1-17-8049/13 · Riigikohtu kriminaalkolleegium

R I I G I K O H U S

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

1178049

Määruse kuupäev

18. jaanuar 2018

Kohtukoosseis

Eesistuja Saale Laos, liikmed Hannes Kiris ja Lea Kivi

Kohtuasi

Jälitustoimingutega kogutud teabe tutvustamata jätmise

vaidlustamine

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 25. septembri 2017. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Riigiprokurör Laura Feldmanis, määruskaebus

Teised määruskaebemenetluse

pooled

X-i kaitsja vandeadvokaat Paul Keres

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

20. detsember 2017, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 25. septembri 2017. a määrus osas, millega

1.1. tühistati osaliselt Riigiprokuratuuri 29. juuni 2017. a määrus;

1.2. kohustati

jälitusasutust ja prokuratuuri tutvustama kaitsjale täiendavaid osi

jälitustoiminguteks antud lubadest ja nende aluseks olnud taotlustest.

2. Tühistatud osas teha uus otsustus, millega jätta Riigiprokuratuuri 29. juuni 2017. a määrus

muutmata.

3. Muuta Tallinna Ringkonnakohtu 25. septembri 2017. a määruse põhiosa, asendades selle ps 7

toodud põhjendused käesoleva määruse punktides 10–13 märgitud põhjendustega.

4. Muus osas jätta ringkonnakohtu määrus muutmata.

5. Määruskaebus rahuldada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Riigi peaprokuröri 20. jaanuari 2015. a määrusega otsustati kriminaalmenetluse seadustiku

(KrMS) § 63 lg 11 kohaselt esitada kriminaalmenetluses tõendina julgeolekuasutuste seaduse alusel

kogutud teave, s.o 16. jaanuari 2015. a teabehanketoimingute kokkuvõte. Kogutud teabe kohaselt

võisid AS-i A juhatuse esimees, B OÜ nõukogu esimees ja C OÜ nõukogu esimees X ning AS-i A

juhatuse liige, B OÜ nõukogu liige ja C OÜ nõukogu liige Y nõustuda vara või muu soodustuse

lubamisega ning võtta oma ametiseisundi kasutamise eest AS-i A ja selle tütarettevõtete

lepingulistelt partneritelt vastu vara ja muud soodustust. Seega kahtlustati, et toime on pandud

karistusseadustiku (KarS) §de 294 ja 298 tunnustele vastavad teod (kuni 31. detsembrini 2014

kehtinud karistusseadustiku redaktsioonis KarS §de 293 ja 297 tunnustele vastavad teod).

2. Harju Maakohtu 23. jaanuari 2015. a määrusega anti Riigiprokuratuuri taotlusel luba teha

ajavahemikul 23. jaanuarist kuni 22. märtsini 2015 kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §s 1267

sätestatud jälitustoiminguid. Seda luba pikendati kolm korda: 20. märtsi 2015. a määrusega anti luba

jälitustoimingute tegemiseks ajavahemikul 23. märtsist kuni 22. maini 2015; 22. mai 2015. a

1-17-80491-17-8049

määrusega anti luba jälitustoimingute tegemiseks ajavahemikul 23. maist kuni 22. juulini 2015 ning

22. juuli 2015. a määrusega anti luba jälitustoimingute tegemiseks ajavahemikul 23. juulist kuni

22. septembrini 2015.

3. 2. juunil 2017 tegi prokuratuur kaitsjatele e-toimiku vahendusel kättesaadavaks kriminaalasja

toimiku, misjärel esitas kahtlustatava X-i kaitsja vandeadvokaat Paul Keres Riigiprokuratuurile

taotluse, soovides tutvuda jälitustoiminguteks antud lubade ja nende aluseks olnud prokuratuuri

taotlustega.

4. Riigiprokuratuuri 29. juuni 2017. a määrusega otsustati eelmises punktis nimetatud kohtumäärusi

ja prokuratuuri taotlusi kaitsjale tutvustada osaliselt, s.t osa määruste ning taotluste tekstist kaeti

KrMS § 12614 lg 1 pde 3, 6 ja 7 alusel kinni. Riigiprokuratuuri 29. juuni 2017. a määrust kaitsjale

kättesaadavaks ei tehtud.

