2-17-3081/20 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 18. jaanuar 2018. a

Tsiviilasja number

2-17-3081

Tsiviilasi

Liudmila Pyarna hagi XXX KORTERIÜHISTU vastu

27. novembri 2016. a üldkoosoleku otsuse tühisuse

tuvastamiseks või alternatiivselt otsuse punktide 1, 2, 3

kehtetuks tunnistamiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus

3500 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 27. septembri 2017. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Liudmila Pyarna apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellant (hageja): Liudmila Pyarn (isikukood: XXX),

esindaja Andres Kuusk

Vastustaja

(kostja):

XXX

KORTERIÜHISTU

(registrikood: 80015524), esindaja Sergei Gromtsev

RESOLUTSIOON

1. Jätta

Liudmila

Pyarna

apellatsioonkaebus

rahuldamata.

2. Jätta Viru Maakohtu 27. septembri 2017. a otsus

muutmata.

3. Võtta

asja

materjalide

juurde

XXX

KORTERIÜHISTU põhikiri.

4. Jätta maakohtu menetluskulude jaotus ja rahaline

suurus muutmata ning ringkonnakohtus kantud

menetluskulud Liudmila Pyarna kanda.

5. Rahuldada XXX KORTERIÜHISTU avaldus

menetluskulude

rahaliseks

kindlaksmääramiseks

ringkonnakohtus ja mõista Liudmila Pyarnalt XXX

KORTERIÜHISTU kasuks välja menetluskuluna

õigusabikulu 420 eurot (ilma käibemaksuta).

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Liudmila Pyarn (hageja) esitas 27. veebruaril 2017 Viru Maakohtule hagi XXX

KORTERIÜHISTU (kostja) vastu korteriühistu 27. novembri 2016 üldkoosoleku otsuse

tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt koosoleku otsuste punktide 1, 2 ja 3 kehtetuks

tunnistamiseks.

Hagiavalduse kohaselt toimus kostja liikmete üldkoosolek 27. novembril 2016. Hageja leidis,

et kostja on rikkunud põhikirja punktis 51 sätestatud 15 päevast koosoleku kokkukutsumise

etteteatamise tähtaega, kutsudes koosoleku kokku 10 päevase etteteatamise tähtajaga.

Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 24-1 lg 1 kohaselt on üldkoosoleku otsus tühine, kui

otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda või see ei vasta headele

kommetele.

Hagejat esindas koosolekul volikirja alusel korteri nr 25 omanik Tatjana Seppenen, kellele

koosoleku punktide 1-3 osas sõna ei antud ja keelduti tema selgituste kuulamisest. Koosolekut

juhtinud Tatjana Jevsejeva keelas hageja esindajal koosoleku punktide 1-3 osas hääletusel

osalemise, mis on hageja õiguste piiramine. Hääletamise ega selgituste andmise keeldu ei tulene

korteriühistu põhikirjast ega seadustest.

2. Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta see rahuldamata.

Üldkoosoleku kokkukutsumisest teavitas kostja juhatus kõiki korteriühistu liikmeid

17. novembril 2016, s.o kümme päeva enne koosolekut ja pani teated üldkoosoleku

kokkukutsumisest trepikodade teadetetahvlitele ja igale korteriühistu liikmele postkasti. Seega

oli teade 27. novembril 2016 üldkoosoleku kohta edastatud kostja liikmetele nõuetekohaselt.

Koosolekul osales 46 korteriühistu liiget, nendest 26 isiklikult ja 20 lihtkirjaliku volikirja alusel.

Kostja osales üldkoosolekul oma esindaja kaudu. Koosolekul oli olemas kvoorum, 65 korterist

osales koosolekul 46. Üldkoosoleku otsused on vastu võetud kuna nende poolt hääletas enam

kui pool üldkoosolekul osalenud korteriühistu liikmetest või nende esindajatest.

