1-17-7461/23 · Riigikohtu kriminaalkolleegium

R I I G I K O H U S

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

1177461

Määruse kuupäev

18. jaanuar 2018

Kohtukoosseis

Eesistuja Saale Laos, liikmed Lea Kivi ja Peeter Roosma

Kohtuasi

Jälitustoimingutega kogutud teabe tutvustamata jätmise

vaidlustamine

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 13. septembri 2017. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Riigiprokurör Laura Feldmanis ja W kaitsja vandeadvokaat

Elmer Muna, määruskaebused

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

20. detsember 2017, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 13. septembri 2017. a määrus osas, millega

1.1. tühistati osaliselt Riigiprokuratuuri 29. juuni 2017. a määrus;

1.2. kohustati

jälitusasutust ja prokuratuuri tutvustama kaitsjale täiendavaid osi

jälitustoiminguteks antud lubadest ja nende aluseks olnud taotlustest.

2. Tühistatud osas teha uus otsustus, millega jätta Riigiprokuratuuri 29. juuni 2017. a määrus

muutmata.

3. Muuta Tallinna Ringkonnakohtu 13. septembri 2017. a määruse põhiosa, asendades selle ps 6

toodud põhjendused käesoleva määruse punktides 11–14 märgitud põhjendustega.

4. Muus osas jätta ringkonnakohtu määrus muutmata.

5. Prokuröri määruskaebus rahuldada.

6. Kaitsja määruskaebus jätta rahuldamata.

7. Arvata menetluskulude hulka W valitud kaitsjale Riigikohtus toimunud

määruskaebemenetluses makstud tasu 1040 (üks tuhat nelikümmend) eurot.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Riigi peaprokuröri 20. jaanuari 2015. a määrusega otsustati kriminaalmenetluse seadustiku

(KrMS) § 63 lg 11 kohaselt esitada kriminaalmenetluses tõendina julgeolekuasutuste seaduse alusel

kogutud teave, s.o 16. jaanuari 2015. a teabehanketoimingute kokkuvõte. Kogutud teabe kohaselt

võisid AS-i A juhatuse esimees, B OÜ nõukogu esimees ja C OÜ nõukogu esimees X ning AS-i A

juhatuse liige, B OÜ nõukogu liige ja C OÜ nõukogu liige Y nõustuda vara või muu soodustuse

lubamisega ning võtta oma ametiseisundi kasutamise eest AS-i A ja selle tütarettevõtete

lepingulistelt partneritelt vastu vara ja muud soodustust. Seega kahtlustati, et toime on pandud

karistusseadustiku (KarS) §de 294 ja 298 tunnustele vastavad teod (kuni 31. detsembrini 2014

kehtinud karistusseadustiku redaktsioonis KarS §de 293 ja 297 tunnustele vastavad teod).

2. Harju Maakohtu 23. jaanuari 2015. a määrusega anti Riigiprokuratuuri taotlusel luba teha

ajavahemikul 23. jaanuarist kuni 22. märtsini 2015 KrMS §s 1267 sätestatud jälitustoiminguid. Seda

1-17-74611-17-7461

luba pikendati kolm korda: 20. märtsi 2015. a määrusega anti luba jälitustoimingute tegemiseks

ajavahemikul 23. märtsist kuni 22. maini 2015; 22. mai 2015. a määrusega anti luba

jälitustoimingute tegemiseks ajavahemikul 23. maist kuni 22. juulini 2015 ning 22. juuli 2015. a

määrusega anti luba jälitustoimingute tegemiseks ajavahemikul 23. juulist kuni 22. septembrini

2015.

3. 2. juunil 2017 tegi prokuratuur kaitsjatele e-toimiku vahendusel kättesaadavaks kriminaalasja

toimiku, misjärel esitas kahtlustatava W kaitsja vandeadvokaat Elmer Muna Riigiprokuratuurile

taotluse, soovides tutvuda jälitustoiminguteks antud lubade ja nende aluseks olnud prokuratuuri

taotlustega.

4. Riigiprokuratuuri 29. juuni 2017. a määrusega otsustati eelmises punktis nimetatud kohtumäärusi

ja prokuratuuri taotlusi kaitsjale tutvustada osaliselt, s.t osa määruste ning taotluste tekstist kaeti

KrMS § 12614 lg 1 pde 3, 6 ja 7 alusel kinni. Riigiprokuratuuri 29. juuni 2017. a määrust kaitsjale

kättesaadavaks ei tehtud.