5. Kaitsja esitas KrMS § 12616 lg 1 alusel Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotles

Harju Maakohtu 23. jaanuari, 20. märtsi, 22. mai ja 22. juuli 2015. a määruse ja nende määruste

aluseks olnud prokuratuuri taotluste terviktekstide tutvustamist ning jälitustoiminguteks antud

lubade tühistamist. Kokkuvõtlikult märkis kaitsja järgmist.

5.1. Prokuratuur keeldus põhjendamatult Harju Maakohtu 23. jaanuari, 20. märtsi, 22. mai ja

22. juuli 2015. a määruse ning nende määruste aluseks olnud taotluste terviktekstide tutvustamisest.

Nimetatud dokumendid ei saa sisaldada riigisaladust.

5.2. Maakohus ei kontrollinud jälitustoiminguteks lubade andmisel kuriteokahtlustuse põhjendatust,

kuriteo toimepanemisele viitavate tõendite lubatavust, prokuratuuri taotlustes märgitud

kvalifikatsiooni õigsust ega jälitustoimingute vajalikkust. Samuti tugines maakohus lubamatutele

tõenditele ning kvalifitseeris kahtlustatavate käitumise ekslikult KarS §de 294 ja 298 järgi.

6. Tallinna Ringkonnakohtu 25. septembri 2017. a määrusega tühistati osaliselt Riigiprokuratuuri

29. juuni 2017. a määrus ning jälitusasutust ja prokuratuuri kohustati tutvustama kaitsjale

täiendavaid osi Harju Maakohtu 23. jaanuari, 20. märtsi, 22. mai ja 22. juuli 2015. a määrusest ja

nende määruste aluseks olnud prokuratuuri taotlustest. Kokkuvõtlikult olid ringkonnakohtu

seisukohad järgmised.

6.1. Riigiprokuratuuri 29. juuni 2017. a määrusega anti luba jätta Harju Maakohtu 23. jaanuari,

20. märtsi, 22. mai ja 22. juuli 2015. a määrus ning nende määruste aluseks olnud prokuratuuri

taotlused tutvustamata osas, kus käsitletakse jälitustoiminguid, millest pole isikuid veel teavitatud,

ja osas, kus kajastatakse jälitusasutuste meetodeid ja taktikaid. Esimesel juhul tugineti dokumentide

kinnikatmisel KrMS § 12614 lg 1 pdele 3 ja 7 ning teisel juhul KrMS § 12614 lg 1 pdele 3, 6 ja 7.

6.2. Jälituslubade ja nende aluseks olnud taotluste kinnikatmine KrMS § 12614 lg 1 pde 3 ja 7 alusel

on põhjendatud. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse (RSVS) § 8 p 1 kohaselt on

korrakaitse riigisaladus jälitusasutuste poolt jälitustegevuse käigus kogutud teave ning teabe

kogumisel kasutatud meetodeid, taktikat ja vahendeid käsitlev teave, välja arvatud teave, mille

avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. Sellise teabe salastatus kustub ulatuses, mis

on kantud kriminaaltoimikusse või mida tutvustatakse isikule, kelle suhtes jälitustoiming tehti, või

isikule, kelle perekonna- või eraelu puutumatust jälitustoiminguga riivati. Praeguses asjas anti Harju

Maakohtu 14. septembri 2016. a määrusega KrMS § 12613 lgs 4 sätestatud korras luba jätta osa

isikuid jälitustoimingutest teavitamata kuni üheks aastaks. Kuigi ringkonnakohtu määruse tegemise

ajaks on see tähtaeg möödunud, ei nähtu ringkonnakohtule esitatud materjalist, et kõik isikud on

2(5)

1-17-80491-17-8049

jälitustoimingutega kogutud teabega tutvunud. Seega pole vaidlusaluste andmete salastatus veel

kustunud.