MTÜS § 24 lg 3 kohaselt saab mittetulundusühingu liige, kes otsuse tegemisel osales, otsuse

kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite

otsusele. Hageja esindaja ei nõudnud oma vastuväite protokollimist, ei esitanud kirjalikult

eriarvamust ega esitanud vastuväidet üldkoosoleku kokkukutsumise korra kohta.

MTÜS § 24 lg 2 kohaselt ei saa otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda, kui üldkoosolek on otsust

uue otsusega kinnitanud ja uue otsuse suhtes ei ole MTÜS § 24 lõikes 1 nimetatud tähtaja

jooksul hagi esitatud. Kostja viis 5. märtsil 2017 läbi üldkoosoleku, millega kinnitati

27. novembri 2016 otsus (päevakorra punkt 5). Üldkoosoleku kokkukutsumisest teavitas kostja

juhatus kõiki kostja liikmeid 18. veebruaril 2017, s.o viisteist päeva enne koosolekut. Hageja

osales koosolekul isiklikult. Hageja ei nõudnud oma vastuväite protokollimist, samuti ei

esitanud ta kirjalikult oma eriarvamust. Uut otsust ei ole vaidlustatud. Seetõttu ei ole lubatav

hageja hagi 27. novembri 2016 otsuse kehtetuks tunnistamiseks.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus jättis 27. septembri 2017 otsusega hageja hagi kostja 27. novembri 2016

üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt sama koosoleku otsuste punktide

1, 2 ja 3 kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata ning jättis kostja menetluskulud hageja kanda.

Hagejalt mõisteti kostja kasuks välja menetluskuludena 525 eurot.

Maakohus leidis, et poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja on XXX korteri omanik ja

kostja liige. 27. novembril 2016 toimus üldkoosolek, kus mh arutati ja võeti vastu otsused

hagejaga seonduvates küsimustes (keskkütte eest tasu maksmine, võlgnevuse tasumine, koerte

pügamise keelamine). Üldkoosolek kutsuti kokku 10 päeva enne üldkoosoleku toimumist,

hageja osales korteriühistu üldkoosolekul esindaja kaudu. 5. märtsil 2017 toimus üldkoosolek,

mille kokkukutsumise teade avaldati 18. veebruaril 2017 ja üldkoosolek võttis vastu hagejat

puudutavad otsused (keskkütte sundpaigaldamise, võla sissenõudmise ja koerte pügamise

keelustamise osas hagi esitamine kohtusse), hageja osales üldkoosolekul isiklikult. 27.

novembril 2016 ja 5. märtsil 2017 toimunud üldkoosolekul ei lubatud hagejat puudutavat

küsimustes hääletada hageja esindajal ega hagejal. Hageja ei ole 5. märtsi 2017 üldkoosoleku

otsuseid kohtus vaidlustanud.

Maakohus asus seisukohale, et asjaolu, et hageja ei vaidlustanud 5. märtsi 2017 üldkoosoleku

otsuseid, välistab hagi rahuldamise 27. novembri 2016 üldkoosoleku otsuste tühisuse

tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks.

Riigikohus on lahendis 3-2-1-99-14 p-s 11 märkinud, et korteriühistu liikme õigus nõuda

üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamist on oma sisult samatähenduslik otsuse kehtetuks

tunnistamise nõudega. Seda, kas üldkoosolek on varasemat otsust uue otsusega kinnitanud, on

võimalik tuvastada otsust sisuliselt hinnates, s.t võrreldes otsuste sisu, mitte üldkoosolekute

päevakordi. Kui uue üldkoosoleku otsus on sisult samane varasema otsusega või kui uuel

üldkoosolekul on sõnaselgelt võetud vastu otsus kinnitada varasem otsus, siis on täidetud

MTÜS § 24 lg 2 esimene eeldus (s.t saab lugeda, et võeti vastu kinnitamise otsus MTÜS § 24

lg 2 mõttes, punkt 13). Kui tegemist on kinnitava otsusega MTÜS § 24 lg 2 mõttes, siis tuleb

hinnata, kas täidetud on ka viidatud sätte kohaldamise teine eeldus, kas kinnitavat otsust ei ole

esitatud asjaoludel vaidlustatud. Kui vaidlustatud on ka kinnitav otsus, ei välista sellise hagi

esitamine siiski kinnitamise toimet juhul, kui hagi (kinnitava otsuse vaidlustamise kohta) jääb

rahuldamata.

