4-17-6581/10 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse kuupäev

18.01.2018.a. Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja

Kohtunik Aime Ivanson

Kaevatav otsus Põhja Prefektuuri Lääne – Harju politseijaoskonna ennetus-ja menetlustalituse 08.12.2017.a. otsus väärteoasjas nr 2317,17,009399 L.T karistamises NPALS § 15 1 lg 1 järgi

Menetlusalune isik L.T, isikukood xxx, (kaebuse esitaja) Elukoht: Xxxx Töökoht XxxxOÜ

Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Lääne – Harju politseijaoskond

Menetluse liik

kaebemenetlus, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta rahuldamata L.T kaebus Põhja Prefektuuri Lääne – Harju

politseijaoskonna ennetus-ja menetlustalituse 08.12.2017.a. otsusega väärteoasjas nr 2317,17,009399 väljamõistetud menetluskulu osaliseks tühistamiseks.

Jätta Põhja Prefektuuri Lääne – Harju politseijaoskonna ennetus-ja menetlustalituse 08.12.2017.a. otsus väärteoasjas nr 2317,17,009399 muutmata.

Rahatrahv ja menetluskulud tasuda kohtuvälise menetleja otsuses märgitud arvele, kohustuslik on märkida viitenumber 10220175187165.

Kohtuotsuse ärakiri saata L.T-le ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Lääne – Harju politseijaoskonnale.

Väärteoasi nr.4-17-6581

2

Edasikaebe kord

Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest.

Kaevatava otsuse sisu

L.T karistati kohtuvälise menetleja 08.12.2017.a otsusega väärteoajas nr 2317,17,009399 NPALS § 151 lg 1 alusel rahatrahviga 20 trahviühikut, s.o 80 eurot selle eest, et tema omandas tuvastamata ajal ja kohas ning valdas 07.10.2017.a. Tallinnas aadressil Vilde tee

78-6 ebaseaduslikult väikeses koguses narkootilist ainet – metüleendioksümetamfetamiini (MDMA), sisaldavat pulbrit, massiga kokku 0,59 g, milles MDMA sisaldus oli mitte vähem, kui 94% ehk 0,46 g. Oma tegevusega rikkus L.T otsuse kohaselt NPALS § 3 lg 1 nõudeid ja pani toime NPALS § 151 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Kaebuse sisu 22.12.2017.a. esitas L.T Harju Maakohtule kaebuse Põhja Prefektuuri Lääne – Harju politseijaoskonna ennetus-ja menetlustalituse 08.12.2017.a. otsusele, millega muuhulgas mõisteti temalt välja menetluskuludena ekspertiisi tegemisega seotud kulu 420 eurot. Kaebusest nähtuvalt

ei ole L.T nõus tasuma täielikult menetluskuluna ekspertiisi (akt nr 17E-AN1240) teostamise kulu 420 eurot. Nimelt ei ole ta nõus tasuma nende ainete/asjade ekspertiisikulusid,

mis pole narkootilised ained, kuna eelnevalt oma tunnistustes mainis, et tegemist ei ole narkootiliste ainetega, vaid kofeiiniga. Sellest tulenevalt taotleb menetluskuludest maha arvata osa ekspertiisitasust 2x84 eurot, s.o 168 eurot.

03.01.2018.a. määras Harju Maakohus L.T kaebuse arutamisele avalikul kohtuistungil 17.01.2018.a. 04.01.2018.a. teavitas L.T maakohut, et unustas kaebuses märkida, et ei soovi kohtus osaleda, kuna viibib välismaal tööl kuni veebruari alguseni. Kohus tõlgendas seda kui sooviavaldust kaebuse lahendamiseks kirjalikus menetluses.

Kohtuvälise menetleja seisukoht

08.01.2018.a. saabus Harju Maakohtusse kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht, milles

nõustutakse kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja leiab, et

L.T suhtes koostatud otsus väärteoasjas nr 2317,17,009399 on põhjendatud ja

koostatud seadusega sätestatud korras. Kohtuväline menetleja viitab kriminaalmenetluse

seadustiku § 180 lõikele 1, mille kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral

menetluskulud süüdimõistetu. Kuivõrd L.T karistati NPALS § 15 1

lg 1 ettenähtud

väärteo toimepanemise eest, siis on ta kohustatud hüvitama narkootiliste ainete ekspertiisi teostamisega seotud kõik menetluskulud.

Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud L.T poolt esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja seisukohaga ja kontrollinud väärteoasja materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt väärteomenetluse seadustiku

(V™S) §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses. V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab

maakohus väärteoasja kaebemenetluses täies ulatuses sõltumata esitatud kaebuse piiridest,

kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Otsustamaks L.T-le kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse õigsuse ja

proportsionaalsuse üle tulenevalt tema süü suurusest, tuleb esmalt kohtul kontrollida, kas menetlusaluse isiku poolt toimepandud teos on süüteokoosseis.

