulka F-i valitud kaitsjale Riigikohtus toimunud

määruskaebemenetluses makstud tasu ja õigusabi osutamisega tekkinud õigusteenuskulu

kogusummas 907 (üheksasada seitse) eurot ja 20 (kakskümmend) senti.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Riigi peaprokuröri 20. jaanuari 2015. a määrusega otsustati kriminaalmenetluse seadustiku

(KrMS) § 63 lg 11 kohaselt esitada kriminaalmenetluses tõendina julgeolekuasutuste seaduse alusel

kogutud teave, s.o 16. jaanuari 2015. a teabehanketoimingute kokkuvõte. Kogutud teabe kohaselt

võisid

AS-i A juhatuse esimees, B OÜ nõukogu esimees ja C OÜ nõukogu esimees X ning AS-i A juhatuse

liige, B OÜ nõukogu liige ja C OÜ nõukogu liige Y nõustuda vara või muu soodustuse lubamisega

ning võtta oma ametiseisundi kasutamise eest AS-i A ja selle tütarettevõtete lepingulistelt

partneritelt vastu vara ja muud soodustust. Seega kahtlustati, et toime on pandud karistusseadustiku

(KarS) §-de 294 ja 298 tunnustele vastavad teod (kuni 31. detsembrini 2014 kehtinud

karistusseadustiku redaktsioonis KarS §-de 293 ja 297 tunnustele vastavad teod).

2. Harju Maakohtu 23. jaanuari 2015. a määrusega anti Riigiprokuratuuri taotlusel luba teha

ajavahemikul 23. jaanuarist kuni 22. märtsini 2015 KrMS §-s 1267 sätestatud jälitustoiminguid.

Seda luba pikendati kolm korda: 20. märtsi 2015. a määrusega anti luba jälitustoimingute

tegemiseks ajavahemikul 23. märtsist kuni 22. maini 2015; 22. mai 2015. a määrusega anti luba

1-17-8756

jälitustoimingute tegemiseks ajavahemikul 23. maist kuni 22. juulini 2015 ning 22. juuli 2015. a

määrusega anti luba jälitustoimingute tegemiseks ajavahemikul 23. juulist kuni 22. septembrini

2015.

3. 2. juunil 2017 tegi prokuratuur kaitsjatele e-toimiku vahendusel kättesaadavaks kriminaalasja

toimiku, misjärel esitas kahtlustatava F-i kaitsja vandeadvokaat Aadu Luberg Riigiprokuratuurile

taotluse, soovides tutvuda jälitustoiminguteks antud lubade ja nende aluseks olnud prokuratuuri

taotlustega.

4. Riigiprokuratuuri 29. juuni 2017. a määrusega otsustati eelmises punktis nimetatud kohtumäärusi

ja prokuratuuri taotlusi kaitsjale tutvustada osaliselt, s.t osa määruste ning taotluste tekstist kaeti

KrMS § 12614 lg 1 p-de 3, 6 ja 7 alusel kinni. Riigiprokuratuuri 29. juuni 2017. a määrust kaitsjale

kättesaadavaks ei tehtud.

5. Kaitsja esitas KrMS § 12616 lg 1 alusel Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotles

Riigiprokuratuuri 29. juuni 2017. a määruse, Harju Maakohtu 23. jaanuari, 20. märtsi, 22. mai ja

22. juuli 2015. a määruse ning kohtumääruste aluseks olnud taotluste terviktekstide tutvustamist,

Riigiprokuratuuri 29. juuni 2017. a määruse tühistamist, lisaargumentide esitamise võimaldamist

ning jälitustoiminguteks antud lubade õigusvastaseks tunnistamist. Kokkuvõtlikult leidis kaitsja, et

maakohtu määrustes pole nõuetekohaselt põhjendatud kuriteokahtlustuse olemasolu ega F-i suhtes

jälitustoimingute tegemise vajalikkust. Samuti ei järgitud teabehanke- ja jälitustoimingute tegemisel

ultima ratio-põhimõtet ning F-i kohta koguti salaja teavet kauem kui üks aasta.

6. Tallinna Ringkonnakohtu 16. oktoobri 2017. a määrusega jäeti rahuldamata kaitsja taotlus

Riigiprokuratuuri 29. juuni 2017. a määruse, Harju Maakohtu 23. jaanuari, 20. märtsi, 22. mai ja

22. juuli 2015. a määruse ning kohtumääruste aluseks olnud prokuratuuri taotluste terviktekstide

tutvustamiseks. Samas määruses märgiti, et jälitustoiminguteks antud lubade õiguspärasuse osas

võetakse seisukoht pärast 16. oktoobri 2017. a määruse jõustumist.

6.1. Kokkuvõtlikult leidis ringkonnakohus, et jälitustoiminguteks antud lubade ning nende aluseks

olnud taotluste osaline tutvustamata jätmine on KrMS § 12614 lg 1 p-de 3, 6 ja 7 alusel põhjendatud.