Maakohus asus seisukohale, et 27. novembri 2016 ja 5. märtsi 2017 üldkoosoleku otsused on

sisuliselt identsed, sest mõlemal üldkoosolekul otsustati esitada kohtusse hagi kui hageja ei

taasta korteris keskkütet, ei tasu võlgnevust või jätkab korteris koerte pügamist.

Maakohus nõustus kostjaga, et vastavalt MTÜS § 22 lg-e 4 puudub ühistu liikmel hääleõigus

üldkoosoleku otsuste vastuvõtmisel küsimustes, mis puudutavad hagi esitamise otsustamist

korteriühistu liikme vastu, kelle suhtes otsust soovitakse vastu võtta.

Maakohus nõustus hagejaga, et kui korteriühistu põhikirjas on ette nähtud üldkoosoleku

kokkukutsumiseks pikem tähtaeg kui MTÜS §-s 20 lg 5 (7 päeva), tuleb lähtuda põhikirjas

sätestatud tähtajast. Maakohus märkis, et MTÜS § 24-1 lg 1 tuleb tõlgendada selliselt, et mitte

igasugune üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumine ei ole iseenesest alati üldkoosoleku

otsuse tühisuse aluseks. Hinnata tuleb konkreetseid asjaolusid. Maakohus leidis, et

27. novembri 2016 üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumine (teate avaldamine 15 päeva

asemel 10 päeva enne koosolekut) ei rikkunud kellegi (s.h hageja) õigusi. Hageja osales

üldkoosolekul esindaja kaudu. Üldkoosolekul osales 65-st ühistu liikmest 46. Maakohus asus

seisukohale, et sellistel asjaoludel oli üldkoosolek legitiimne ning üldkoosolekul vastu võetud

otsused on kehtivad.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsus ja teha uus otsus,

millega hageja nõue rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja esitas koos

apellatsioonkaebusega kostja põhikirja.

Apellatsioonkaebuse kohaselt on hageja poolt vaidlustatud 27. novembri 2016 üldkoosoleku

otsuse punktid 2 ja 3 oma sisult hagejale kohustusi loovad, kuid 5. märtsi 2017 üldkoosoleku

punkt 5 ei ole hagejale kohustusi loov, vaid on pigem oma sisult ühistu juhatusele volitusnormi

andmine kohtumenetluse algatamiseks.

Maakohus on jätnud sisuliselt hindamata, kas 5. märtsi 2017 üldkoosoleku otsus on sisult

samane varasema otsusega või on uuel üldkoosolekul sõnaselgelt võetud vastu otsus kinnitada

varasem otsus. Riigikohus on 5. novembri 2014 otsuse 3-2-1-99-14 p-s 13 asunud seisukohale,

et MTÜS § 24 lg 2 kohaselt ei tule hinnata mitte üldkoosoleku päevakordi vaid seda, kas

üldkoosolek on varasemat otsust uue otsusega kinnitanud. Seda on võimalik tuvastada otsust

sisuliselt hinnates, s.t võrrelda otsuste sisu, mitte üldkoosolekute päevakordi.

27. novembri 2016 üldkoosoleku otsusega seati hagejale kohustus paigaldada korteris 49

keskküte 28. detsembriks 2016. Kui keskküte on paigaldatud, on hageja kohustatud esitama

korteriühistu juhatusele litsentseeritud firma akti, mis kinnitab keskkütte paigaldamist korteris.

