1-17-7461/24 · Riigikohtu kriminaalkolleegium

R I I G I K O H U S

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

1177461

Määruse kuupäev

18. jaanuar 2018

Kohtukoosseis

Eesistuja Saale Laos, liikmed Lea Kivi ja Peeter Roosma

Kohtuasi

Teabehanketoimingute

kokkuvõtte

kriminaalmenetluses

tõendina esitamise, jälitustoimingutega kogutud teabe

tutvustamata jätmise ja jälitustoimingute lubade vaidlustamine

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 31. augusti 2017. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

W kaitsja vandeadvokaat Elmer Muna, määruskaebus

Teised määruskaebemenetluse

pooled

Riigiprokurör Laura Feldmanis

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

20. detsember 2017, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 31. augusti 2017. a määrus muutmata.

2. Jätta kaitsja määruskaebus rahuldamata osas, millega vaidlustatakse riigi peaprokuröri

20. jaanuari 2015. a määruse peale esitatud kaebuse läbi vaatamata jätmist.

3. Muus osas jätta määruskaebus läbi vaatamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Riigi peaprokuröri 20. jaanuari 2015. a määrusega otsustati kriminaalmenetluse seadustiku

(KrMS) § 63 lg 11 kohaselt esitada kriminaalmenetluses tõendina julgeolekuasutuste seaduse alusel

kogutud teave, s.o 16. jaanuari 2015. a teabehanketoimingute kokkuvõte. Kogutud teabe kohaselt

võisid AS-i A juhatuse esimees, B OÜ nõukogu esimees ja C OÜ nõukogu esimees X ning AS-i A

juhatuse liige, B OÜ nõukogu liige ja C OÜ nõukogu liige Y nõustuda vara või muu soodustuse

lubamisega ning võtta oma ametiseisundi kasutamise eest AS-i A ja selle tütarettevõtete

lepingulistelt partneritelt vastu vara ja muud soodustust. Seega kahtlustati, et toime on pandud

karistusseadustiku (KarS) §de 294 ja 298 tunnustele vastavad teod (kuni 31. detsembrini 2014

kehtinud karistusseadustiku redaktsioonis KarS §de 293 ja 297 tunnustele vastavad teod).

2. Harju Maakohtu 23. jaanuari 2015. a määrusega anti Riigiprokuratuuri taotlusel luba teha

ajavahemikul 23. jaanuarist kuni 22. märtsini 2015 KrMS §s 1267 sätestatud jälitustoiminguid. Seda

luba pikendati kolm korda: 20. märtsi 2015. a määrusega anti luba jälitustoimingute tegemiseks

ajavahemikul 23. märtsist kuni 22. maini 2015; 22. mai 2015. a määrusega anti luba

jälitustoimingute tegemiseks ajavahemikul 23. maist kuni 22. juulini 2015 ning 22. juuli 2015. a

määrusega anti luba jälitustoimingute tegemiseks ajavahemikul 23. juulist kuni 22. septembrini

2015.

1-17-74611-17-7461

3. 2. juunil 2017 tegi prokuratuur kaitsjatele e-toimiku vahendusel kättesaadavaks kriminaalasja

toimiku, misjärel esitas kahtlustatava W kaitsja vandeadvokaat Elmer Muna Riigiprokuratuurile

taotluse, soovides tutvuda jälitustoiminguteks antud lubade ja nende aluseks olnud prokuratuuri

taotlustega.

4. Riigiprokuratuuri 29. juuni 2017. a määrusega otsustati eelmises punktis nimetatud kohtumäärusi

ja prokuratuuri taotlusi kaitsjale tutvustada osaliselt, s.t osa määruste ning taotluste tekstist kaeti

KrMS § 12614 lg 1 pde 3, 6 ja 7 alusel kinni. Riigiprokuratuuri 29. juuni 2017. a määrust kaitsjale

kättesaadavaks ei tehtud.