Kinni kaetud tekst sisaldab andmeid, mille tutvustamise tulemusena võidakse edastada teavet

jälitusasutuse meetodite, taktika ning jälitustoimingu tegemisel kasutatava vahendi kohta, ja samuti

andmeid, mida ei ole võimalik eraldada ning esitada selliselt, et neist ei ilmneks andmed, mis on

loetletud KrMS § 12614 lg 1 p-des 1–6. Kuna vaidlusaluseid andmeid ei ole kahtlustatavale ega

kaitsjale tutvustatud, on tegemist ka riigisaladusega.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

7. Ringkonnakohtu määruse peale esitas kaebuse F-i kaitsja vandeadvokaat A. Luberg, kes taotleb

ringkonnakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega kohustada menetlejat

tutvustama kaitsjale Riigiprokuratuuri 29. juuni 2017. a määruse, Harju Maakohtu 23. jaanuari,

20. märtsi, 22. mai ja 22. juuli 2015. a määruse ning kohtumääruste aluseks olnud prokuratuuri

taotluste terviktekste. Alternatiivselt taotleb kaitsja kohtuasja ringkonnakohtule uueks arutamiseks saatmist,

leides, et ringkonnakohus jättis

KrMS § 12614 lg 1 p 3 kohaldamisel

kontrollimata, kas

jälitustoiminguteks antud lubade ja nende aluseks olnud prokuratuuri taotluste kinni kaetud osad

vastavad riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse (RSVS) § 8 p-s 1 sätestatud nõuetele. Samuti

ei nähtu ringkonnakohtu määrusest, kas ja kuidas ohustab kinni kaetud andmete avalikuks tulek Eesti

Vabariigi julgeolekut.

2(4)

1-17-8756

8. Määruskaebusele esitas vastuse riigiprokurör Laura Feldmanis, kelle hinnangul on jälituslubade ja

nende aluseks olnud taotluste osaline kinnikatmine õigustatud. Vastavad põhjendused on esitatud

Riigiprokuratuuri 29. juuni 2017. a määruses, mis sisaldab riigisaladust ja asub jälitustoimikus.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Kolleegiumi hinnangul pole ringkonnakohtu viide KrMS § 12614 lg 1 p-le 3 asjakohane.

Riigikohus on varem selgitanud, et kuigi KrMS § 12614 lg 1 punktides 1–2 ja 4–6 nimetatud andmed

on jälitustoimingutega seoses ühtlasi ka korrakaitse riigisaladus RSVS § 8 tähenduses, on

seadusandja neid aluseid siiski eristanud iseseisvate tutvustamata jätmise alustena, mistõttu

juurdepääs nendele andmetele ei sõltu riigisaladusele juurdepääsu õigusest riigisaladuse ja

salastatud välisteabe seaduse tähenduses. Seda kinnitab ka RSVS § 8 p 1 kolmas lause, mille

kohaselt kustub jälitustegevuse käigus kogutud teabe ning selle kogumisel kasutatud meetodeid,

taktikat ja vahendeid käsitleva teabe salastatus kriminaaltoimikusse kandmise kõrval ka teabe

tutvustamisel isikule, kelle suhtes jälitustoiming tehti, või isikule, kelle perekonna- või eraelu

puutumatust jälitustoiminguga riivati. KrMS § 12614 lg 1 p 3 peab silmas eelkõige olukorda, kus

jälitustoimik sisaldab teavet, mis on riigisaladus või salastatud välisteave, sõltumata selle

kogumisest jälitustoiminguga; näiteks salvestatakse jälitustoimingu käigus vestlus, mille käigus

arutatakse riigisaladusena käsitatavaid andmeid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. juuni

2014. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-14-14, p 666).

10. Ringkonnakohus põhjendas vaidlusaluste andmete tutvustamata jätmisel KrMS § 12614 lg 1 ple 3

tuginemist sellega, et kahtlustatavale ja tema kaitsjale pole jälitustoimingutega seotud andmeid

tutvustatud. Kolleegium sellise mõttekäiguga ei nõustu. KrMS § 12614 alusel tuleb kõigepealt

otsustada, kas RSVS § 8 p-s 1 nimetatud teavet isikule tutvustada, ning jaatava vastuse korral kustub

RSVS § 8 p 1 kolmanda lause alusel tutvustatud teabe salastatus. Olukorras, kus teabe salastatuse

kustumine sõltub teabe tutvustamisest, pole võimalik tutvustamise üle otsustamisel tugineda

asjaolule, et tegemist on salastatud teabega.