6.3. KrMS § 12614 lg 1 p 6 alusel võib keelduda andmete tutvustamisest, kui nende andmete põhjal

on võimalik teha järeldusi jälitustoimingu tegemise konkreetse viisi või jälitustoimingu tegemisel

kasutatavate vahendite kohta ning andmete tutvustamine võib seetõttu seada ohtu samalaadsete

jälitustoimingute edaspidise efektiivsuse. Praegusel juhul vastab jälitustoiminguteks antud lubade ja

nende aluseks olnud taotluste kinni kaetud tekst eeltoodud nõuetele osaliselt. Muus osas tuleb

kõnealuseid dokumente kaitsjale tutvustada.

7. Ringkonnakohtu määruse peale esitasid kaebused riigiprokurör Laura Feldmanis ja X-i kaitsja

vandeadvokaat P. Keres.

8. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 8. novembri 2017. a määrustega võeti prokuröri määruskaebus

menetlusse ja kaitsja määruskaebus jäeti menetlusse võtmata.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

9. Prokurör taotleb Tallinna Ringkonnakohtu 13. septembri 2017. a määruse tühistamist osas,

millega tühistati Riigiprokuratuuri 29. juuni 2017. a määrus ning kohustati jälitusasutust ja

prokuratuuri tutvustama kaitsjale täiendavaid osi jälitustoiminguteks antud lubadest ja nende aluseks

olnud taotlustest. Tühistatud osas palub prokurör jõustada Riigiprokuratuuri 29. juuni 2017. a määrus

või saata kohtuasi ringkonnakohtule uueks arutamiseks.

9.1. Kokkuvõtlikult leiab prokurör, et ringkonnakohtu määruse põhjendused on vastuolulised.

Ringkonnakohus märkis esmalt, et RSVS § 8 p 1 kolmanda lause kohaselt kustub jälitusasutuste

poolt jälitustegevuse käigus kogutud teabe ning teabe kogumisel kasutatud meetodeid, taktikat ja

vahendeid käsitleva teabe salastatus ulatuses, mis on kantud kriminaaltoimikusse või mida

tutvustatakse isikule, kelle suhtes jälitustoiming tehti, või isikule, kelle perekonna- või eraelu

puutumatust jälitustoiminguga riivati. Seejärel kohustati aga jälitusasutust ja prokuratuuri

tutvustama kaitsjale teavet, mida pole kriminaaltoimikusse kantud ega isikule tutvustatud.

Ringkonnakohtu määrusest ei selgu, miks pole viimati märgitud teabe puhul tegemist

riigisaladusega. Samuti sisaldavad vaidlusalused andmed teavet jälitusasutuse meetodite ja taktikate

kohta.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10. Kolleegiumi hinnangul on prokuröri määruskaebus põhjendatud. KrMS § 12613 lg 1 kohaselt

teavitatakse isikut jälitustoimingu tegemise loa tähtaja lõppemise korral tema suhtes tehtud

jälitustoimingu ajast ja liigist ning tulenevalt KrMS § 12614 lg 1 esimesest lausest võimaldatakse

teavitatud isikul soovi korral tutvuda tema kohta kogutud andmetega ja jälitustoimingu käigus

tehtud foto, filmi, heli- või videosalvestise või muu teabetalletusega. KrMS § 12616 lgs 1 sätestatud

kaebeõiguse tagamiseks on isikul KrMS § 12614 lg 1 esimese lause alusel õigus tutvuda ka

dokumentidega, mis on olnud jälitustoiminguga tema kohta andmete kogumise aluseks

(vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17. aprilli 2017. a määrus kohtuasjas nr 311117, p 52).