5. Kaitsja esitas KrMS § 12616 lg 1 alusel Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotles

Harju Maakohtu 23. jaanuari, 20. märtsi, 22. mai ja 22. juuli 2015. a määruse ning nende määruste

aluseks olnud prokuratuuri taotluste terviktekstide väljanõudmist, nende dokumentide tutvustamist,

Riigiprokuratuuri 29. juuni 2017. a määruse tervikteksti väljanõudmist ja tutvustamist,

lisaargumentide esitamise võimaldamist, Riigiprokuratuuri 29. juuni 2017. a määruse, riigi

peaprokuröri 20. jaanuari 2015. a määruse ja jälitustoiminguteks antud lubade tühistamist ning W

suhtes tehtud teabehanketoimingute ja jälitustoimingute õigusvastaseks tunnistamist. Kokkuvõtlikult

märkis kaitsja järgmist.

5.1. Prokuratuur kattis alusetult osa Harju Maakohtu 23. jaanuari, 20. märtsi, 22. mai ja 22. juuli

2015. a määruse ning nende määruste aluseks olnud taotluste tekstist kinni ja keeldus

põhjendamatult Riigiprokuratuuri 29. juuni 2017. a määruse tutvustamisest. Kinni kaetud andmed ei

kujuta endast riigisaladust.

5.2. Riigi peaprokurör esitas julgeolekuasutuste seaduse alusel kogutud teabe alusetult

kriminaalmenetluses tõendina. Teabehanketoimingute tegemine ega sel viisil kogutud teabe tõendina

kasutamine polnud W suhtes põhjendatud. Samuti polnud riigi peaprokuröril võimalik otsustada

iseseisvalt kogutud teabe tõendina esitamise üle, sest teabehanketoimingute kokkuvõttes kajastati ka

kokkuvõtte koostanud politseiametniku hinnangut kogutud teabele.

5.3. Riigi peaprokuröri 20. jaanuari 2015. a määrus on õigusvastane, sest riigi peaprokuröri ja

teabehanketoimingute tegemist juhtinud isiku vahel oli huvide konflikt. Kuna maakohus tugines

jälitustoiminguteks lubade andmisel teabehanketoimingutega kogutud teabele, mis esitati riigi

peaprokuröri 20. jaanuari 2015. a määrusega kriminaalmenetluses tõendina, on õigusvastased ka

maakohtu lubade alusel tehtud jälitustoimingud.

5.4.

Maakohus kvalifitseeris jälituslubade andmisel kahtlustatavate käitumise ekslikult

KarS §de 294 ja 298 järgi. Samuti ei põhjendatud nõuetekohaselt kuriteokahtlustuse olemasolu ja W

suhtes jälitustoimingute tegemise vajalikkust.

6. Tallinna Ringkonnakohtu 31. augusti 2017. a määrusega jäeti kaitsja kaebus eelmenetluses riigi

peaprokuröri 20. jaanuari 2015. a määruse tühistamise osas läbi vaatamata ja Riigiprokuratuuri

29. juuni 2017. a määruse tutvustamise osas rahuldamata. Muus osas määrati määruskaebus

läbivaatamisele kirjalikus menetluses ning kohtumenetluse pooltele anti seoses Riigiprokuratuuri 29. juuni

2017. a määruse tühistamise ning Harju Maakohtu 23. jaanuari, 20. märtsi, 22. mai ja 22. juuli

2015. a määruse ning kohtumääruste aluseks olnud taotluste terviktekstide kaitsjale tutvustamise

taotlusega tähtaeg oma seisukohtade ja taotluste esitamiseks. Samas määruses märgiti, et

jälitustoiminguteks antud lubade tühistamise taotluse osas antakse pooltele tähtaeg seisukohtade ja

taotluste esitamiseks pärast seda, kui ringkonnakohus on hinnanud lubade ja nende aluseks olnud

2(5)

1-17-74611-17-7461

taotluste osalise tutvustamata jätmise seaduslikkust. Kokkuvõtlikult olid ringkonnakohtu seisukohad

järgmised.

6.1. KrMS § 12616 lg 1 kohaselt võib kriminaalmenetluse seadustiku 15. peatükis sätestatud korras

vaidlustada kohtumääruse, millega anti samas seadustikus nimetatud alusel luba jälitustoimingu

tegemiseks. Kuna kriminaalmenetluse seadustik ei näe ette võimalust vaidlustada koos

jälitustoimingu loaga ka nende tõendite lubatavust, millele jälitusloa andmisel tugineti, tuleb kaitsja

kaebus jätta riigi peaprokuröri 20. jaanuari 2015. a määruse tühistamise osas läbi vaatamata.