5. Kaitsja esitas KrMS § 12616 lg 1 alusel Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotles

Riigiprokuratuuri 29. juuni 2017. a määruse tühistamist, Harju Maakohtu 23. jaanuari, 20. märtsi,

22. mai ja 22. juuli 2015. a määruse ning nende määruste aluseks olnud prokuratuuri taotluste

terviktekstide väljanõudmist ja tutvustamist, lisaargumentide esitamise võimaldamist,

jälitustoiminguteks antud lubade tühistamist ning W suhtes tehtud jälitustoimingute õigusvastaseks

tunnistamist. Kokkuvõtlikult märkis kaitsja järgmist.

5.1. Prokuratuur keeldus alusetult eelnimetatud määruste ning nende aluseks olnud taotluste

terviktekstide tutvustamisest. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse (RSVS) § 8 p 1 kohaselt

on korrakaitse riigisaladus jälitusasutuste poolt jälitustegevuse käigus kogutud teave ning teabe

kogumisel kasutatud meetodeid, taktikat ja vahendeid käsitlev teave, välja arvatud teave, mille

avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. Sellise teabe salastatus kustub ulatuses, mis

on kantud kriminaaltoimikusse või mida tutvustatakse isikule, kelle suhtes jälitustoiming tehti, või

isikule, kelle perekonna- või eraelu puutumatust jälitustoiminguga riivati. Praegusel juhul kaeti

jälitusload ja nende aluseks olnud taotlused kinni osas, mis puudutavad jälitustoimingutele allutatud isikut

nr 8, kes on AS-i D juhatuse liige ja AS-i E nõukogu liige Z. Z-i suhtes jälitustoimingute tegemine nähtub aga

muudest kriminaaltoimiku materjalidest ja nende jälitustoimingute käigus kogutud teabe avalikuks tulek ei

saaks kahjustada Eesti Vabariigi julgeolekut.

5.2. Maakohus tugines jälituslubade andmisel lubamatutele tõenditele ning kvalifitseeris

kahtlustatavate käitumise ekslikult KarS §de 294 ja 298 järgi. Samuti ei põhjendatud nõuetekohaselt

kuriteokahtlustuse olemasolu ega W suhtes jälitustoimingute tegemise vajalikkust.

6. Tallinna Ringkonnakohtu 13. septembri 2017. a määrusega rahuldati kaitsja taotlus osaliselt.

Ringkonnakohus kohustas jälitusasutust ja prokuratuuri tutvustama kaitsjale täiendavaid osi

käesoleva määruse ps 5 loetletud dokumentidest, märkides kokkuvõtlikult järgmist.

6.1. Riigiprokuratuuri 29. juuni 2017. a määrusega anti luba jätta Harju Maakohtu 23. jaanuari,

20. märtsi, 22. mai ja 22. juuli 2015. a määrus ning nende määruste aluseks olnud prokuratuuri

taotlused tutvustamata osas, kus käsitletakse jälitustoiminguid, millest pole isikuid veel teavitatud,

ja osas, kus kajastatakse jälitusasutuste meetodeid ja taktikaid. Esimesel juhul tugineti dokumentide

kinnikatmisel KrMS § 12614 lg 1 pdele 3 ja 7 ning teisel juhul KrMS § 12614 lg 1 pdele 3, 6 ja 7.

2(7)

1-17-74611-17-7461

6.2. Jälituslubade ja nende aluseks olnud taotluste osaline kinnikatmine KrMS § 12614 lg 1 pde 3 ja

7 alusel on põhjendatud. Harju Maakohtu 14. septembri 2016. a määrusega anti KrMS § 12613 lgs 4

sätestatud korras luba jätta osa isikuid jälitustoimingutest teavitamata, mistõttu pole võimalik nende

jälitustoimingutega kogutud andmeid tutvustada. Kui isikuid pole jälitustoimingutest teavitatud, on

jälitustoimingutega kogutud teave riigisaladus (RSVS § 8 p 1 kolmas lause).