Kui hageja seda ei tee, esitab korteriühistu kohtule hagi keskkütte sundpaigaldamiseks hageja

korteris nr 49. 5. märtsi 2017 üldkoosoleku otsuse punktis 5 võeti vastu otsus esitada kohtusse

hagi sunniviisiliseks keskkütte paigaldamiseks hageja korterisse nr 49, nii nagu seda soovitas

teha Viru Maakohus oma 11. oktoobri 2016 otsuses, kui hageja keskkütet korterisse ei paigalda.

27. novembri 2016 üldkoosoleku otsusega keelati hagejal koerte pügamine korteris nr 49. Kõik

hageja rikkumised fikseeritakse elanike avalduste, fotode, videotega juhatusele ning

pöördumistega politseisse ja mujale. Kui hageja jätkab koerte pügamist korteris nr 49, esitab

korteriühistu kohtusse hagi koerte pügamise lõpetamiseks. 5. märtsi 2017 üldkoosoleku otsuse

punktis 5 võeti vastu otsus esitada kohtusse hagi keelata hageja eluruumis koerte pügamine.

27. novembri 2016 üldkoosoleku otsusega otsustati jätkata keskkütte tasu arvestamist korteris

49 vastavalt elamispinnale 74,8 m2 (100%) nagu seda on arvestatud alates 2013 oktoobrikuust.

Hagejat kohustati tasuma võlgnevus ühistu poolt kehtestatud tähtaegadeks. Kui hageja ei saa

võlgnevust (seisuga 1. november 2016 summas 2199 eurot 75 senti) tasuda korraga, võib ta

koostada võlgnevuse tasumiseks graafiku. Kui hageja ei tasu võlgnevust ja jätab koostamata

võlgnevuse kustutamiseks graafiku, esitab kostja hagi hageja vastu võla sissenõudmiseks.

5. märtsi 2017 üldkoosoleku otsuse punktis 5 on võeti vastu otsus esitada kohtusse hagi hagejalt

korterimaksete ja kommunaalmaksete võlgnevuse sissenõudmiseks.

Hageja on seisukohal, et MTÜS § 24 lg 2 esimene eeldus ei ole täidetud. Uue üldkoosoleku

otsus ei ole oma sisult samane varasema otsusega ja uuel üldkoosolekul ei ole sõnaselgelt

võetud vastu otsust kinnitada varasem otsus. TsÜS § 38 lg 5 kohaselt on organi otsuse kehtetuks

tunnistamise nõude aegumistähtaeg kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest. Otsuse kehtetuks

tunnistamist ei saa nõuda, kui organ on selle uue otsusega kinnitanud ja uue otsuse suhtes ei ole

eelmises lauses nimetatud tähtaja jooksul esitatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hagi.

Kostja ei ole teinud kolme kuulise tähtaja jooksul kinnitavat otsust, vaid on 5. märtsi 2017

üldkoosoleku punktiga 5 teinud uue otsuse, mis oma sisult ei ole hagejale kohustusi loov, vaid

on oma sisult ühistu juhatusele antud suunitlus hagiavalduste kohtusse esitamiseks.

Hageja ei nõustu maakohtu otsuse p-s 17 tooduga, mille kohaselt tuleb MTÜS § 24-1 lg 1

tõlgendada selliselt, et mitte igasugune üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumine ei ole

iseenesest alati üldkoosoleku otsuse tühisuse aluseks. Formaalselt võib üldkoosolek tunduda

legitiimne, kuid arvestada tuleb ka sellega, et koosolekul osalenud 46 häälest olid 20 esindatud

volikirjadega. Selline maakohtu tõlgendus teeb täiesti mõttetuks MTÜS § 241 lg 1 sätestatu

(heade kommetega vastuolu). Kostja on rikkunud põhikirja p-s 51 sätestatud 15 päevast

koosoleku kokkukutsumise etteteatamise tähtaega.