Ringkonnakohtul pole jälitustoimingu loa vaidlustamiseks toimuva määruskaebemenetluse raames

pädevust kontrollida julgeolekuasutuste seaduse alusel kogutud teabe tõendina esitamise

seaduslikkust.

6.2. Riigiprokuratuuri 29. juuni 2017. a määrust pole võimalik kaitsjale tutvustada, sest see

dokument sisaldab korrakaitse riigisaladust riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse (RSVS)

§ 8 p 1 mõttes. Muu hulgas käsitletakse vaidlusaluses määruses jälitustoiminguid, millest pole

isikuid veel teavitatud.

6.3. Ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse osas, millega jäeti kaitsja kaebus

läbi vaatamata. Muus osas pole ringkonnakohtu määrus vaidlustatav.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

7. Tallinna Ringkonnakohtu 31. augusti 2017. a määruse peale esitas kaebuse W kaitsja

vandeadvokaat E. Muna, kes taotleb ringkonnakohtu määruse tühistamist osas, millega jäeti riigi

peaprokuröri 20. jaanuari 2015. a määruse tühistamise taotlus läbi vaatamata ja Riigiprokuratuuri 29. juuni

2017. a määruse tutvustamise taotlus rahuldamata. Kaitsja palub teha tühistatud osas uue määruse,

millega tühistada riigi peaprokuröri 20. jaanuari 2015. a määrus ja tunnistada W suhtes tehtud

teabehanketoimingud õigusvastaseks. Samuti taotleb kaitsja Riigiprokuratuuri 29. juuni 2017. a määruse

väljanõudmist ja tutvustamist, lisaargumentide esitamise võimaldamist ning Riigiprokuratuuri

29. juuni 2017. a määruse tühistamist. Kokkuvõtlikult märgitakse kaebuses järgmist.

7.1. Ringkonnakohus jättis kaitsja kaebuse riigi peaprokuröri 20. jaanuari 2015. a määruse

tühistamise osas alusetult läbi vaatamata. Riigikohus on selgitanud, et olukorras, kus isik esitab

kohtu poolt jälitustoiminguks loa andmise määruse peale KrMS § 12616 lg 1 alusel määruskaebuse,

mõjutab selle loa ja viimase aluseks olnud taotluse tutvustamise ulatus vahetult seda, kuivõrd

tõhusalt saab isik määruskaebemenetluses jälitustoimingu loa õiguspärasusele vastu vaielda. Seega

on jälitustoimingu loa ja selle aluseks olnud prokuratuuri taotluse teksti osalise tutvustamata jätmise

õiguspärasuse hindamine käsitatav osana õiglase ja efektiivse määruskaebemenetluse eelduste

loomisest ning tõhusa õiguskaitse tagamiseks tuleb loa ja taotluse osalise tutvustamata jätmise

seaduslikkust hinnata jälitustoimingu loa vaidlustamiseks toimuva määruskaebemenetluse raames

(vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17. aprilli 2017. a määrus kohtuasjas nr 311117, p 58).

7.2. Analoogiliselt jälitustoimingu lubade ja nende aluseks olnud taotluste osalise tutvustamata

jätmise õiguspärasusega tuleks praeguses asjas kontrollida ka riigi peaprokuröri 20. jaanuari 2015. a

määruse seaduslikkust. Kõnealuse määrusega esitati julgeolekuasutuste seaduse alusel kogutud teave

kriminaalmenetluses tõendina ja see tõend oli ainus jälituslubade andmise alus. Riigi peaprokuröri määruse

õiguspärasust hindamata pole võimalik kontrollida W suhtes tehtud jälitustoimingute seaduslikkust.

7.3. Riigi peaprokuröri 20. jaanuari 2015. a määrus on riigi peaprokuröri ja teabehanketoimingute

tegemist juhtinud isiku vahelise huvide konflikti tõttu õigusvastane. Samuti esitas riigi peaprokurör

3(5)

1-17-74611-17-7461

julgeolekuasutuste seaduse alusel kogutud teabe alusetult kriminaalmenetluses tõendina.