11. Samas ei too ülal kirjeldatud viga kaasa vaidlustatud kohtumääruse tühistamist. Ringkonnakohtu

määrusest nähtuvalt tutvus kohus nii Riigiprokuratuuri 29. juuni 2017. a määrusega kui ka

jälituslubade ja nende aluseks olnud taotluste terviktekstidega ning võrdles neid osaliselt

kinnikaetud dokumentide tekstidega. Kontrolli tulemusena leiti, et jälitustoimingute aluseks olnud

kohtumääruste ja prokuratuuri taotluste teksti osaline tutvustamata jätmine oli põhjendatud, sest

vaidlusaluste dokumentide kinnikaetud osad sisaldavad KrMS § 12614 lg 1 p-des 6 ja 7 sätestatud

andmeid, s.t andmeid, mille tutvustamise tulemusena võidakse edastada teavet jälitusasutuste

meetodite, taktika ning jälitustoimingu tegemisel kasutatava vahendi kohta, ja samuti andmeid, mida

ei ole võimalik eraldada ning esitada selliselt, et neist ei ilmneks andmed, mis on loetletud

KrMS § 12614 lg 1 p-des 1–6. Kolleegium nõustub nende põhjendustega.

12. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 361 lg 1 p-st 3, jätab Riigikohtu

kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 16. oktoobri 2017. a määruse põhiosast välja viite

KrMS § 12614 lg 1 p-le 3. Muus osas jääb ringkonnakohtu määrus muutmata. Kaitsja määruskaebus

tuleb jätta rahuldamata.

13. Kaitsja esitas Riigikohtule taotluse hüvitada F-ile määruskaebemenetluses valitud kaitsjale

makstud tasu 864 eurot (sh käibemaks 144 eurot) ning õigusteenuskulu 43 eurot ja 20 senti

(sh käibemaks 7 eurot ja 20 senti). Taotluse ja sellele lisatud arve kohaselt kulutas kaitsja

ringkonnakohtu määrusega tutvumiseks ja kohtupraktika analüüsimiseks 2 tundi ning

määruskaebuse koostamiseks 4 tundi. Kokku osutas kaitsja F-ile õigusabi 6 tunni vältel.

3(4)

1-17-8756

Õigusteenuse tunnihind on 144 eurot (sh käibemaks 24 eurot). Lisaks kajastatakse arvel

õigusteenuskulu, mis moodustab 5% valitud kaitsjale makstud tasust. Õigusabikulu tasumist

kinnitab taotlusele lisatud konto väljavõte.

14. KrMS § 187 lg 2 teine lause sätestab, et kui rahuldamata jäetud määruskaebus on esitatud

kahtlustatava, süüdistatava või kolmanda isiku huvides, otsustatakse määruskaebuse lahendamise

menetluses tekkinud menetluskulu hüvitamiseks kohustatud isik kriminaalasjas lõpplahendi

tegemisel, juhindudes KrMS §-des 180–184, 1871 ja 188 sätestatust. Kuna praegusel juhul on

rahuldamata jäänud määruskaebus esitatud kahtlustatava huvides, peab Riigikohus kindlaks

määrama F-il tekkinud menetluskulu suuruse.

15. KrMS § 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 1 kohaselt kuulub kriminaalmenetluse kulude hulka valitud

kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on

tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb valitud

kaitsjale kaebuse koostamise eest makstud tasu mõistlikkust hinnates võtta arvesse, millises ulatuses

on kaebuse argumendid põhjendatud, missugune on kaitsja ühe tööühiku hind ja kas osutatud

õigusteenus oli vajalik. Olukorras, kus määruskaebus jääb rahuldamata, ei saa üldjuhul kõneleda

kaebuse argumentide põhjendatusest. Seega on kohtul KrMS § 187 lg 2 teises lauses märgitud

juhtumi korral võimalik hinnata eeskätt seda, kas õigusabi osutamisele kulunud aeg on vastavuses

kriminaalasja mahukuse ja keerukusega ning kas kaebuse argumendid on õiguslikult asjasse

puutuvad. Samuti peab andma hinnangu kaitsja ühe tööühiku hinna põhjendatusele (vt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 14. detsembri 2017. a määrus kohtuasjas nr 1-17-7077/14, p 80).

16. Kolleegiumi hinnangul on taotluses märgitud toiminguteks kulunud aeg põhjendatud ja

määruskaebuses esitatud argumendid on F-i huvide kaitsmisel asjakohased. Samuti on kaitsja

tunnitasu 144 eurot (sh käibemaks) mõistliku suurusega. Eelnevat arvesse võttes loeb kolleegium kaitsja

taotluses märgitud tasu 864 eurot (sh käibemaks 144 eurot) mõistlikuks ning arvab selle koos

õigusteenuskuluga (43 eurot ja 20 senti) menetluskulude hulka. Kokku tekkis F-il

määruskaebemenetluses menetluskulu 907 eurot ja 20 senti. See, kas nimetatud summa jääb F-i

kanda või tuleb välja mõista riigilt, sõltub kriminaalasja lõpptulemusest ja otsustatakse

põhimenetluse käigus.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)