Hageja ei nõustu maakohtu otsuse p-ga 16. Ainuüksi asjaolu, et 27. novembri 2016

üldkoosoleku otsuse lõpuosas on märgitud, et kui hageja ei taasta korteris keskkütet, ei tasu

võlgnevust või jätkab korteris koerte pügamist, esitatakse tema suhtes kohtusse hagi, ei ole

aluseks lugeda täidetuks MTÜS § 22 lg 4 sätestatud hääleõiguse piirang. Koosoleku eesmärk

oli seada hagejale kohustused (taastada keskküte, tasuda võlg ja lõpetada koerte pügamine) ja

alles seejärel kui selgub, et seatud kohustused ei ole täidetud, esitada hagiavaldus kohtule.

Kostja põhikirja p 54 kohaselt annab iga korteriomand korteriühistu liikmete üldkoosolekul ühe

hääle. Põhikirja p 58 sätestab, et ühistu liige ei saa osa võtta hääletamisest järgmiste küsimuste

otsustamisel: 1. ühistu nõue tema vastu ja tema vabastamine varalistest või muudest

kohustustest; 2. tema väljaarvamine ühistust; 3. tema ja ühistu vahelist lepingut puudutavates

küsimustes. Olukorras, kus korteriühistuseaduse (KÜS) § 11 reguleerib hääleõiguse piiranguid,

tuleks kohaldada seda kui eriseadust ning jätta tähelepanuta MTÜS § 22 lg 4. Asjaolu, et

mittetulundusühistu seadus seab hääleõigusele täiendavad piirangud, ei tähenda seda, et

korteriühistu seaduses poleks hääleõiguse piirangud ammendavalt reguleeritud. Kostja

põhikirjas on sätestatud täiendavad hääleõiguse piirangud.

27. novembri 2016 kostja üldkoosoleku otsus on tühine, kuna on rikutud koosoleku

kokkukutsumise korda ja ebaseaduslikult piiratud tema hääletamise ja selgituste andmise õigust

ja seega ei vasta otsus headele kommetele. Maakohus kontrollis kohtuistungil hageja poolt

toodud viiteid kostja põhikirjale kuid ei lisanud põhikirja tsiviilasja materjalide juurde.

5. Kostja palus jätta hageja apellatsioonkaebus rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata.

Kostja ei nõustunud kostja põhikirja asja juurde võtmisega. Kostja palus jätta menetluskulud

hageja kanda.

Kostja leiab, et hageja on mööda lasknud apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja. Hageja sai

maakohtu otsuse kätte 27. septembril 2017. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev oli

27. oktoober 2017 kell 23.59. Apellatsioonkaebus oli esitatud kohtusse 30. oktoobril 2017.

Kostja on seisukohal, et maakohtu otsus on õige, seaduslik ja põhjendatud. Kostja leiab, et

maakohus andis otsuses täpse ja objektiivse hinnangu kõikidele asjaoludele, s.h põhjendas

maakohus, millistel põhjustel ei kuulu hagi rahuldamisele.

Ekslik on hageja arvamus, et koosolekutel on hageja suhtes vastu võetud erinevad otsused.

Hagejal ei olnud õigus hääletada üldkoosoleku päevakorra 1, 2, 3 punktides, kuna kostja ja

hageja vahel on õigusvaidlus. Hageja esindaja ei nõudnud oma vastuväite protokollimist ega

esitanud kirjalikult eriarvamust. Samuti ei esitanud ta vastuväidet üldkoosoleku

kokkukutsumise korra kohta. Hagejal ei ole õigust nõuda 27. novembri 2016 üldkoosoleku

otsuse kehtetuks tunnistamist. Maakohus jõudis õigele järeldusele, et 27. novembri 2016 ja

5. märtsi 2017 üldkoosoleku otsused on sisuliselt identsed. Kostja leiab, et antud juhul tuleb

lähtuda korteriühistu liikmete ühisest tegelikust tahtest.