3

Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteaine seadus (NPALS) § 3 lg 1 sätestab, et narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine on keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks,

avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise

eesmärgil. Käitlemise all mõistetakse muu hulgas ka omamist ja valdamist. Vastutuse

narkootiliste ja psühhotroopsete ainete väikeses koguses ebaseadusliku omandamise või valdamise eest ilma arstliku ettekirjutuseta näeb ette NPALS § 151 lg 1.

NPALS § 151 lg 1 kohaselt karistatakse narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta

tarvitamise või väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

NPALS § 151

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivsete ja subjektiivsete tunnuste esinemine menetlusaluse isiku käitumises väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas on tõendatud

L.T enda ütlustega väärteoprotokollis. L.T tunnistas ained enda omaks ja

kahetseb. Narkootilise aine ekspertiisiaktis nr 17E- AN1240 on ekspert andnud arvamuse, et

pakendis Vilde-11 olev beež kristalne aine massiga 0,41g sisaldab 94% – metüleendioksümetamfetamiini (MDMA), pulbris sisaldub 0,32 g MDMA-d ja pakendis Vilde-

12 olev beež kristalne aine massiga 0,17g sisaldab 96% MDMA-d, pulbris sisaldub 0,14g

MDMA-d. Narkootilise aine ekspertiisis uuritud ained on leitud L.T elukohas

aadressil Xxxxtema kasutuses olevast magamistoast. See on tõendatud 07.10.2017.a.

läbiotsimisprotokolliga kriminaalasjas nr 17230101815 ja L.T 12.10.2017

kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlustega. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi

kohtutoksikoloogiaeksperdi Mailis Tõnissoni vastusest teabenõudele nähtub, et MDMA ühekordseks narkootilist joovet tekitavaks annuseks on 0,14 g ja vähemalt kümnele inimesele

narkootilist joovet tekitavaks annuseks on 1,4 g. Kuivõrd ekspertiisiga on tuvastatud

narkootilise aine MDMA-d koguseks kokku 0,46 g, siis L.T omandas ja valdas narkootilist ainet väikeses koguses.

Kohus on tuvastanud NPALS §- le 151 lõikele 1 vastava koosseisupärase teo toimepanemise ning

kuivõrd teo õigusvastasust ja isiku süüd välistavate asjaolude esinemist väärteoasjade materjalidest ei nähtu, vastutab L.T NPALS § 15 1 lg 1 järgi. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud, et menetlusalune isik pani teo toime tahtlikult ja kergendava

asjaoluna on arvestanud puhtsüdamlikku kahetsust, raskendavaid asjaolusid kohtuväline

menetleja tuvastanud ei ole. Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel tuleb arvestada menetlusaluse isiku süüd, tema isikut ning karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

NPALS § 151 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest võib menetlusalusele isikule

karistuseks määrata rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. Kohtu hinnangul on L.T-le

määratud karistus alla sanktsiooni keskmist määra ning on seega võrdlemisi leebe. Karistus vastab toimepandule ning kohtu hinnangul puudub alus selle muutmiseks.

L.T ei vaidlustagi temale kohtuvälise menetleja poolt määratud karistust, vaid vaidlusaluseks küsimuseks on menetluskulude tasumine 420 euro ulatuses.

V™S §2 ja §38 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude lahendamisel kohaldada kriminaalmenetluse

sätteid. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kuna menetlusalusele isikule määrati rahatrahv narkootilise aine omandamise ja

valdamise eest, siis tuleb temal ka hüvitada menetluskulud. Asjaolu, et menetlusalune isik

4

tunnistas, et läbipaistva soonkinnisega kilekotis ja plastpurgis „ on kofeiin, Kofeiini tabletid“

mida kinnitas ka hilisem ekspertiis, ei ole tähtsust. L.T andis kriminaalasjas ütlusi

12.10.2017.a., kuid menetleja on määranud ekspertiisi juba 10.10.2017.a., s.o enne kui menetlejale sai teatavaks, et Xxxxleitud osad ained ei ole keelatud, vaid on tegemist kofeiiniga.

Siinjuures on oluline märkida, et menetleja peab kontrollima kõiki asjaolusid, s.h ka kahtlustatava (menetlusaluse isiku) ütlusi ja ei saa teha valikuliselt ekspertiisi. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus osa menetluskulusid jätta riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib ilmselt süüdimõistetule üle jõu. Kohtu hinnangul ei esine antud väärteoasjas selliseid asjaolusid,

mis tingiks menetlusaluselt isikult väljamõistmisele kuuluvate menetluskulude osaliselt riigi

kanda jätmise. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et L.T puuduks võimalus menetluskulusid tasuda. Kaebuse esitaja ankeetandmetest nähtuvalt on menetlusalusel

isikul ka töökoht, seega omab ta sissetulekut. Kohus jätab kohtuvälise menetleja otsuse menetluskulu 420 euro väljamõistmise osas muutmata.

Kohus juhindub V™S § 120 lg 1, § 132 p 1, § 38 ja KrMS § 180.

(allkirjastatud digitaalselt) Aime Ivanson kohtunik