KrMS § 12614 lg 1 teine lause näeb ette alused, millal võib jätta andmed osaliselt või täielikult

tutvustamata. Seega nähtub eelnevast, et isikut ei teavitata tema suhtes tegemata jäetud

jälitustoimingutest ja isikul pole õigust neid toiminguid puudutavate andmetega tutvuda. Samuti ei

tugineta kõnealuses olukorras teabe tutvustamata jätmisel KrMS § 12614 lg 1 teises lauses loetletud

alustele, sest KrMS § 12613 lg 1 ja § 12614 lg 1 esimene lause ei kohusta riiki seda teavet isikule

3(5)

1-17-80491-17-8049

tutvustama. Kuna Harju Maakohtu 23. jaanuari, 20. märtsi, 22. mai ja 22. juuli 2015. a määruse ning

nende määruste aluseks olnud taotluste kinni kaetud osad sisaldavad tegemata jäetud

jälitustoiminguid puudutavaid andmeid, keeldus prokuratuur õigustatult nende andmete kaitsjale

tutvustamisest.

11. Jälituslubade ja nende aluseks olnud taotluste kinni kaetud osad sisaldavad ka andmeid

jälitustoimingute kohta, millest polnud isikuid Riigiprokuratuuri 29. juuni 2017. a määruse tegemise

ajaks teavitatud, sest Harju Maakohtu 14. septembri 2016. a määrusega anti KrMS § 12613 lg 4

alusel luba jätta isikud nendest toimingutest teavitamata kuni üheks aastaks. Arvestades, et

KrMS § 12614 lg 1 esimese lause kohaselt tekib isikul õigus tutvuda tema kohta kogutud andmetega

ja jälitustoimingu käigus tehtud foto, filmi, heli- või videosalvestise või muu teabetalletusega alates

hetkest, mil teda on jälitustoimingust teavitatud, polnud ka X-il õigust enne Harju Maakohtu

14. septembri 2016. a määruses märgitud tähtaja möödumist tutvuda võimalike andmetega, mis

kõnealuste jälitustoimingutega tema kohta koguti. Seega on nende andmete kinnikatmine

põhjendatud.

12. Kuigi ringkonnakohus tugines KrMS § 12614 lg 1 pdele 6 ja 7 üksnes tegemata jäetud

jälitustoiminguid puudutavate andmete osas, õigustasid nendest sätetest tulenevad põhimõtted

Riigikohtu hinnangul kaudselt kõigi vaidlusaluste andmete kinnikatmist. Nimelt selgitas

Riigiprokuratuur ringkonnakohtule esitatud vastustes üksikasjalikult, kuidas võib praeguses asjas

kinni kaetud andmete tutvustamise tulemusena edastada jälitusasutuse meetodite ja taktika kohta

teavet, mille avalikuks tulek võib seada ohtu samalaadsete jälitustoimingute edaspidise efektiivsuse.

Prokuratuur märkis õigesti sedagi, et KrMS § 12614 lgs 1 nimetatud teabe tutvustamine on

kaalutlusotsus, mille tegemisel tuleb otsustada, kas andmete tutvustamisega kaasnev oht mõnele

KrMS § 12614 lg 1 pdega 1–7 kaitstavale hüvele kaalub konkreetsel juhul üles andmete tutvustamata

jätmisega kaasneva jälitustoimingule allutatud isiku põhiõiguste riive (vt ka Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 17. aprilli 2017. a määrus kohtuasjas nr 311117, p 53).

13. Kaaludes praeguses asjas ühelt poolt kinni kaetud andmete tutvustamata jätmisega kaasnevat

kaitseõiguse riive suurust ja teiselt poolt kõnealuste andmete tutvustamisega kaasnevat ohtu

samalaadsete jälitustoimingute edaspidisele efektiivsusele, nõustub kolleegium Riigiprokuratuuriga.

Harju Maakohtu 23. jaanuari, 20. märtsi, 22. mai ja 22. juuli 2015. a määruse ning nende määruste

aluseks olnud prokuratuuri taotluste osaline kinnikatmine on KrMS § 12614 lg 1 pde 6 ja 7 alusel

põhjendatud. Hinnates jälitusasutuse meetodite ja taktika kohta teabe edastamise ohu suurust, ei

arvestanud ringkonnakohus kõiki Riigiprokuratuuri vastuses toodud asjakohaseid argumente ning

rikkus Riigiprokuratuuri 29. juuni 2017. a määruse tühistamisega oluliselt kriminaalmenetlusõigust

KrMS § 339 lg 2 mõttes. Selle vea tõttu tuleb ringkonnakohtu määrus osaliselt tühistada.