Kostja märgib, et hageja viitab nii hagis kui ka apellatsioonkaebuses kostja põhikirjale, kuid

sellist dokumenti toimiku materjalides ei ole. Sellele juhtis kostja ka tähelepanu 12. septembri

2017 kohtuistungil (kohtuistungi protokolli lk 2 esimene lause). Hageja on kohustatud esitama

oma nõuete tõendamiseks vajalikud dokumendid.

Kostja leiab, et puudub alus hageja taotluse rahuldamiseks lisada toimiku materjalide juurde

kostja põhikiri. Hagejal oli võimalus esitada põhikiri maakohtus. Hageja ei esitanud ühtegi

mõjuvat põhjust, miks ta ei esitanud kostja põhikirja maakohtus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta

rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna

alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse esitamisega

kaasnenud menetluskulud hageja kanda.

Ringkonnakohus võtab asja materjalide juurde hageja esitatud kostja põhikirja. Maakohtu

protokollist tuleneb (tl 126), et kohus on põhikirjaga tutvunud. Ringkonnakohus on seisukohal,

et puudub põhjendus, miks kostja põhikirja kui asja lahendamiseks olulist tõendit ei ole lisatud

asja materjalide juurde.

Ringkonnakohus

ei

nõustu

kostjaga,

et

apellatsioonkaebus

on

esitatud

peale

apellatsioonkaebuse esitamiseks ettenähtud tähtaega. Hageja sai maakohtu otsuse kätte

27. septembril 2017 ning esitas apellatsioonkaebuse 27. oktoobril 2017 (tl 141). Seega on

apellatsioonkaebus esitatud TsMS § 632 lg-s 1 sätestatud 30-päevase tähtaja jooksul.

7. Hageja nõuab kostja 27. novembri 2016 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamist.

Alternatiivselt palub hageja tunnistada kehtetuks kostja 27. novembri 2016 üldkoosoleku otsuse

punktid 1,2 ja 3.

Esmalt peatub ringkonnakohus hageja apellatsioonkaebuse väitel üldkoosoleku otsuse tühisuse

tuvastamiseks kostjapoolse üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu.

Üldkoosoleku toimumise ajal kehtinud KÜS(1995) ei reguleerinud korteriühistu üldkoosoleku

ega korduva üldkoosoleku kokkukutsumise korda, KÜS(1995) § 1 lg 2 järgi rakendati

korteriühistuseaduses reguleerimata küsimustes korteriühistu suhtes mittetulundusühingute

seaduse sätteid. MTÜS § 20 lg 5 kohaselt peab üldkoosoleku kokkukutsumisest ette teatama

vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. Kostja põhikirja p 51

järgi tuleb üldkoosoleku kokkukutsumisest ette teatada 15 päeva enne koosoleku toimumist.

Hagiavaldusele on lisatud kostja 17. novembri 2006 teade üldkoosoleku kokkukutsumise kohta

(tl 9, 41). Selle kohaselt toimus üldkoosolek 27. novembril kell 14.00 sissekäigu keldriruumis.

Maakohus tuvastas kostjapoolse üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumise (maakohtu

otsuse p 17).

MTÜS § 241 lg 1 esimese lause järgi on üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse teinud

üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse

vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu

võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele

kommetele. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on asunud õigesti seisukohale, et kostjapoolne

rikkumine ei ole aga praegusel juhul üldkoosoleku otsuse tühisuse aluseks. Korteriühistu

liikmetel oli võimalus saada üldkoosoleku kokkukutsumise teatest selgelt ja üheselt aru, millal

ja kus koosolek toimub, milline oli koosoleku päevakord. Hageja ei vaidlusta

apellatsioonkaebuses maakohtu poolt tuvastatut, et hageja osales 27. novembri 2016

üldkoosolekul esindaja kaudu. Hageja ei ole vaidlustanud kostja väidet, et teade üldkoosoleku

kokkukutsumisest oli riputatud teadete tahvlile igas trepikojas ja pandud iga ühistu liikme

postkasti (tl 51).

Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus hagejale oli teada üldkoosoleku toimumise aeg

seaduses sätestatust pikema aja jooksul, teada olid üldkoosoleku toimumise koht ja arutusele

tulevad küsimused, hageja osales koosolekul esindaja kaudu ning ei esitanud vastuväiteid

koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise kohta, ei ole kostjapoolne rikkumine üldkoosolekul

vastuvõetud otsuse tühisuse tuvastamise aluseks. Tähtsust ei oma üldkoosoleku otsuse tühisuse

tuvastamise juures see, et osad kostja liikmetest olid esindatud volikirjadega. TsÜS § 115 lg 1

järgi kehtib esindaja tehtud tehing esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel

ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus.

Ringkonnakohus märgib, et samasisuline regulatsioon kohaldub ka 1. jaanuaril 2018 jõustunud

korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 29 järgi: üldkoosoleku otsus ei ole kehtiv, kui

korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse, korteriomanike

kokkuleppe või põhikirja nõudeid.

8. Hagis on hageja tuginenud üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamisel ka asjaolule, et hageja

hääletamise ja selgituste andmise õiguse rikkumisega ei vasta üldkoosoleku otsused headele

kommetele.

Hageja väitel ei saanud tema esindaja osaleda hääletamisel, mille käigus otsustati tema ja ühistu

vaheliste õiguslike küsimuste üle. MTÜS § 22 lg 4 teise ja kolmanda lause järgi ei või liige

hääletada, kui otsustatakse tema vabastamist kohustusest või vastutusest, liikme ja

mittetulundusühingu vahel tehingu tegemist või liikmega õigusvaidluse pidamist ning selles

tehingus või õigusvaidluses mittetulundusühingu esindaja määramist või küsimusi, mis

puudutavad liikme või tema esindaja juhatuse või muu organi liikmena tegutsemise

kontrollimist või hindamist. Esindatuse määramisel selle liikme hääli ei arvestata. Kostja

apellatsioonkaebuse väide, mille kohaselt ei kehtinud nimetatud säte KÜS(1995) § 11 tõttu, ei

ole õiguslikult põhjendatud. KÜS(1995) § 11 lg 1 järgi andis korteriühistu liikmete

üldkoosolekul iga korteriomand ühe hääle, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti.

Asjaolu, et põhikirjaga on võimalik hääleõigust piirata, ei mõjutanud MTÜS § 22 lg 4 kehtivust.

Lisaks märgib ringkonnakohus, et ka kostja põhikirja p 58 kohaselt ei saa ühistu liige osa võtta

hääletamisest, kui otsustatakse ühistu nõude üle ühistu liikme vastu.

Kostja üldkoosoleku otsus on mitmepoolne tehing. Tehing on vastuolus heade kommetega, kui

see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse

üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal (vt Riigikohtu 25. septembri 2013. a otsus

tsiviilasjas 3-2-1-83-13, p 13). Vaidlusalustes üldkoosoleku otsuse punktides otsustati kostja

võimaliku nõude üle hageja vastu. Asja materjalidest ei tulene, et hageja esindaja oleks nõudnud

oma vastuväidete protokollimist või esitanud kirjalikult eriarvamust. Seega ei olnud hageja

esindajale hääletamisõiguse mitteandmine vastuolus ei seaduse ega ka kostja põhikirjaga ega

ole vastuolus heade kommetega.

9. Apellatsioonkaebuses tugineb hageja sellele, et tal oli õigus vaidlustada üldkoosoleku otsuse

kehtivus (apellatsioonkaebuse p I) MTÜS § 24 lg 2 järgi.

Ringkonnakohus märgib esmalt, et kohus saab tuvastada tehingu tühisuse, sh hinnata tehingu

heade kommete vastasust ka omal algatusel. Kohus peab ka tehingu väidetava tühistamise

korral kontrollima esmalt, kas tehing ei ole tühine (vt Riigikohtu 25. septembri 2013. a otsus

tsiviilasjas 3-2-1-83-13, p 12). Seega kontrollis maakohus üldkoosoleku otsuste tühisust MTÜS

§ 241 lg 1 järgi hageja nõuet arvestades põhjendatult.