6.3. KrMS § 12614 lg 1 p 6 alusel võib keelduda andmete tutvustamisest, kui nende andmete põhjal

on võimalik teha järeldusi jälitustoimingu tegemise konkreetse viisi või jälitustoimingu tegemisel

kasutatavate vahendite kohta ning andmete tutvustamine võib seetõttu seada ohtu samalaadsete

jälitustoimingute edaspidise efektiivsuse. Praegusel juhul vastab jälitustoiminguteks antud lubade ja

nende aluseks olnud taotluste kinni kaetud tekst eeltoodud nõuetele osaliselt. Muus osas kajastab

kinni kaetud tekst teavet, millest nähtub, et kohtult taotleti jälitustoiminguks luba ja et selle

jälitustoimingu tegemine on tehniliselt võimalik. Sellise teabe varjamine pole põhjendatud.

Eelnevast nähtuvalt tuleb kaitsjale tutvustada täiendavaid osi Harju Maakohtu 23. jaanuari,

20. märtsi, 22. mai ja 22. juuli 2015. a määrusest ning nende määruste aluseks olnud prokuratuuri

taotlusest.

7. Ringkonnakohtu määruse peale esitasid kaebused riigiprokurör Laura Feldmanis ja W kaitsja

vandeadvokaat E. Muna.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

8. Prokurör taotleb Tallinna Ringkonnakohtu 13. septembri 2017. a määruse tühistamist osas,

millega tühistati Riigiprokuratuuri 29. juuni 2017. a määrus ning kohustati jälitusasutust ja

prokuratuuri tutvustama kaitsjale täiendavaid osi jälitustoiminguteks antud lubadest ja nende aluseks

olnud taotlustest. Tühistatud osas palub prokurör jõustada Riigiprokuratuuri 29. juuni 2017. a määrus

või saata kohtuasi ringkonnakohtule uueks arutamiseks. Kokkuvõtlikult märgitakse määruskaebuses

järgmist.

8.1. Ringkonnakohus tühistas alusetult Riigiprokuratuuri 29. juuni 2017. a määruse ning kohustas

jälitusasutust ja prokuratuuri tutvustama kaitsjale andmeid jälituslubade kohta, mille alusel

jälitustoiminguid ei tehtud. KrMS § 12613 lg 1 kohaselt teavitatakse isikut tema suhtes tehtud

jälitustoimingu ajast ja liigist ning tulenevalt KrMS § 12614 lg 1 esimesest lausest võimaldatakse

teavitatud isikul soovi korral tutvuda tema kohta kogutud andmetega ja jälitustoimingu käigus

tehtud foto, filmi, heli- või videosalvestise või muu teabetalletusega. KrMS § 12616 lgs 1 sätestatud

kaebeõiguse tagamiseks tuleb KrMS § 12614 lg 1 esimese lause alusel tutvustada ka jälituslube ja

nende aluseks olnud prokuratuuri taotlusi. Tegemata jäetud jälitustoiminguid puudutavat teavet

isikule ei tutvustata.

8.2. Ka tegemata jäetud jälitustoimingutega seotud andmed kujutavad endast riigisaladust.

Riigikohtu kriminaalkolleegium selgitas 21. mai 2012. a otsuses kriminaalasjas nr 3113112, et

RSVS § 8 p 1 kolmandast lausest tulenevalt pole jälitustoiminguga kogutud ja jälitusprotokollis

vormistatud tõendusteave üldjuhul enam riigisaladus osas, mis on võetud kriminaaltoimikusse.

Kuivõrd jälitusprotokolli kantav teave on üldjuhul sama, mis kajastub ka eeluurimiskohtuniku poolt

jälitustoimingu tegemiseks väljastatavas loas, siis puudub mõistlik põhjus jätta kohtueelse menetluse

lõpule viimisel koos jälitusprotokolliga kriminaaltoimikusse võtmata ka see kohtu luba, mis

moodustas konkreetsel juhul jälitustoimingu tegemise aluse. Jälitustoimingu aluseks oleva kohtu loa

võib jätta koos jälitusprotokolliga kriminaaltoimikusse võtmata vaid nendel erandlikel juhtudel, mil

kohtu luba sisaldab veel muud jälitusprotokollis kajastamata teavet (nt teabe kogumisel kasutatud

meetodeid, taktikat ja vahendeid käsitlev teave või kriminaalmenetlusse kaasamata kolmandaid

3(7)

1-17-74611-17-7461

isikuid puudutav teave), mille salastatus pole kustunud (vt viidatud lahendi p 10). Eelnevast nähtub,

et kui jälitustoiminguga kogutud teavet kriminaaltoimikusse ei kanta, siis on selle toimingu

tegemisega seotud teave riigisaladus. Jälitusloa andmist puudutav teave jääb salastatuks ka juhul,

kui selle loa alusel jälitustoimingut ei tehta.