14. Samuti pole ringkonnakohtu viide

KrMS § 12614 lg 1 ple 3

asjakohane. Riigikohtu

kriminaalkolleegium on varem selgitanud, et kuigi KrMS § 12614 lg 1 punktides 1–2 ja 4–6

nimetatud andmed on jälitustoimingutega seoses ühtlasi ka korrakaitse riigisaladus RSVS § 8

tähenduses, on seadusandja neid aluseid siiski eristanud iseseisvate tutvustamata jätmise alustena,

mistõttu juurdepääs nendele andmetele ei sõltu riigisaladusele juurdepääsu õigusest riigisaladuse ja

salastatud välisteabe seaduse tähenduses. Seda kinnitab ka RSVS § 8 p 1 kolmas lause, mille

kohaselt kustub jälitustegevuse käigus kogutud teabe ning selle kogumisel kasutatud meetodeid,

taktikat ja vahendeid käsitleva teabe salastatus kriminaaltoimikusse kandmise kõrval ka teabe

tutvustamisel isikule, kelle suhtes jälitustoiming tehti, või isikule, kelle perekonna- või eraelu

puutumatust jälitustoiminguga riivati. KrMS § 12614 lg 1 p 3 peab silmas eelkõige olukorda, kus

jälitustoimik sisaldab teavet, mis on riigisaladus või salastatud välisteave, sõltumata selle

kogumisest jälitustoiminguga; näiteks salvestatakse jälitustoimingu käigus vestlus, mille käigus

4(5)

1-17-80491-17-8049

arutatakse riigisaladusena käsitatavaid andmeid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. juuni

2014. a otsus kriminaalasjas nr 3111414, p 666).

15. Ringkonnakohus põhjendas osade vaidlusaluste andmete tutvustamata jätmisel

KrMS § 12614 lg 1 ple 3 tuginemist sellega, et isikuid ei ole jälitustoimingutest teavitatud ja neile

pole jälitustoimingutega seotud andmeid tutvustatud. Kolleegium sellise mõttekäiguga ei nõustu.

KrMS § 12614 alusel tuleb kõigepealt otsustada, kas RSVS § 8 ps 1 nimetatud teavet isikule

tutvustada, ning jaatava vastuse korral kustub RSVS § 8 p 1 kolmanda lause alusel tutvustatud teabe

salastatus. Olukorras, kus teabe salastatuse kustumine sõltub teabe tutvustamisest, pole võimalik

tutvustamise üle otsustamisel tugineda asjaolule, et tegemist on salastatud teabega.

16. Kokkuvõtlikult järeldub ülaltoodust, et ringkonnakohtu määruse põhjendused on ekslikud osas,

milles tuginetakse Riigiprokuratuuri 29. juuni 2017. a määruse muutmata jätmisel RSVS § 8 ple 1

ja KrMS § 12614 lg 1 ple 3. Seetõttu tuleb ringkonnakohtu määruse vastavad põhjendused asendada

käesoleva määruse põhjendustega.

17. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 390 lgst 1, § 361 lg 1 pdest 3 ja 7, § 362 pst 2 ning

§ 339 lgst 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 25. septembri

2017. a määruse osas, millega tühistati Riigiprokuratuuri 29. juuni 2017. a määrus ning jälitusasutust ja

prokuratuuri kohustati tutvustama kaitsjale täiendavaid osi jälitustoiminguteks antud lubadest ja nende

aluseks olnud taotlustest. Tühistatud osas teeb Riigikohus uue otsustuse, millega jätab

Riigiprokuratuuri 29. juuni 2017. a määruse muutmata. Samuti muudab Riigikohtu kriminaalkolleegium

ringkonnakohtu määruse põhiosa, asendades selle ps 7 toodud põhjendused käesoleva määruse punktides

10–13 märgitud põhjendustega. Muus osas jääb ringkonnakohtu määrus muutmata. Riigikohus rahuldab

prokuröri määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)