Ringkonnakohus leiab järgnevalt, et maakohus on jätnud põhjendatult rahuldamata hageja

nõude tunnistada kehtetuks kostja 27. novembri 2016 üldkoosoleku otsuse punktid 1,2 ja 3.

KÜS(1995) üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise aluseid ei nimetanud. MTÜS § 24 lg 1

järgi võib kohus mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse

või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud

alates otsuse vastuvõtmisest. Otsuse kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda MTÜS § 24 lg 2 järgi,

kui üldkoosolek on otsust uue otsusega kinnitanud ja uue otsuse suhtes ei ole MTÜS § 24 lõikes

1 nimetatud tähtaja jooksul esitatud lõikes 1 nimetatud hagi.

Maakohus on õigesti leidnud, et nii 27. novembri 2016 kui ka 5. märtsi 2017 kostja

üldkoosoleku otsused on oma sisult identsed. Kostja kordas hilisemal üldkoosolekul oma soovi

esitada hageja vastu nõue. Hagejale oli teada nii 27. novembri 2016 üldkoosolekul otsustatu

järgi kui ka varasematest kohtumenetlustest (tl 63) tema kohustuste sisu kostja ees. Hageja

apellatsioonkaebuses viidatud Riigikohtu 5. novembri 2014. a otsuse tsiviilasjas 3-2-1-99-14

punktist 13 ei tulene teisiti.

Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et hageja nõuded tunnistada kehtetuks 27. novembri 2016

kostja üldkoosoleku otsuse punktid 1,2 ja 3 ei ole ka õiguslikult põhjendatud. Hagiavalduses

tugines hageja üldkoosoleku otsuse kehtetuse aluste juures tema õiguste ja vabaduste

piiramisele. Oma nõuet hageja täpsustanud ei ole. Apellatsioonkaebuses tugineb hageja (tlk

144) kokkuvõtvalt sellele, et kostja 27. novembri 2016 üldkoosoleku otsus on tühine, kuna on

rikutud koosoleku kokkukutsumise korda ja ebaseaduslikult piiratud hageja hääletamise ja

selgituste andmise õigust ja seega ei vasta otsus headele kommetele. Kõigi nimetatud hageja

väidete suhtes võttis ringkonnakohus seisukoha otsuse punktides 7 ja 8. Muid kehtetuse aluseid

(seadusest või põhikirjast tulenevaid) hageja nimetanud ei ole.

10. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtus kantud

menetluskulud hageja kanda.

Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on kostja menetluskulude kindlaksmääramisel

järginud diskretsioonipiire ning määranud kostja menetluskulud kindlaks põhjendatud ja

vajalikus ulatuses. Hageja ei ole välja toonud ühtegi asjaolu, mis annaks aluse väljamõistetud

menetluskulude rahalise suuruse muutmiseks.

11. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg-st 3 tulenevalt kui maakohus

määrab kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses kindlaks menetluskulude rahalise

suuruse ja kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse peale kaevatakse edasi, määrab kaebust

lahendav kõrgema astme kohus kindlaks selles kohtuastmes kantud menetluskulude rahalise

suuruse. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Ringkonnakohtu hinnangul on kostja esindaja ajakulu 4 tunni 40 minuti ulatuses

ringkonnakohtus vajalik ja põhjendatud. Ringkonnakohus peab kostja esindaja tunnitasu 90

eurot (ilma käibemaksuta) põhjendatuks. Kokku on kostja menetluskulu ringkonnakohtus 420

(4 t 40 min×90) eurot (ilma käibemaksuta).

Ringkonnakohus rahuldab kostja taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja

mõistab hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu ringkonnakohtus 420 eurot (ilma

käibemaksuta).

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp

Kersti Kerstna-Vaks

Triin Uusen-Nacke