8.3. Praeguses asjas vaidluse all olevad andmed on käsitatavad riigisaladusena ka seetõttu, et need

sisaldavad teavet jälitusasutuse meetodite ja taktikate kohta.

9. Kaitsja taotleb ringkonnakohtu määruse tühistamist osas, millega jäeti Riigiprokuratuuri 29. juuni

2017. a määrus muutmata ning jälitustoiminguteks antud load ja nende aluseks olnud prokuratuuri

taotlused kaitsjale osaliselt tutvustamata. Tühistatud osas palub kaitsja teha uue määruse, millega

tühistada Riigiprokuratuuri 29. juuni 2017. a määrus ning tutvustada Harju Maakohtu 23. jaanuari,

20. märtsi, 22. mai ja 22. juuli 2015. a määruse ja kohtumääruste aluseks olnud prokuratuuri

taotluste terviktekste. Kokkuvõtlikult märgitakse määruskaebuses järgmist.

9.1. Ringkonnakohus keeldus põhjendamatult jälitustoiminguteks antud lubade ja nende aluseks

olnud taotluste terviktekstide tutvustamisest. Asjaolu, et Harju Maakohtu eeluurimiskohtunik andis

loa jätta teised isikud osast jälitustoimingutest teavitamata, ei õigusta W kaitseõiguse riivamist.

9.2. Samuti ei sisalda eelviidatud dokumendid riigisaladust. Jälitustoiminguteks antud load ja nende

aluseks olnud prokuratuuri taotlused kaeti kinni osas, mis puudutavad jälitustoimingutele allutatud isikut

nr 8, kes on AS-i D juhatuse liige ja AS-i E nõukogu liige Z. Z-i suhtes jälitustoimingute tegemine nähtub aga

muudest kriminaaltoimiku materjalidest ja nende jälitustoimingute käigus kogutud teabe avalikuks tulek ei

saaks kahjustada Eesti Vabariigi julgeolekut.

9.3.

Ringkonnakohtu määrus on vastuolus valitseva kohtupraktikaga. Riigikohtu

kriminaalkolleegium märkis 30. juuni 2014. a otsuses kriminaalasjas nr 3111414, et

KrMS § 12614 lg 1 p 3 õigustab sellise teabe tutvustamisest keeldumist, mis on riigisaladus või

salastatud välisteave, sõltumata selle kogumisest jälitustoiminguga (vt viidatud otsuse p 666).

Praeguses asjas leidis ringkonnkohus, et sama sätte alusel võib jätta tutvustamata ka

jälitustoiminguga kogutud teabe, kui isikut ei ole jälitustoimingust teavitatud.

10. Kaitsja määruskaebusele esitas vastuse riigiprokurör L. Feldmanis, kelle hinnangul on

jälituslubade ja nende aluseks olnud taotluste osaline kinnikatmine seaduslik. Vastavad põhjendused

on esitatud Riigiprokuratuuri 29. juuni 2017. a määruses, mis sisaldab riigisaladust ja asub

jälitustoimikus.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

11. Kolleegiumi hinnangul on prokuröri määruskaebus põhjendatud. KrMS § 12613 lg 1 kohaselt

teavitatakse isikut jälitustoimingu tegemise loa tähtaja lõppemise korral tema suhtes tehtud

jälitustoimingu ajast ja liigist ning tulenevalt KrMS § 12614 lg 1 esimesest lausest võimaldatakse

teavitatud isikul soovi korral tutvuda tema kohta kogutud andmetega ja jälitustoimingu käigus

tehtud foto, filmi, heli- või videosalvestise või muu teabetalletusega. KrMS § 12616 lgs 1 sätestatud

kaebeõiguse tagamiseks on isikul KrMS § 12614 lg 1 esimese lause alusel õigus tutvuda ka

dokumentidega, mis on olnud jälitustoiminguga tema kohta andmete kogumise aluseks

(vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17. aprilli 2017. a määrus kohtuasjas nr 311117, p 52).