Teabehanketoimingute tegemine ega sel viisil kogutud teabe tõendina kasutamine ei olnud W suhtes

põhjendatud.

7.4. Ringkonnakohus käsitas Riigiprokuratuuri 29. juuni 2017. a määruses sisalduvat teavet alusetult

riigisaladusena ja keeldus määruse tutvustamisest. RSVS § 8 p 1 kohaselt on korrakaitse riigisaladus

jälitusasutuste poolt jälitustegevuse käigus kogutud teave ning teabe kogumisel kasutatud

meetodeid, taktikat ja vahendeid käsitlev teave, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta

Eesti Vabariigi julgeolekut. Sellise teabe salastatus kustub ulatuses, mis on kantud

kriminaaltoimikusse või mida tutvustatakse isikule, kelle suhtes jälitustoiming tehti, või isikule,

kelle perekonna- või eraelu puutumatust jälitustoiminguga riivati. Praegusel juhul kaeti jälitusload ja

nende aluseks olnud taotlused kinni osas, mis puudutavad jälitustoimingutele allutatud isikut nr 8, kes on AS-

i D juhatuse liige ja AS-i C nõukogu liige Z. Z-i suhtes jälitustoimingute tegemine nähtub aga muudest

kriminaaltoimiku materjalidest ja nende jälitustoimingute käigus kogutud teabe avalikuks tulek ei saaks

kahjustada Eesti Vabariigi julgeolekut.

8. Määruskaebusele esitas vastuse riigiprokurör Laura Feldmanis, kelle hinnangul on

ringkonnakohtu määrus seaduslik. Kokkuvõtlikult märgib prokurör järgmist.

8.1. Julgeolekuasutuste seaduse alusel teabe salajane kogumine pole käsitatav jälitustoiminguna ja

sellele ei laiene KrMS §s 12616 sätestatud kaebekord. Samuti pole põhjust lähtuda riigi peaprokuröri

20. jaanuari 2015. a määruse vaidlustamisel analoogiast jälitustoimingu lubade ja nende aluseks olnud

taotluste tutvustamata jätmise vaidlustamisega. Julgeolekuasutuste seaduse alusel kogutud teabe

tõendina esitamine ei mõjuta vahetult jälitustoimingu seaduslikkust. Ka Riigikohus leidis

14. detsembri 2017. a määruses kohtuasjas nr 1177077, et KrMS § 63 lg 11 alusel tehtud riigi

peaprokuröri määrus ei ole KrMS §s 12616 sätestatud korras vaidlustatav.

8.2. Riigiprokuratuuri 29. juuni 2017. a määrus sisaldab riigisaladust ja asub jälitustoimikus.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9. Riigikohtu kriminaalkolleegium selgitas 14. detsembri 2017. a määruses kohtuasjas nr 1177077,

et KrMS § 12616 lgs 1 sätestatud määruskaebuse esitamise õigus on kitsalt piiritletud vaid

kriminaalmenetluse seadustikus nimetatud alusel kohtu poolt jälitustoiminguks antud loa

vaidlustamisega ning jälitustoimingu aluseks olnud teabe saamise õiguspärasus ja tõendina

kasutamine ei mõjuta automaatselt jälitustoimingu loa seaduslikkust. Teabehanketoimingute

kokkuvõtte kriminaalmenetluses tõendina esitamine on vaidlustatav kriminaalmenetluse

seadustiku 8. peatüki 5. jaos ette nähtud uurimiskaebemenetluses ja teabehanketoimingute

kokkuvõtte tõendina lubatavuse küsimus lahendatakse kriminaalasja sisulise arutamise käigus

(vt viidatud lahendi pd 58–60). Jäädes eeltoodud seisukohtade juurde, leiab kolleegium, et

ringkonnakohus jättis riigi peaprokuröri 20. jaanuari 2015. a määruse seaduslikkust puudutavad

väited õigustatult tähelepanuta ja kaitsja kaebuse vastavas osas läbi vaatamata.