KrMS § 12614 lg 1 teine lause näeb ette alused, millal võib jätta andmed osaliselt või täielikult

tutvustamata. Seega nähtub eelnevast, et isikut ei teavitata tema suhtes tegemata jäetud

jälitustoimingutest ja isikul pole õigust neid toiminguid puudutavate andmetega tutvuda. Samuti ei

4(7)

1-17-74611-17-7461

tugineta kõnealuses olukorras teabe tutvustamata jätmisel KrMS § 12614 lg 1 teises lauses loetletud

alustele, sest KrMS § 12613 lg 1 ja § 12614 lg 1 esimene lause ei kohusta riiki seda teavet isikule

tutvustama. Kuna Harju Maakohtu 23. jaanuari, 20. märtsi, 22. mai ja 22. juuli 2015. a määruse ning

nende määruste aluseks olnud taotluste kinni kaetud osad sisaldavad tegemata jäetud

jälitustoiminguid puudutavaid andmeid, keeldus prokuratuur õigustatult nende andmete kaitsjale

tutvustamisest.

12. Jälituslubade ja nende aluseks olnud taotluste kinni kaetud osad sisaldavad ka andmeid

jälitustoimingute kohta, millest polnud isikuid Riigiprokuratuuri 29. juuni 2017. a määruse tegemise

ajaks teavitatud, sest Harju Maakohtu 14. septembri 2016. a määrusega anti KrMS § 12613 lg 4

alusel luba jätta isikud nendest toimingutest teavitamata kuni üheks aastaks. Arvestades, et

KrMS § 12614 lg 1 esimese lause kohaselt tekib isikul õigus tutvuda tema kohta kogutud andmetega

ja jälitustoimingu käigus tehtud foto, filmi, heli- või videosalvestise või muu teabetalletusega alates

hetkest, mil teda on jälitustoimingust teavitatud, polnud ka W-l õigust enne Harju Maakohtu

14. septembri 2016. a määruses märgitud tähtaja möödumist tutvuda võimalike andmetega, mis

kõnealuste jälitustoimingutega tema kohta koguti. Seega on ka nende andmete kinnikatmine

põhjendatud.

13. Kuigi ringkonnakohus tugines KrMS § 12614 lg 1 pdele 6 ja 7 üksnes tegemata jäetud

jälitustoiminguid puudutavate andmete osas, õigustasid nendest sätetest tulenevad põhimõtted

Riigikohtu hinnangul kaudselt kõigi vaidlusaluste andmete kinnikatmist. Nimelt selgitas

Riigiprokuratuur ringkonnakohtule esitatud vastustes üksikasjalikult, kuidas võib praeguses asjas

kinni kaetud andmete tutvustamise tulemusena edastada jälitusasutuse meetodite ja taktika kohta

teavet, mille avalikuks tulek võib seada ohtu samalaadsete jälitustoimingute edaspidise efektiivsuse.

Prokuratuur märkis õigesti sedagi, et KrMS § 12614 lgs 1 nimetatud teabe tutvustamine on

kaalutlusotsus, mille tegemisel tuleb otsustada, kas andmete tutvustamisega kaasnev oht mõnele

KrMS § 12614 lg 1 pdega 1–7 kaitstavale hüvele kaalub konkreetsel juhul üles andmete tutvustamata

jätmisega kaasneva jälitustoimingule allutatud isiku põhiõiguste riive (vt ka Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 17. aprilli 2017. a määrus kohtuasjas nr 311117, p 53).

14. Kaaludes praeguses asjas ühelt poolt kinni kaetud andmete tutvustamata jätmisega kaasnevat

kaitseõiguse riive suurust ja teiselt poolt kõnealuste andmete tutvustamisega kaasnevat ohtu

samalaadsete jälitustoimingute edaspidisele efektiivsusele, nõustub kolleegium Riigiprokuratuuriga.

Harju Maakohtu 23. jaanuari, 20. märtsi, 22. mai ja 22. juuli 2015. a määruse ning nende määruste

aluseks olnud prokuratuuri taotluste osaline kinnikatmine on KrMS § 12614 lg 1 pde 6 ja 7 alusel

põhjendatud. Hinnates jälitusasutuse meetodite ja taktika kohta teabe edastamise ohu suurust, ei

arvestanud ringkonnakohus kõiki Riigiprokuratuuri vastuses nimetatud asjakohaseid argumente ning

rikkus Riigiprokuratuuri 29. juuni 2017. a määruse tühistamisega oluliselt kriminaalmenetlusõigust

KrMS § 339 lg 2 mõttes. Selle vea tõttu tuleb ringkonnakohtu määrus osaliselt tühistada.

15. Samas pole prokuratuuri ja ringkonnakohtu viide KrMS § 12614 lg 1 ple 3 asjakohane.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on varem selgitanud, et kuigi KrMS § 12614 lg 1 punktides 1–2 ja

4–6 nimetatud andmed on jälitustoimingutega seoses ühtlasi ka korrakaitse riigisaladus RSVS § 8

tähenduses, on seadusandja neid aluseid siiski eristanud iseseisvate tutvustamata jätmise alustena,

mistõttu juurdepääs nendele andmetele ei sõltu riigisaladusele juurdepääsu õigusest riigisaladuse ja

salastatud välisteabe seaduse tähenduses. Seda kinnitab ka RSVS § 8 p 1 kolmas lause, mille

kohaselt kustub jälitustegevuse käigus kogutud teabe ning selle kogumisel kasutatud meetodeid,

taktikat ja vahendeid käsitleva teabe salastatus kriminaaltoimikusse kandmise kõrval ka teabe

tutvustamisel isikule, kelle suhtes jälitustoiming tehti, või isikule, kelle perekonna- või eraelu

puutumatust jälitustoiminguga riivati. KrMS § 12614 lg 1 p 3 peab silmas eelkõige olukorda, kus

5(7)

1-17-74611-17-7461

jälitustoimik sisaldab teavet, mis on riigisaladus või salastatud välisteave, sõltumata selle

kogumisest jälitustoiminguga; näiteks salvestatakse jälitustoimingu käigus vestlus, mille käigus

arutatakse riigisaladusena käsitatavaid andmeid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. juuni

2014. a otsus kriminaalasjas nr 3111414, p 666).

16. Ringkonnakohus põhjendas osa vaidlusaluste andmete tutvustamata jätmisel

KrMS § 12614 lg 1 ple 3 tuginemist sellega, et isikuid ei ole jälitustoimingutest teavitatud ja neile

pole jälitustoimingutega seotud andmeid tutvustatud. Kolleegium sellise mõttekäiguga ei nõustu.

KrMS § 12614 alusel tuleb kõigepealt otsustada, kas RSVS § 8 ps 1 nimetatud teavet isikule

tutvustada, ning jaatava vastuse korral kustub RSVS § 8 p 1 kolmanda lause alusel tutvustatud teabe

salastatus. Olukorras, kus teabe salastatuse kustumine sõltub teabe tutvustamisest, pole võimalik

tutvustamise üle otsustamisel tugineda asjaolule, et tegemist on salastatud teabega. Õigustades

KrMS § 12614 lg 1 ple 3 tuginemist asjaoluga, et vaidlusalust teavet pole kriminaaltoimikusse

võetud, tegi prokurör ringkonnakohtuga sarnase vea.

17. Kokkuvõtlikult järeldub ülaltoodust, et ringkonnakohtu määruse põhjendused on ekslikud osas,

milles tuginetakse Riigiprokuratuuri 29. juuni 2017. a määruse muutmata jätmisel RSVS § 8 ple 1

ja KrMS § 12614 lg 1 ple 3. Seetõttu tuleb ringkonnakohtu määruse vastavad põhjendused asendada

käesoleva määruse põhjendustega.

18. Ülejäänud kaitsja etteheited on alusetud. Nimelt tugines prokuratuur dokumentide kinnikatmisel

ka KrMS § 12614 lg 1 ple 7, mille kohaselt võib isikule jätta tutvustamata andmed, mida ei ole

võimalik eraldada ja esitada selliselt, et neist ei ilmneks andmed, mis on loetletud sama paragrahvi

esimese lõike punktides 1–6. Praegusel juhul on jälituslubade ja nende aluseks olnud taotluste kinni

kaetud osades ka sellist teavet, mida ei saaks eraldi võetuna tutvustamata jätta, kuid mida

konkreetses lauses või tekstilõigus sisaldumise tõttu on siiski varjatud, sest vastasel juhul ilmneksid

konkreetsest lausest või tekstilõigust muud KrMS § 12614 lg 1 ps 6 sätestatud andmed, mida pole

võimalik avaldada. Kolleegiumi arvates ei saa sel põhjusel määruskaebuses osutatud konkreetsete

andmete kinnikatmist lugeda põhjendamatuks.

19. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 390 lgst 1, § 361 lg 1 pdest 3 ja 7, § 362 pst 2 ning

§ 339 lgst 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 13. septembri

2017. a määruse osas, millega tühistati Riigiprokuratuuri 29. juuni 2017. a määrus ning kohustati

jälitusasutust ja prokuratuuri tutvustama kaitsjale täiendavaid osi jälitustoiminguteks antud lubadest ja

nende aluseks olnud taotlustest. Tühistatud osas teeb Riigikohus uue otsustuse, millega jätab

Riigiprokuratuuri 29. juuni 2017. a määruse muutmata. Samuti muudab Riigikohtu kriminaalkolleegium

ringkonnakohtu määruse põhiosa, asendades selle ps 6 toodud põhjendused käesoleva määruse punktides

11–14 märgitud põhjendustega. Muus osas jääb ringkonnakohtu määrus muutmata. Riigikohus rahuldab

prokuröri määruskaebuse ja jätab kaitsja määruskaebuse rahuldamata.

20. Kaitsja esitas Riigikohtule taotluse hüvitada W-le määruskaebemenetluses valitud kaitsjale

makstud tasu 3750 eurot (ilma käibemaksuta). Taotluse kohaselt kulutas kaitsja määruskaebuse

koostamiseks ja kaitsealusega nõu pidamiseks 25 tundi. Õigusteenuse tunnihind on 150 eurot (ilma

käibemaksuta) ja õigusabikulu tasumise kohustust kinnitab taotlusele lisatud arve.

21. KrMS § 187 lg 2 teine lause sätestab, et kui rahuldamata jäetud määruskaebus on esitatud

kahtlustatava, süüdistatava või kolmanda isiku huvides, otsustatakse määruskaebuse lahendamise

menetluses tekkinud menetluskulu hüvitamiseks kohustatud isik kriminaalasjas lõpplahendi

tegemisel, juhindudes KrMS §des 180–184, 1871 ja 188 sätestatust. Praegusel juhul on rahuldamata

6(7)

1-17-74611-17-7461

jäänud määruskaebus esitatud kahtlustatava huvides, mistõttu peab Riigikohus kindlaks määrama

W-l tekkinud menetluskulu suuruse.

22. KrMS § 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 1 kohaselt kuulub kriminaalmenetluse kulude hulka valitud

kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb

valitud kaitsjale kaebuse koostamise eest makstud tasu mõistlikkust hinnates võtta arvesse, millises

ulatuses on kaebuse argumendid põhjendatud, missugune on kaitsja ühe tööühiku hind ja kas

osutatud õigusteenus oli vajalik. Olukorras, kus määruskaebus jääb rahuldamata, ei saa üldjuhul

kõneleda kaebuse argumentide põhjendatusest. Seega on kohtul KrMS § 187 lg 2 teises lauses

märgitud juhtumi korral võimalik hinnata eeskätt seda, kas õigusabi osutamisele kulunud aeg on

vastavuses kriminaalasja mahukuse ja keerukusega ning kas kaebuse argumendid on õiguslikult

asjasse puutuvad. Samuti peab andma hinnangu kaitsja ühe tööühiku hinna põhjendatusele

(vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 14. detsembri 2017. a määrus kohtuasjas nr 1177077/14, p 80).

23. Riigikohtule esitatud määruskaebuses põhjendab kaitsja ringkonnakohtu määruse tühistamise

taotlust kahel leheküljel, esitades kaks põhiargumenti. Seejuures kattub üks keskne kaitseväide (Z-

iga seotud andmete kinnikatmise põhjendamatus) ringkonnakohtule esitatud kaebuse põhjendustega.

Tõstatatud õiguslikud küsimused ei ole ka sellised, mis õigustaksid keskmisest suurema õigusteenuse

tunnihinna maksmist (vrd nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17. novembri 2017. a määrus kohtuasjas

nr 1174924/25, p 41). Eelnevat arvesse võttes loeb kolleegium määruskaebemenetluses valitud kaitsjale

makstud mõistliku suurusega tasuks kaitsja kaheksale töötunnile vastava summa, s.o 1040 eurot

(tunnihinnaga 130 eurot), ja arvab selle summa menetluskulude hulka. See, kas nimetatud summa jääb

W kanda või tuleb välja mõista riigilt, sõltub kriminaalasja lõpptulemusest ja otsustatakse

põhimenetluse käigus.

(allkirjastatud digitaalselt)

7(7)