10. Kuigi ringkonnakohus märkis, et tema 31. augusti 2017. a määrus on vaidlustatav üksnes osas,

millega jäeti kaitsja kaebus läbi vaatamata, taotletakse Riigikohtule esitatud määruskaebuses

ringkonnakohtu määruse tühistamist ka osas, millega jäeti kaitsja kaebus rahuldamata. Kolleegiumi

hinnangul puudub kaitsjal viimati märgitud küsimuses edasikaebeõigus.

11. Nimelt jättis ringkonnakohus rahuldamata kaitsja taotluse tutvuda Riigiprokuratuuri 29. juuni

2017. a määrusega, mis sisaldab põhjendusi maakohtu jälituslubade ja nende aluseks olnud taotluste

4(5)

1-17-74611-17-7461

osalise tutvustamata jätmise kohta. Kuna jälituslubade ja nende aluseks olnud taotluste tutvustamata

jätmise seaduslikkus kujutab endast osa ringkonnakohtus arutamisele tulevast kohtuasjast ja

Riigiprokuratuuri määrusega tutvumine võis mõjutada kaitsja täiendavaid seisukohti selles

küsimuses, tuli ringkonnakohtul otsustada määrusele ligipääsu üle eelmenetluses. Ilma selle

küsimuse lahendamiseta poleks olnud võimalik määrata KrMS § 331 lg 11 p 2 alusel pooltele

tähtaega seisukohtade ja taotluste esitamiseks Riigiprokuratuuri 29. juuni 2017. a määruse

tühistamise osas ning Harju Maakohtu 23. jaanuari, 20. märtsi, 22. mai ja 22. juuli 2015. a määruse

ning kohtumääruste aluseks olnud taotluste terviktekstide kaitsjale tutvustamise osas. Teisisõnu oli

Riigiprokuratuuri määrusele ligipääsu üle otsustamine kohtuasja ringkonnakohtus arutamisele

määramise vältimatu eeldus. Kuna KrMS § 385 p 25 kohaselt ei ole kriminaalasja ringkonnakohtus

arutamisele määramise määrus määruskaebe korras vaidlustatav, ei saa vaidlustada ka

Riigiprokuratuuri 29. juuni 2017. a määrusele juurdepääsust keeldumist. Seetõttu tuleb kaitsja

kaebus jätta vastavas osas läbi vaatamata.

12. Seisukohta, et ringkonnakohtu eelmenetluses tehtav otsustus andmete tutvustamata jätmise

määrusele juurdepääsu võimaldamise kohta pole asjas tehtavast lõpplahendist eraldi vaidlustatav,

toetab täiendavalt seegi, et KrMS § 12616 lg 1 alusel toimuvas määruskaebemenetluses on

ringkonnakohtu üks põhiülesanne kontrollida jälituslubade ja nende aluseks olnud taotluste osalise

tutvustamata jätmise seaduslikkust. Kuna üldjuhul keeldub prokuratuur andmete tutvustamata

jätmise määrusele juurdepääsust olukorras, kus kõnealune määrus kajastab prokuratuuri hinnangul

samu kaitsmisväärseid andmeid, mis jälitusload ja nende aluseks olnud taotlused, pole

ringkonnakohtu eelmenetluses tehtava otsustuse eraldi vaidlustamine põhjendatud. Andmete

tutvustamata jätmise seaduslikkuse osas võetakse lõplik seisukoht edasise määruskaebemenetluse

käigus. Ka praegusel juhul ei hinnanud ringkonnakohus vaidlustatavas määruses maakohtu

jälituslubade ja nende aluseks olnud prokuratuuri taotluste terviktekstide tutvustamata jätmise

seaduslikkust.

13. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 390 lgst 1 ja § 361 lg 1 pst 1, jätab Riigikohtu

kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 31. augusti 2017. a määruse muutmata ja kaitsja

määruskaebuse rahuldamata osas, millega vaidlustatakse riigi peaprokuröri 20. jaanuari 2015. a

määruse peale esitatud kaebuse läbi vaatamata jätmist. Muus osas jätab Riigikohus määruskaebuse läbi

vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)